SU silmade sära ei unune iial (C)
ja kus ka ei viibiks ma, taas tuleksin siia.

$Sinuga koos nüüd olla võin, mu kallis,
$sinuta mulle näib‑ kõik päevad on hallid.

Las mööduda aastad, võib kaduda ilu,
kuid armastus meile jääb‑ see on kogu elu.
Ma palun sind veelgi, veelgi, veel,
:,:veel olla koos.:;:

A                                              E
SINA oled minu õnn ja elu, sina oled minu armastus,
                    E7                        A
sina oled minu õnne röövel,sina oled minu hukatus.
A                                              E
SINA oled minu õnn ja elu, sina oled minu armastus,
                    E7                        A
sina oled minu õnne röövel,sina oled minu hukatus.

A                                    E
Sina üksipäini teadsid minu ööde saladust,
               E7                      A
sina üksipäini tundsid minu kuuma armastust.
A                                    E
Sina üksipäini teadsid minu ööde saladust,
               E7                      A
sina üksipäini tundsid minu kuuma armastust.


Kui tahan mina ära minna
Naroova kaldale
kõik mured mina jätan sinna
Naroova laintesse.

Kui sind mina jälle näen,
tahaks pakku pageda,
aga siiski mingil väel
tulen sinu kaissu ma.

Kui ükskord siiski kohtan
ma õiget armastust,
siis sind mina maha jätan,
su nimi kaob mul suust.

A
TÄNA öösel naudin elu,
                E
vallatledes sinuga.
Täna imetlen su ilu,
                   A
homme võitlen surmaga.
A
Kõik maailma uhked roosid
            A7  D
kingin täna sinule.
                  A
Täna hüüan ainult proosit,
     E        A A7
kaunimale neiule.
     D            A
Täna hüüan ainult proosit,
     E        A E
kaunimale neiule.

     A
Armastan sind igavesti,
                   E
armastan sind surmani,

mingu juus mul hõbehalliks–
                  A
armastan sind ikkagi.
A
Kõik maailma uhked roosid
            A7  D
kingin täna sinule.
                  A
Täna hüüan ainult proosit,
     E        A A7
kaunimale neiule.
     D            A
Täna hüüan ainult proosit,
     E        A E
kaunimale neiule.

      A
Tulgu homme torm või maru,
                   E
vara on veel murda pead,

enne ahastust ja valu,
                    A
viimsed hetked olgu head.
A
Kõik maailma uhked roosid
            A7  D
kingin täna sinule.
                  A
Täna hüüan ainult proosit,
     E        A A7
kaunimale neiule.
     D            A
Täna hüüan ainult proosit,
     E        A E
kaunimale neiule.

      A
Ütle, sõber, mis on elu,
                  E
ütle, mis on armastus?

Armastus on ainult valu,
                    A
suudlus‑ see on rumalus.
A
Kõik maailma uhked roosid
            A7  D
kingin täna sinule.
                  A
Täna hüüan ainult proosit,
     E        A A7
kaunimale neiule.
     D            A
Täna hüüan ainult proosit,
     E        A 
kaunimale neiule.

KUI kevad astub üle maa, (G)
lahti teed ja veed,
siis korjan kimbu ülaseid
ja sulle kingin need.

$Olgu sirel see,
$roos või orhidee‑
$üht nad kinnitavad kõik.
$Et arm meil kestab,
$sellest ju vestab
$vaikselt‑vaikselt iga õis...

Kui suveaeg on lõpuks käes,
kõikjal lillepõim,
neid sada liiki iga päev
siis sulle tuua võin.

$Olgu sirel see...

Kui sügis tõuseb hallaööst,
õiteilu viib,
veel viimsed astrid sinu jaoks
ma murran peenralt siis.

$Olgu sirel see...

Ei talvel aknalt noppida
lumelilli saa.
Jääb üle osta alpikann ‑
ja seda teengi ma!

$Olgu sirel see...

KUI on ümber kollase kuu (G)
tõotamas tähtede helk meie õnnele algust.
Siis ma jooksen trepist alla,
lükkan välisukse valla
lootes su väikeses aknas 
veel märgata valgust.

$Oo, mu kallis, koputan,
$sinu uksele ma koputan.
$Hilja on küll, aga mul pole und.
$Täpselt nõnda…,
$Et sa teaksid tulla välja
$ning suveöös olla koos mõni tund.

Sel öösel kingin sinule kuu,
korjan su sülle ta kuldkiirtest kimbu nii suure.
Ja kui tähed saaksin kätte,
kõik nad sinu jalge ette
puistaksin rõõmust,
et jälle kord viibid mu juures.

$Oo, mu kallis, koputan,
$sinu uksele ma koputan.
$Hilja on küll, aga mul pole und.
$Täpselt nõnda…,
$Et sa teaksid tulla välja
$ning suveöös olla koos mõni tund.

13

Am
ON palju luuletustes öid, 
                      Dm
neis iga hetk on nagu surematu leid.
                     E7
Need ööd on avasilmi unistatud ööd,
                    Am      E
kus tuhas sädelevad kuldsed söed.
             Am
Need ööd on alati kui peod,
                     Dm
kus tuhas sädelevad igatsuste eod.
                     E
On palju luuletustes helisevaid öid.
                        A
Miks elus harva kohtab neid?
                                 E
$Kuid suveöö, mis meile igiomaks sai,
                                   A
$see suveöö ei loodud luulelennuks vaid.
                                     D
$Siis sulle näis, et lausa lõputa on see,
            A              E             A
$kuid mulle lühikeseks jäi see helge suveöö.
Am   
On palju luuletustes öid,
                          Dm
mis nukrast kaugusest on vaimustanud meid.
                  E7
Me nagu karnevalipääsmeid hoiaks käes,
                      Am    E
kuid ikka keelatud on sinna pääs.
             Am
Need ööd on eksideski head,
                           Dm
neist tahaks rääkida, kuid vaikima neist peab.
                     E
On palju luuletustes igavesi öid.
                       A
Miks elus harva kohtab neid?

A                               E
$Kuid suveöö, mis meile igiomaks sai,
                                   A
$see suveöö ei loodud luulelennuks vaid.
                                     D
$Siis sulle näis, et lausa lõputa on see,
            A              E             A
$kuid mulle lühikeseks jäi see helge suveöö,

 A                               E
$Kuid suveöö, mis meile igiomaks sai,
                                   A
$see suveöö ei loodud luulelennuks vaid.
                                     D
$Siis sulle näis, et lausa lõputa on see,
            A              E             A
$kuid mulle lühikeseks jäi see helge suveöö,
D          A              E             A            E       E7  A
kuid mulle lühikeseks jäi helge suveöö, südamete öö, imeline suveöö

C           /G
Roose kevad endaga toob
Am             /C
puhkeb rõõm ja süda on noor
Dm        G7           C   G7
tuhandeid mõtteid täis pea

2.
C             /G
Taeva taustal säravad söed
Am           /C
lõhnab sirel sumedas öös...
D9     /A      G7  G+7
sinuga olla on hea

Ref:
C            Am     Dm     /A
Veel viivuks jää mu armsam
G7                     C   /G
hetkeks mu juurde veel jää
        Em7          A7
su kuju örn ja vaade hell
   Dm     /A
su silmist   kes teab 
    B7      E7    A7   Dm7 G7
mil neid ma jälle näen

C            Am     Dm     /A
Veel viivuks jää mu armsam
G7      F7           E7   A7
säilita hetkeks veel hurm
Em        Fm
hellusest soojusest 
C/G       A7
ja päikse paistest
Dm7      G7     C
kevad on sinuta kurb

ROOSE kevad endaga toob,
puhkeb rõõm ja süda on noor,
tuhandeid mõtteid täis pea.
Taeva taustal säravad söed,
lõhnab sirel sumedas öös...
Sinuga olla on hea.
Veel viivuks jää, mu armsam,
hetkeks mu juurde veel jää.
Su kuju õrn ja vaade hell
su silmist‑ kes teab,
mil neid ma jälle näen!
Veel viivuks jää, mu armsam,
säilita hetkeks veel hurm
hellusest, soojusest
ja päiksepaistest‑
kevad on sinuta kurb.

G                                       D
EI tee mind kurvaks see, mis läin’d, ja milleks?
                     D7             G
Mul on üks päev, mis meelest eal ei kao:
                 G7             C
kui murdsin sinu sülle tõrksaid lilli,
   D                D7          G
ei mõelnud vaid, et mälestuste jaoks.

        C      D       G    Em
Valgeid roose, valgeid roose, 
          C          D  G
neid, mis ääristasid aiateid.
        C     D       G   Em
Tõin ka teisi kauneid õisi,
        C            D         G
kuid su süles meelde jäid vaid need.

G                           D
Sa hoiad süles neid mu igal sammul,
     D7                            G
neis alles jään’d üks ammu möödund päev.
                G7           C
Ja aeda, mis on rohtund juba ammu,
   D             D7           G
sa jäidki seisma lõhnav sülem käes.

        C      D       G    Em
Valgeid roose, valgeid roose, 
          C          D  G
neid, mis ääristasid aiateid.
        C     D       G   Em
Tõin ka teisi kauneid õisi,
        C            D         G
kuid su süles meelde jäid vaid need.

Am    Dm       G       C
HELL, hell, on arm nii hell,
Dm         F              G            C
öö on küll pikk, kuid nii kiirelt käib kell.
Am Dm      G      C
On käes ju hommik pea,
Am          F         E         Am
lahkud siis jälle, ma kindlasti tean.
Am    Dm         G      C
Veel, veel, mind suudle veel
Dm            F         G         C
armsaim, sest see palju rõõmu mul teeb!
Am  Dm        G   C
Kes teab, mis elu toob‑
Am          F         E     Am
suudle mind seni, kui oleme koos!

A       A7
Aastaid läeb...
        D       A
Mind sa kalliks pea!
        E
Kuid me arm,
       E7    A
see ei unune eal!

Am    Dm       G     C
Soov, soov, mu ainus soov,
Dm      F         G      C
olla on täna veel sinuga koos.
Am  Dm        G     C
Kes teab, kas homme sind
Am        F           E       Am
kohtan ma veel või sa unustad mind...

Am   Dm        G     C
Vii, vii, mind kaasa vii,
Dm         F       G      C
sinna, kus suvi ja päikesekiir!
Am    Dm     G   C
Seal, kus on õnnemaa
Am      F          E       Am
iial mu juurest ei lahkuda saa.

A       A7
Aastaid läeb...
        D       A
Mind sa kalliks pea!
        E
Kuid me arm,
             A
see ei unune eal!

Am    Dm       G       C
HELL, hell, on arm nii hell,
Dm         F              G            C
öö on küll pikk, kuid nii kiirelt käib kell.
Am Dm      G      C
On käes ju hommik pea,
Am          F         E         Am
lahkud siis jälle, ma kindlasti tean.
Am    Dm         G      C
Veel, veel, mind suudle veel
Dm            F         G         C
armsaim, sest see palju rõõmu mul teeb!
Am  Dm        G   C
Kes teab, mis elu toob‑
Am          F         E     Am
suudle mind seni, kui oleme koos!

Am    Dm         G      C
Veel, veel, mind suudle veel
Dm            F         G         C
armsaim, sest see palju rõõmu mul teeb!
Am  Dm        G   C
Kes teab, mis elu toob‑
Am          F         E     Am
suudle mind seni, kui oleme koos!
Am          F         E     A
Suudle mind seni, kui oleme koos...

ÜKS mis kindel, iga mees, (G)
kord on olnud sõiduvees,
kui unistuste laeva
pärituult lükkab õnnetaeva
ja siis ennäe, juba õnngi ootab ees.
Hiljem küll ei oska öelda,
miks just roosiaed on see.

$Ilma okasteta roose pole kandnud ükski pind,
$ilma okasteta roos on just kui tiibadeta lind,
$ilma okasteta liiga kergelt murtud oleks roos
$ikka unelmad ja okkad üheskoos.

Mis nüüd sellest,
mõtle vaid,
et on tundeid suuremaid,
ja armastust kui filmi
iga päev ootad pikisilmi.
Jah eks näis siis,
kui rind on okkaid täis,
kus on mees, kes julgeks öelda,
et just roosiaias käis?

$Ilma okasteta roose…

Pikka aega on ju meid
köitnud unelmate neid,
kuid roosiline elu
ühtki meest kaua küll ei võlu.
Kas pole hea,
et vaid paari okast tead,
elupäevad tänad taevast,
et ühtainsat roosi pead.

$Ilma okasteta roose…

$Ilma okasteta roose pole kandnud ükski pind,
$ilma okasteta roosil poole väiksem oleks hind,
$ilma okasteta liiga kergelt murtud oleks roos,
$ikka armastus ja okkad üheskoos.

G                     B7
ON laual mul punaõites kolm roosi,
E7                     Am7
eile mulle kinkisid sa need.
     C           D           G   Em
Ning lahkudes ma tundsin, et kohtume:
A           A7           D    D7
roosikimbus andsid kaasa lootuse.
        G             B7
On laual mul punaõites kolm roosi.
E7                      Am
Juba aos nad tervitavad mind.
   C         D        G           Em
Ja õhtu saabudes taas seisavad mu ees
     C           D          G   D
ning mulle nõnda meenutavad sind.

         G            B7
ON laual mul punaõites kolm roosi,
E7                     Am7
eile mulle kinkisid sa need.
     C           D           G   Em
Ning lahkudes ma tundsin, et kohtume:
A           A7           D    D7
roosikimbus andsid kaasa lootuse.
        G             B7
On laual mul punaõites kolm roosi.
E7                      Am
Juba aos nad tervitavad mind.
   C         D        G           Em
Ja õhtu saabudes taas seisavad mu ees
     C           D          G
ning mulle nõnda meenutavad sind.

Heldur Karmo
G
ÖÖ tuli tasa.
                    C
Kildudeks purunenud ööpeegel lebas vees.
D         D7
Ma pilvel istudes olin
G
pettunult tusane mees.
           G7      C
Tuul puhus flööti, kuulajateks tähed vaid,
           G                D                 G
kuni neist tüdrukule silmad selged ja säravad said.
G
See olid sina.
                      C
Kleit põles vikerkaarevärvides seljas sul
D           D7
ja juustest taevasse kumas
G
leeklille punavat tuld.
         G7      C
Kui olid kaugel, helises veel flöödiviis,
        G                 D                    G
aga kui lähedale jõudsid, vaikis ja kadus kõik siis.

G          D                  G
Miks vahel põgenevad kaunimad unenäod,
    D              G
kui õnn pole kohal veel?
           D                  G
Miks vahel põgenevad kaunimad unenäod,
     D               G
just leidmise poolel teel?

G
Sul polnud nime
                    C
ning ega unenäos ju sind enam polnud ka,
D         D7
kuid enda jaoks veel kord sinu
G
mõtlesin elavaks ma.
           G7   C
Taas sinu poole sirutasin tühjad käed,
         G             D                G
aga sind kadedana juba varjasid võlutud mäed.

G          D                  G
Miks vahel põgenevad kaunimad unenäod,
    D              G
kui õnn pole kohal veel?
           D                  G
Miks vahel põgenevad kaunimad unenäod,
     D               G
just leidmise poolel teel?
G          D                  G
Miks vahel põgenevad kaunimad unenäod,
    D              G
kui õnn pole kohal veel?
           D                  G
Miks vahel põgenevad kaunimad unenäod,
     D               G
just leidmise poolel teel?

Heldur Karmo
The Last Thing On My Mind
(Tom Paxton)
G                  C        G          C
Mööda teed, mis on kividega kaetud,
      G   D    G
tulen ma, süda soe.
                   C          G         C
Minu jaoks on kõik pahandused maetud,
    G   D       G
aga see vist ei loe.
             D                    C          G
Ref.: Minna võid oma teed, hoida sind ma ei saa.
       C            G         D   D7
Ja kui soovid, siis jäägu see nii.
     G         C
Pole tülitseda tahtnud
    G
ega solvata sind ma…
    D          D7             G
Kui seda sa ei tea – eks mine siis!

G                C        G     C
Nagu lill õitsen aianurga rägus
     G     D   G
sinu jaoks iga päev.
                 C                G      C
Päike suudleb mu juust ja suudleb nägu –
        G   D    G
kink on see sinu käest.

             D                    C          G
Ref.: Minna võid oma teed, hoida sind ma ei saa.
       C            G         D   D7
Ja kui soovid, siis jäägu see nii.
     G         C
Pole tülitseda tahtnud
    G
ega solvata sind ma…
    D          D7             G
Kui seda sa ei tea – eks mine siis!

HK 1974


Esitaja: Tom Paxton, Ulla Bach, Marianne Faithfull, Anne Murray, Heli Lääts
Trükis: LK 35/1974

G                 C            G          C
It's a lesson too late for the learnin',
        G     D       G
Made of sand, made of sand
                  C              G         C
In the wink of an eye my soul is turnin', 
        G     D       G
In your hand, in your hand. 
 
Chorus:
        D                  C           G
Are you going away with no word of farewell,
           C        G            D       D7
Will there be not a trace left behind?
        G                    C
Well, I could have loved you better,
       G
Didn't mean to be unkind,
    D                 D7               G
You know that was the last thing on my mind.
 
G                    C          G      C
You've got reasons a‑plenty for goin',
       G     D      G
This I know, this I know.
                        C        G        C
For the weeds have been steadily growin',
             G   D            G
Please don't go, please don't go.
 
Chorus:
G       D                  C           G
Are you going away with no word of farewell,
           C        G            D      D7
Will there be not a trace left behind?
        G                    C
Well, I could have loved you better,
       G
Didn't mean to be unkind;
    D                 D7               G
You know that was the last thing on my mind.

Heldur Karmo

Am         E            Am
LAS kestab arm kui kevadpäev 
          E                 Am
ja maailm meil täis valgust jääb.
Am                   E
Kui arm kord hingest kaob,
E                    Am
siis kaob ka päevist valgus.
Am             Dm
Ja selge taeva all
   G             C
on päike nukralt hall.
   E7         Am
Ei tähed sära siis,
           E
kui puudub rõõm,
                  Am
mis muudab tervet ilma.
                      Dm
Kuid päiksetõus võiks olla
              Am      E     Am
nagu laul iga päev me kõigi jaoks.
Am         E            Am
Las kestab arm kui kevadpäev
          E                 Am
ja maailm meil täis valgust jääb.

Am                    Dm G C Am Dm F E7 Am
Pa‑rap‑pap‑pa‑rap‑pap‑paa...4x

F           E7              Am
JÄLLE algab kõik, algab uuesti. 
F             E7           Am
Kõik on jälle nii nagu ennegi.
Am            E7 
Nõnda sageli arvan ma,
E7                   Am
et mul meelest nüüd läinud sa,
Am                   E7
kuid siis näen, pole õige see –
E7            Am
oled ikka mul meeles veel.

    A                      
$Ei senini ma suuda taibata,
                          Dm
$kuidas küll see nii kõik olla saab.
 G                
$Unustada kauaks sind ma võin,
                 C           E7
$kuid siis äkki jälle algab kõik.
             E7              Am
$Jälle algab kõik, algab uuesti.


Am                    Dm G C Am Dm F E7 Am
Pa‑rap‑pap‑pa‑rap‑pap‑paa...3x
F           E7              Am
Jälle algab kõik, algab uuesti

Am                     E7        
Möödub aasta ning teinegi,
                      Am
loodan, aeg sind mul meelest viib,
                E7
Kuid siis isegi ei ma tea,
                  Am
miks sind nägema jälle pean.

    A                      
$Ei senini ma suuda taibata,
                          Dm
$kuidas küll see nii kõik olla saab.
 G                
$Unustada kauaks sind ma võin,
                 C           E7
$kuid siis äkki jälle algab kõik.
  F          E7              Am
$Jälle algab kõik, algab uuesti.

Am                    Dm G C Am Dm F E7 Am
Pa‑rap‑pap‑pa‑rap‑pap‑paa..3x
F             E7           Am
Kõik on jälle nii nagu ennegi.

F          E7           Am
Miski pole nii nagu ennegi
F              E7                Am
Kõik on hoopis uus, kõik on teisiti
A
Seda küll ei osand arvata,
                   Dm
kuidas kõike andestada saab.
G                    
Nüüd on õnneks siiski muutund kõik, 
        C             E7
elus edasi nüüd minna võin.
F              E7                Am
Kõik on hoopis uus, kõik on teisiti.

Am                    Dm G C Am Dm F E7 Am
Pa‑rap‑pap‑pa‑rap‑pap‑paa..3x
F              E7                Am
Kõik on hoopis uus, kõik on teisiti.
F          E7           Am
Miski pole nii nagu ennegi.

G           Em       C           D
ON arm meil möödunud ja ees nüüd lahkumine,
G          Em         C         D
kas tõesti loodad sa, et õnn on igavene?
Em                  
Las meeldiv mälestus meil möödund päevist jääb
     C                  D          D7
sest lahkuda ju saab ka sõpradena, armas.

          G            D     Em
Seepärast naerata nüüd jälle sa,
     C        D    D7
naerata, nagu eile armas,
G            D    Em      C          D   D7
pisarad nüüd kuivata naerata, õnn ei ole kaugel
Em            Am      A           D   D7
Kui hinges on üksindus ja südames igatsus
     G            D    Em       C        G
siis möödund õnne meenuta, naerata, naerata

G         Em        C         D
Kui vahel tunned sa end veidi üksikuna,
G            Em          C            D
siis tea, et möödub see, taas saad sa rõõmu tunda.
Em 
Kui silmis pisarad, sa pühi ära nad,
   C                   D           D7
su kaunid silmad on ju naeratuseks loodud.

          G            D     Em
Seepärast naerata nüüd jälle sa,
     C        D    D7
naerata, nagu eile armas,
G            D    Em      C          D   D7
pisarad nüüd kuivata naerata, õnn ei ole kaugel
Em            Am      A           D   D7
Kui hinges on üksindus ja südames igatsus
     G            D    Em       C        G
siis möödund õnne meenuta, naerata, naerata

SINULE kullast südant osta kord tahtsin ma, 
sest et sa olid minule kallis, sest et sa olid hea.

Suvel, kui tahtsin sind näha, kuulda veel korraks su häält,
ostsin siis südame puhtamast kullast, hõbedast raamitud äär.

Öeldi, sa läksid ära. Nüüd mul on lõppenud tee.
Küsiti minult, keda ma vajan, mida küll tähendab see.

Müüsin siis südame kullast võileiva hinna eest.
Kaevasin kraave kodumaa mulda tüdruku südame eest.

Sinule kullast südant iial ei osta ma,
sest et sa läksid mu juurest ära, armastust petsid sa.

Am        E        Am   A         G      Am
LANGES su õlgadelt alla kütkestav sinine rätt. 
Dm             Am               E          E7     Am
Unusta’ ei saa kohtumist hella, meenub mul hüvastijätt.
Dm             Am               E          E7     Am
Unusta’ ei saa kohtumist hella, meenub mul hüvastijätt.

E            Am      A      G          Am
Ja nüüd sind veel ma unedes näen koidu eel‑
Dm             Am              E        E7     Am
kaharat rätti, sära su silmis, kõndimas pargialleel.

Sulanud talvine lumi, taevas on sinine, soe.
Saabumas suvi, kudrutab tuvi, naeratus hinge mul poeb.

$Ja nüüd sind veel…

Mäletad, tookord kui tulles hellalt mul surusid kätt?
Unusta’ ei saa kohtumist hella, meenub mul hüvastijätt.

$Ja nüüd sind veel ma unelmais näen koidu eel‑
$rätt seotud pähe, sinine, mahe, nõnda sa meelde mul jäid.

C                            G
MIKS sa vaatad täis igatsust teele, 
                         C
nukralt eemale sõpradest jääd.
                 C7     F
Kas sul ikka see ainuke meeles,
     G       G7        C
keda ööselgi unes veel näen.
                 C7     F
Kas sul ikka see ainuke meeles,
     G       G7        C
keda ööselgi unes veel näen.

C                          G
Kuid ei paista sa talle ju silma,
                     C
lumehelbena õnn nagu kaoks.
               C7       F
Kes on vaesena sündinud ilma,
        G         G7      C
vaevalt sobib see rikkuse jaoks.
               C7       F
Kes on vaesena sündinud ilma,
        G         G7      C
vaevalt sobib see rikkuse jaoks.

C                           G
Peagi näed, et sind õied ei oota,
                          C
tulvil teravaid okkaid on maa.
               C7        F
Ah nii ilus on armastust loota,
      G         G7      C
kuigi lootus ei täituda saa.
               C7        F
Ah nii ilus on armastust loota,
      G         G7      C
kuigi lootus ei täituda saa.

C                          G
Küll kord vaikivad kadedad keeled,
                  C
elu kibeda valiku teeb.
               C7       F
Ära vaata täis igatsust teele,
       G       G7      C
hinges kustuta eksitav meel.
               C7       F
Ära vaata täis igatsust teele,
       G       G7      C
hinges kustuta eksitav meel.

TUSK
Heldur Karmo
Ine Megalos O Kaimos
(Mikis Theodorakis ‑ Demetre Christodoulou)


R: Nüüd tusk ja piin on leidnud mind
ja mul on külm, sest pole sind.
:,: Ning hinges mul vaid ringi nukrus käib,
on tundetu seal kõik ja tuska täis. :,:

Sel päeval sa Ateenas tõid
mull' õhtu eel kolm roosiõit.
Kõik muutis öö ja praegu tean,
et näha sind ei saa nii pea.

R:

Su päiksel nüüd on trellid ees
ja valus vaev sööb südant sees.
Ma leinan sind ja kodumaad
nii kaua, kui kord vabaks saad...

R:

HK 1971


Esitaja: Vicky Leandros, Heli Lääts
Saksakeelne versioon: "Ich Hab' Die Liebe Geseh'n" (tekst: R. Arnie)
Trükis: LK 23/1971

C                         F
Ma õnnesoove saan häid ja sooje,
           G                       C    G
kui räägin kõigile, et armastad sa mind.
         C              F
Jah, õnnesoove on terve koorem,
          G                           C
sest kogu maailm teab, kui väga vajan sind!

             G                             C
Kas õnn võib olla kestev, ei mõistnud seni öelda.
           G                              C
Ma teadsin vaid, et seda saab vahel välja mõelda.
           A             A7          Dm      
Kuid nähes sind, ma äkki tundsin elu hinda
         D                    G
ja jätta sind ma nüüd enam ei saa!

       C                  F
Ma õnnesoove saan häid ja sooje,
           G                       C    G
kui räägin kõigile, et armastad sa mind.
          C             F
Jah, õnnesoove on terve koorem,
          G                           C
sest kogu maailm teab, kui väga vajan sind!

         G                       C
Kord oli mulle vabadus üle kõige kallis.
            G                        C
Ei paistnud päevad olevat üksi üldse hallid.
           A               A7          Dm
Kui poleks sind, ma oleks, kes ma olin enne
         D                  G
ja õiget õnne ei tunneks ma veel!

       C                  F
Ma õnnesoove saan häid ja sooje,
           G                       C    G
kui räägin kõigile, et armastad sa mind.
          C             F
Jah, õnnesoove on terve koorem,
          G                           C
sest kogu maailm teab, kui väga vajan sind!
          F                G          C
Sest kogu maailm teab, kui väga vajan sind!

ÜTLE, millal tuled sa,
ütle quando, quando, quando.
Tuled siis, kui lumi maas või kui kevad ärkab taas?

Ütle, millal on see päev,
ütle quando, quando, quando.
Kas sind suvepäikse käes või siis sügiskullas näen?

Mind nii õnnetuks teed, kui ei vasta mul sa.
Sinu hääles on naer,‑tulen siis, kui selleks aeg!

Ütle millal, ole hea!
Ütle quando, quando, quando!
Sa ei tea, kuid mina tean: küllap tuled õige pea!

G
MA ammu tean üht neidu, 
teist sellist vist ei leidu,
on teda näha nüüd mu ainus soov.
   C
Niipea, kui mõtlen talle, siis kohe tunnen jälle,
et südamega korras pole lood.
   D             G
Oi‑oo! See väike neiu!

G                     C         D    G
Pilved taevast kaovad siis, kui teda näen,
                   C         D         G
ümberringi kõikjal päikesest sillerdav päev.
                    C         D    G
Oleks hea, kui kogu aeg võiks olla nii.
                   C             D       G
Ning ei seda taipa ma, miks küll on teisiti.

G
Toon’d külma sügistuuled,
on lehed langen’d puudelt,
kõik siiski nii, kui olnud ennegi.
    C
Mis sest, et väljas hanged
ning sõrmed külmast kanged,
ta akna alla tee mind jälle viib.
   D             G
Oi‑oo! See väike neiu!

G                     C         D    G
Pilved taevast kaovad siis, kui teda näen,
                   C         D         G
ümberringi kõikjal päikesest sillerdav päev.
                    C         D    G
Oleks hea, kui kogu aeg võiks olla nii.
                   C             D       G
Ning ei seda taipa ma, miks küll on teisiti.

C Am F G C Am F G

C                  G           C
IGAL hommikul, kui tööle lähen ma, 
        E    Am            D     G
rongis, minu kõrval, istub väike daam.
Am                 F
Väsimusest murtud, silmad sulen ma,
     D                           G           G7
kuid selle peale väike daam mul' õrnalt naeratab.

      C             F
Väike tüdruk, väike tüdruk‑
       G                           C          G
liialt noor veel oled sa, et nõnda silma vaadata.
      C             F
Väike tüdruk, väike tüdruk‑
      G                       C
veidi kannata veel sa, küllap jõuad vaadata!

C Am F G C Am F G

C              G                C
Pingilt tõusta püüdsin vaikselt ma,
           Am            F           G
kuid samal hetkel minult kella küsis ta.
Am                   F
Püüdsin teeselda, et tukkuma jäin ma,
     Dm                          G
kuid märku andes väike daam mind õrnalt puudutas.

      C             F
Väike tüdruk, väike tüdruk‑
       G                           C          G
liialt noor veel oled sa, et nõnda silma vaadata.
      C             F
Väike tüdruk, väike tüdruk‑
      G                       C
veidi kannata veel sa, küllap jõuad vaadata!

C Am F G C Am F G

C                          G           C
Aastaid juba koos me nõnda rongis sõidame,
           Am           F             G
tihtipeale samal istmel mööd'nut naerame.
Am                          F  
Vahel, kui on tuju, siis me laulame ka koos
Dm                          G       
laulu, mida ükskord laulsin talle vihahoos.

      C             F
Väike tüdruk, väike tüdruk‑
       G                           C          G
liialt noor veel oled sa, et nõnda silma vaadata.
      C             F
Väike tüdruk, väike tüdruk‑
      G                       C
veidi kannata veel sa, küllap jõuad vaadata!

C Am F G C Am F G

G
OLIN kaevur kord Montanas, 
                  D
mitte vaene hulkurvaim.
        C             G    Em
seal ma leidsin suure õnne,
     Am   D7      G
keda hüüti  Clementine.

G
Oo mu kallis, oo mu kallis,
                   D
oo mu kallis Clementine!
      C           G    Em
Ma ei tahtnud ära minna,
         Am   D       G
kuid mis muud ma teha sain.
G
Oo mu kallis, oo mu kallis,
                   D
oo mu kallis Clementine!
      C           G    Em
Ma ei tahtnud ära minna,
         Am   D       G
kuid mis muud ma teha sain.

G
Pärast tööd seal igal õhtul
                 D
elu kuulus meile vaid,
     C               G     Em
kuni saabus kord üks võõras,
       Am     D7      G
kellel meeldis  Clementine.

G
Oo mu kallis, oo mu kallis,
                   D
oo mu kallis Clementine!
      C           G    Em
Ma ei tahtnud ära minna,
         Am   D       G
kuid mis muud ma teha sain.
G
Oo mu kallis, oo mu kallis,
                   D
oo mu kallis Clementine!
      C           G    Em
Ma ei tahtnud ära minna,
         Am   D       G
kuid mis muud ma teha sain.

G
Võõras röövis. Võõras naeris:
                   D
Clementine on minu nüüd !
     C              G    Em
Tüli tekkis ränk ja raske,
      Am      D7     G
võõra surm sai  minu süüks.

G
Oo mu kallis, oo mu kallis,
                   D
oo mu kallis Clementine!
      C           G    Em
Ma ei tahtnud ära minna,
         Am   D       G
kuid mis muud ma teha sain.
G
Oo mu kallis, oo mu kallis,
                   D
oo mu kallis Clementine!
      C           G    Em
Ma ei tahtnud ära minna,
         Am   D       G
kuid mis muud ma teha sain.

G
Nüüd ma rändan, ringi hulgun ‑
                        D
Clementine, mind meeles pea,
     C              G      Em
seal Montanas, kuhu jäid sa
       Am   D7      G
ja kus me ei  kohtu eal.

G
Oo mu kallis, oo mu kallis,
                   D
oo mu kallis Clementine!
      C           G    Em
Ma ei tahtnud ära minna,
         Am   D       G
kuid mis muud ma teha sain.
G
Oo mu kallis, oo mu kallis,
                   D
oo mu kallis Clementine!
      C           G    Em
Ma ei tahtnud ära minna,
         Am   D       G
kuid mis muud ma teha sain.

MARINA, Marina, Marina, (D)
sa päikese endaga tood.
Marina, Marina, Marina,
kuid valgus ka varjusid loob.

$Kui sind koju saadan
$iga kord ma loodan,
$ühtainsat sõna ootan,
$mis jäädavalt seoks meid.
$Aga näib, et sulle
$meeldib vaba olla.
$Miks muidu vastad mulle
$sa ikka: ei, ei, ei!

Kas tõesti te ei tunne veel Marinat,
ei teagi, kuidas ta mu südant piinab?
Kõik näevad und, kuid mul on uni läinud‑
Marina peale mõtlema ma pean.

$Kui sind koju saadan...

Ta juuksed on nii säravad ja pruunid,
kui soe ja sume suveõhtu juunis
ja kui ta mulle korraks otsa vaatab,
on selleks korraks tuju jälle hea.

$Kui sind koju saadan...

Marina, Marina, Marina,
sa päikese endaga tood.
Marina, Marina, Marina,
kuid valgus ka varjusid loob.

SÕITSIN oma setukaga linna poole traavi, 
ilm oli ilus nii, et tolmas tee.
Järsku nägin‑ tüdruk astus maantee veeres kraavi,
tundsin teda kohe‑ oli Liisa see.

$:,: Liisa, päikseline naine,
$Liisa, kaunisilmne naine,
$Liisa, unelmate naine,
$aga hobu oli väsind ja piip oli kustund. :,:

Võtsin Liisa vankrile ja sõit läks jälle lahti,
seal ta mul siis punetas kui ladvaõun.
Enam ma ei saanud muud, kui ainult Liisat vahti,
ohjad läksid meelest, aga rinnas oli kõu.

$Liisa...

Liisal olid juuksed nagu viljakõrred kuldsed,
silmad olid sinised kui potikaas.
Rinnad olid ilusad ja ümarad ja kõrged,
puusajooksu andis alles vaadata.

$Liisa...

Võtsin Liisal ümbert kinni, musu tahtsin võtta,
Liisa oli soe nagu värske sai.
Aga selles ürituses jäin ma kohe hätta,
Liisa mulle‑ plaks‑ vastu kõrvu lõi!

C                          F
ISTUN aknal, loojumas päev, 
F                        G
äkki kuju tuttavat näen ‑
G      C      G
see on Alice. 
    C                                F
Kas petavad silmad või tõsi on see ‑
F                               G
käes tal pakitud kohver ja keep,
G                     C           GGGG
ta korraks peatub ja lehvitab siis. 

   C
On hetki elus palju, üks määravaks kord saab,
     F
võib‑olla on see saatus, et täna lahkub ta,
      G
kuigi palju‑palju aastaid oli olnud mulle 
         C     GGGG
naabriks Alice.
C
Kõik need aastad reas, mis on elus mööda läin’d,
    F 
kui lootusetult pime olin õnne kõrval käin’d,
       G                      G7
nii ei näinud ma, et kogu aja olnud mulle 
         C      G
naabriks Alice.   

C                            F
Kaunim kõigist mulle ta näis,
F                              G
süda rõõmu ja joovastust täis‑
G  C     G
oo Alice!
C                            F
Suvesoojus meil silitas päid,
F                                G
paitas silmi nii siiraid ja häid,
G                              C              GGGG
Nii loodus hellitas meid ‑ see meeles on veel.
   
   C
On hetki elus palju, üks määravaks kord saab,
     F
võib‑olla on see saatus, et täna lahkub ta,
      G
kuigi palju‑palju aastaid oli olnud mulle 
         C     GGGG
naabriks Alice.
C
Kõik need aastad reas, mis on elus mööda läin’d,
    F 
kui lootusetult pime olin õnne kõrval käin’d,
       G                      G7
nii ei näinud ma, et kogu aja olnud mulle 
         C     G
naabriks Alice.   

C                               F
Nüüd ei teagi, kas eales veel ma
F                               G
kuulda uksel ta koputust saan ‑
G  C     G
oo Alice!
C                                    F
On vist tõsi see ‑ ta jäädavalt läeb.
F                             G
Ainus tunne, mis minule jääb ‑
G        
see on tühjus.

   C
On hetki elus palju, üks määravaks kord saab,
     F
võib‑olla on see saatus, et täna lahkub ta,
      G
kuigi palju‑palju aastaid oli olnud mulle 
         C     GGGG
naabriks Alice.
C
Kõik need aastad reas, mis on elus mööda läin’d,
    F 
kui lootusetult pime olin õnne kõrval käin’d,
       G                      G7
nii ei näinud ma, et kogu aja olnud mulle 
         C     
naabriks Alice.
       G                  G7               C
Nii ei näinud ma, et kogu aja oli naabriks Alice.

‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑
 C
Istun aknal, loojumas päev
F                             G      C     G
Äkki kuju nii tuttavat näen – see on Alice
C
Kas petavad silmad või tõsi on see
F
Käes tal pakitud kohver ja keep
G                    C             G
Ta korraks peatub ja lehvitab siis
 
 
R:
C
On hetki elus palju, üks määravaks kord saab
     F
Võib‑olla on see saatus, et täna lahkub ta
      G                                             C    G
Kuigi palju, palju aastaid oli olnud mulle naabriks Alice
C
Kõik need aastad reas, mis on elus mööda läind
    F
Nii lootusetult pime olin õnne kõrval käind
       G                      G7                   C     G
Nii ei näinud ma, et kogu aja olnud mulle naabriks Alice
 
C 
Kaunim kõgist mulle ta näis
Süda rõõmu ja joovastust täis – oo Alice
Suve soojus seal silitas päid
Paitas silmi, nii siiraid ja häid
Kuid loodus keelitas meid – see meeles on veel
 
R:
C
On hetki elus palju, üks määravaks kord saab
     F
Võib‑olla on see saatus, et täna lahkub ta
      G                                             C    G
Kuigi palju, palju aastaid oli olnud mulle naabriks Alice
C
Kõik need aastad reas, mis on elus mööda läind
    F
Nii lootusetult pime olin õnne kõrval käind
       G                      G7                   C     G
Nii ei näinud ma, et kogu aja olnud mulle naabriks Alice

 
Nüüd ei teagi, kas eales veel ma
Kuulda uksel ta koputust saan – oo Alice
On vist tõsi see, ta jäädavalt läeb
Ainus tunne, mis minule jääb – see on tühjus.
 
R:
C
On hetki elus palju, üks määravaks kord saab
     F
Võib‑olla on see saatus, et täna lahkub ta
      G                                             C    G
Kuigi palju, palju aastaid oli olnud mulle naabriks Alice
C
Kõik need aastad reas, mis on elus mööda läind
    F
Nii lootusetult pime olin õnne kõrval käind
       G                      G7                   C     
Nii ei näinud ma, et kogu aja olnud mulle naabriks Alice
       G                  G7               C     
Nii ei näinud ma, et kogu aja oli naabriks Alice
‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑
 
C
Sally called when she got the word.
F                                G        C       G7
 She said:"I suppose you´ve heard   about Alice".
        C
Well, I rushed to the window, well I looked outside,
F
 I could hardly believe my eyes, 
     G                                C             G7
as a big limousine pulled slowly into Alice´s drive.
 
 
[Refrain]
  C
I don´t know why she´s leaving or where she´s gonna go
      F
but I guess she´s got her reasons but I just don´t want to know.
         G7                                              C     G7
´Cos for twenty‑four years I´ve been living next door to Alice.
C
Twenty‑four years just waiting for the chance
   F
to tell her how I feel and maybe get a second glance,
         G                      F           G       C     G7
now I´ve got to get used to not living next door to Alice.
 
[Verse 2]
   C
We grew up together, two kids in the park.
F                                       G         C     G7
 We carved our initials deep in the bark,  me and Alice.
        C
Now she walks through the door with her head held high,
F
 just for a second I caught her eyes.
  G                                  C             G7
A big limousine pulled slowly out of Alice´s drive.
 
 
[Refrain]
  C
I don´t know why she´s leaving or where she´s gonna go
      F
but I guess she´s got her reasons but I just don´t want to know.
         G7                                              C     G7
´Cos for twenty‑four years I´ve been living next door to Alice.
C
Twenty‑four years just waiting for the chance
   F
to tell her how I feel and maybe get a second glance,
         G                      F           G       C     G7
now I´ve got to get used to not living next door to Alice.
         G                      F           G       C     G7
Now I´ve got to get used to not living next door to Alice.
(slow down)
         G                      F           G       C
Now I´ve got to get used to not living next door to Alice.

TULID mu ellu kui päike mis iial ei looju (Am)
uskusin õnne mis endaga kaas kord tõid
sind vaid Delilah
kõige eest mis mulle kinkisid tänada võin.

$Kuula mind Delilah
$sind vaid sind Delilah
$kalliks pean
$kuid ühte vaid kindlalt ma tean
$lahkusid sina ja rõõm 
$mida endaga tõid.

Üht võõrast varju tol õhtul su aknal ma nägin
uksele tulid ning taipasin liigne siin ma
ning siis need käed
hetkeks sind embasid elutult langesid sa.

$Kuula mind Delilah…

G
OO Susanna! Oo Susanna!
              D
Miks sa mulle musi ei anna?
D
OO Susanna! Oo Susanna!
        D7    G
Miks sa mulle musi ei anna?
G
Musi pole patt, vat!
Musi pole patt, vat!
             D
Räägin sulle sulatõtt ma.
D
Musi pole patt, vat!
Musi pole patt, vat!
D7           G
Räägin sulle sulatõtt ma.

G
Kõik suud suudlevad, kõik suud suudlevad,
               D
kuid ei suudle kotisuud.
Kõik suud suudlevad, kõik suud suudlevad,
        D7     G
kuid ei suudle kotisuud.

G
OO Susanna! Oo Susanna!
              D
Miks sa mulle musi ei anna?
D
OO Susanna! Oo Susanna!
        D7    G
Miks sa mulle musi ei anna?
G
Musi pole patt, vat!
Musi pole patt, vat!
             D
Räägin sulle sulatõtt ma.
D
Musi pole patt, vat!
Musi pole patt, vat!
D7           G
Räägin sulle sulatõtt ma.

G
Kõik konnad krooksuvad, kõik konnad krooksuvad,
                D
kuid ei krooksu ülikonnad.
Kõik konnad krooksuvad, kõik konnad krooksuvad,
        D7      G
kuid ei krooksu ülikonnad.

G
OO Susanna! Oo Susanna!
              D
Miks sa mulle musi ei anna?
D
OO Susanna! Oo Susanna!
        D7    G
Miks sa mulle musi ei anna?
G
Musi pole patt, vat!
Musi pole patt, vat!
             D
Räägin sulle sulatõtt ma.
D
Musi pole patt, vat!
Musi pole patt, vat!
D7           G
Räägin sulle sulatõtt.

‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑

:,:Meie kassil pojad,
meie kassil pojad.
Mitu tükki korraga.:,:

Heldur Karmo

A
MINU Carmen on ideaalne neid,
                        E
räägib nii Miguel, tema peig.
Aga meeletuks kireks tal on
                       A
El Bajon, El Bajon, El Bajon.
A
Carmen tantsib ja kõik temas keeb.
                            E
Tema ohkab, ei meeldi tall’ see.
Aga tõtt öelda, kütkestav on
                         A
El Bajon, El Bajon, El Bajon.

D         A
$Oo, El Bajon,
            E                         A
$kuis tall’ meeldib see tants, kuidas meeldib!
D          A
$Oo, El Bajon,
        E                      A
$kuidas meeldib tall’ tants El Bajon!
$Lal‑lal‑lal‑lal‑lal‑lal…
‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑
D
Miguelito ei vaikida saa,
                          A
end nüüd Carmenil avaldas ta.
A
Aga selgus, et raskuseks on
                         D
El Bajon, El Bajon, El Bajon.
D
Tärkas Carmenis väike kapriis:
                        A
tulen naiseks ma sinule siis,
kui sul lõplikult selge kord on
                         D
El Bajon, El Bajon, El Bajon.

G         D
$Oo, El Bajon,
      A                D
$seda tantsu on õppida raske!
 G        D
$Oo, El Bajon,
        A                   D
$tõesti raske on tants El Bajon!
$Lal‑lal‑lal‑lal‑lal‑lal…

Miguelito siis harjutas vaid,
kuni tantsu ta selgeks kord sai.
Carmen uhke ja õnnelik on‑
El Bajon, El Bajon, El Bajon.
Suure sõpruse kaasa see tõi
ja meil pulmapäev saabuda võis,
lemmiktantsuks kus kõikidel on
El Bajon, El Bajon, El Bajon.

$Oo, El Bajon,
$kuis see tants meile meeldib, kuis meeldib!
$Oo, El Bajon,
$kuidas meeldib meil tants El Bajon!
$Lal‑lal‑lal‑lal‑lal‑lal…

“KAS sa Tihemetsa Tiinat tead?”
“Tean, väga hästi!”
“Temast rääkida võib nii mõndagi head,
aga peale selle on tal ka väikesed vead:
kus ta iganes sattus,
oli paratamatus,
et ta segi seal ajas kõik poiste pead.”

$Laule ilmas on mitu tükki,
$kõiki laulda me ei saa:
$kõik ei ole veel pääsnud trükki,
$kõik ei ole veel valmis ka.
$See laul on Tihemetsa Tiinast.

“Kas sa brigadir Priitu tead?”
“Jah olen kuulnud!”
“Temast rääkida võib nii mõndagi head,
aga peale selle on tal ka väikesed vead:
kas ta muud enam vahtis,
ainult Tiinat ta jahtis,
vinger‑vängerdi lasi kõik maisiread!”

$Laule ilmas on mitu tükki…

“Kas sa zootehnik Sassi tead?”
“Kah olen kuulnud!”
“Temast rääkida võib nii mõndagi head,
aga peale selle on tal ka väikesed vead:
kas ta muust enam hoolis,
ainult Tiinat ta noolis
ripa‑rapakil olid kõik lehmad ja sead!”

$Laule ilmas on mitu tükki…

“Kas sa Pulleritsu Peetrit tead?”
“Ei, pole aimu!”
“Temast rääkida võib nii mõndagi head,
aga peale selle on tal ka väikesed vead:
kas ta ohkis või puhkis‑
ainult tööd teha vuhkis
kuni Tiina lõi üle meilt tema, kas tead!”

$Laule ilmas on mitu tükki….

Heldur Karmo
Am Dm Am E7

Am        Dm     Am       E
KORD olid niidud rohelust täis,
Am         Dm           F         E
pilv taeva võlvist vaid harva üle käis.
F         G         C          Am
Peegeldus päike jõe suveselges vees
Dm      G          C           E
niitude vahel, kus kulges meie tee‑
Am      Dm         Am E        Am   Dm Am E
niitude vahel, kus rõõm saatis meid.

Am        Dm    Am      E
Niitudelt päike kadunud nüüd,
Am      Dm          F          E
nukrana kaigub seal sügislinnu hüüd.
F        G           C         Am
Vingudes ruttab vaid vihur üle mäe
Dm       G           C          E
ning ega meidki siin keegi enam näe.
Am          Dm     Am E       Am   Dm Am E
Kus on siis suvi ja kus on me arm?

F      Dm      F      G     C
Ei ole sind ja tõesti ma ei tea,
F           Dm         F    G       C
mille peale lootma või mõtlema nüüd pean.
Am               Dm
Sa katki kõik mu unistused lõid,
Am          Dm    F           E
võtsid kogu õnne, mille kaasa tõid.

     Am        Dm    Am      E
Kuid siiski ma ootan kevadet uut,
Am      Dm         F           E
niitude haljust ja palju‑palju muud.
F        G          C           Am
Aiman ju nüüdki, et ühel päeval siis
Dm        G           C          E
lõplikult tuled, sest süda nõuab nii.
Am      Dm         Am E       Am
Niitude rüpes meid rõõm leiab taas. Dm Am E

F      Dm      F      G     C
Ei ole sind ja tõesti ma ei tea,
F           Dm         F    G       C
mille peale lootma või mõtlema nüüd pean.
Am               Dm
Sa katki kõik mu unistused lõid,
Am          Dm    F           E
võtsid kogu õnne, mille kaasa tõid.

     Am        Dm    Am      E
Kuid siiski ma ootan kevadet uut,
Am      Dm         F           E
niitude haljust ja palju‑palju muud.
F        G          C           Am
Aiman ju nüüdki, et ühel päeval siis
Dm        G           C          E
lõplikult tuled, sest süda nõuab nii.
Am      Dm         Am E       Am    Dm Am E
Niitude rüpes meid rõõm leiab taas.

A
Sel hommikul nii vara 
    D            E
kui päike tõuseb udu kaob,
     A
siis laulda Sulle tahan 
     D      E       A
sest õnnest mis mul tõid.
     E            A
Ref: Nüüd siis Sa kuuled, 
E            A
näed kuis mu huuled
         D         E          A
tasa nii tasa vaid Sulle laulavad. 
E            A
Nüüd siis Sa kuuled, 
E            A
näed kuis mu huuled
         D         E          A
tasa nii tasa vaid Sulle laulavad. 

A
Kas meenub Sul see suvi, 
    D         E
mil kohtasime teineteist,
    A
kas meenuvad need lilled 
    D    E         A
mis armastust meil tõid?

     E            A
Ref: Nüüd siis Sa kuuled, 
E            A
näed kuis mu huuled
         D         E          A
tasa nii tasa vaid Sulle laulavad. 
E            A
Nüüd siis Sa kuuled, 
E            A
näed kuis mu huuled
         D         E          A
tasa nii tasa vaid Sulle laulavad.
         D         E          A
tasa nii tasa vaid Sulle laulavad.

Siin on tore see, et erinevad keeled on erinevates helistikes, laula, kust tahad :)

Am                                                E7
Kunstnik, kel toad maale täis, vaatamas näidendit käis.
                                           Am
Neiusse armus ta seal, kõik tahtis teha ta heaks.
Am                                              E7
Müüs maja, aia ja muud, müüs kõik, mis oli veel muud.
                                      Am
Ning oma armsama ees hiilata otsustas mees.

Am                               Dm
Sädeleb, sädeleb, sädeleb miljon õit,
                                  Am
hommikul vaadata roosimerd aknast võid.
                                  E7
Armastab, armastab südamest keegi sind,
                                Am
eredais punavais roosides on ta hing.

Am                                       E7
Hommikul ärgates näed ‑ õu roose täis imeväel.
                                              Am
Just nagu und kaunist näeks, algab nii roosidepäev.
                                                     E7
Kahtlus küll hinge poeb siis ‑ keegi vist nalja teeb nii?
                                                 Am
Kuid akna all seisab mees ‑ vaesunud kunstnik on see.

Am                               Dm
Sädeleb, sädeleb, sädeleb miljon õit,
                                  Am
hommikul vaadata roosimerd aknast võid.
                                  E7
Armastab, armastab südamest keegi sind,
                                Am
eredais punavais roosides on ta hing.

Am                                       E7
Üürike õnn möödus pea, nii nagu ikka see on.
                                          Am
Lendasid tundide read, öösse viis armsama rong.
                                             E7
Kunstnik jäi üksinda siis, palju ta piinelda sai.
                                             Am
Kuid oli alles üks viis ‑ rooside laul talle jäi.

Am                               Dm
Sädeleb, sädeleb, sädeleb miljon õit,
                                  Am
hommikul vaadata roosimerd aknast võid.
                                  E7
Armastab, armastab südamest keegi sind,
                                Am
eredais punavais roosides on ta hing.

‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑

[Verse]
Dm
Taas ruusut käy kukkimaan
                  A7
Tuoksua täynnä on maa
          A7
Mietteeni sinne taas vie
                   Dm  Dm
Missä on ruusuinen tie
 
Dm
Nuoruuden rakkaus on
                 A7
Kaunis ja koskematon
           A7
Katseet ne kertovat vain
                    Dm   Dm
Katseestas onnen mä sain
 
[Chorus]
Dm                                Gm
Miljoona, miljoona, miljoona ruusua
                                Dm
Tuoksua, tuoksua, tuoksua rakkauden
                                     A7
Muistoja, muistoja, muistoja tuoksut tuo
                             Dm  Dm
Tunteen ja katseen ensirakkauden
 
[Verse]
Dm
Tunteen niin kaihoisan saan
                     A7
Ruusun kun nään hehkuvan
        A7
Syömeni kultaa se on
                 Dm  Dm
Tunne tää arvaamaton
 
Dm
Tuskaa ei lauluni soi
                    A7
Vaikka sua saada en voi
          A7
Paljon mä sain kuitenkin
                      Dm  Dm
Ruusuisen tien muistoihin
 
[Chorus]
Dm                                Gm
Miljoona, miljoona, miljoona ruusua
                                Dm
Tuoksua, tuoksua, tuoksua rakkauden
                                     A7
Muistoja, muistoja, muistoja tuoksut tuo
                             Dm  Dm
Tunteen ja katseen ensirakkauden
 
[Verse]
Dm
Maailma suuri ja maa
                  A7
Kauaksi voi kuljettaa
          A7
Ruusuissa piikkejäkin
                   Dm  Dm
Joskus ne pistävätkin
 
[Chorus]
Dm                                Gm
Miljoona, miljoona, miljoona ruusua
                                Dm
Tuoksua, tuoksua, tuoksua rakkauden
                                     A7
Muistoja, muistoja, muistoja tuoksut tuo
                             Dm  Dm
Tunteen ja katseen ensirakkauden
 
Dm                                Gm
Miljoona, miljoona, miljoona ruusua
                                Dm
Tuoksua, tuoksua, tuoksua rakkauden
                                     A7
Muistoja, muistoja, muistoja tuoksut tuo
                             Dm  Dm
Tunteen ja katseen ensirakkauden

‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑
Em
Жил‑был художник один,
                B7
Домик имел и холсты,
                                     Em
Но он актрису любил, ту, что любила цветы.
Em
Он тогда продал свой дом,
                  B7
Продал картины  и кров
                                   Em
И на все деньги купил целое море цветов.
 
[Припев]
Em                           Am
Миллион, миллион, миллион алых роз
                                Em
Из окна, из окна, из окна видишь ты.
 
Кто влюблен, кто влюблен, кто влюблен
    Am
И всерьез.
B7                               Em
Свою жизнь для тебя превратит в цветы.
 
[Куплет]
Em
Утром ты встанешь у окна,‑
                B7
Может, сошла ты с ума?
                                     Em
Как продолжение сна ‑ площадь цветами полна.
Em
Похолодеет душа,
                B7
Что за богач здесь чудил?
                                     Em
А под окном чуть дыша, бедный художник стоит.
 
[Припев]
Em                           Am
Миллион, миллион, миллион алых роз
                                Em
Из окна, из окна, из окна видишь ты.
 
Кто влюблен, кто влюблен, кто влюблен
    Am
И всерьез.
B7                               Em
Свою жизнь для тебя превратит в цветы.
 
[Куплет]
Em
Встреча была коротка ‑
                B7
В ночь ее поезд увез.
                                    Em
Но в ее жизни была песня безумная роз.
Em
Прожил художник один
                 B7
Много он бед перенес,
                                  Em
Но в его жизни была целая площадь цветов.

Läbi saju
R. Valgre, A. Vennola

G                     Gm
Armastusel kummalised teed
D                         B7
Armud vahel päeval, armud ööl
Em          Gm     D        B7
Tihti on kuuvalgus uue õnne algus
Em               E7    A7
Minul aga juhtus see

D           A#    D         E7A7
   Kui läbi raske vihmasaju tormas
D        D    B7
Kevadine tuuleiil
Em    G             D       B7
Töölt tulin ja mind saatsid koju
Em           G     Em   A7
Ümber mul su mantlisiil

D           A#     D         E7A7
   Ei järel jäänud vihmasadu hetkeks
D           D      B7
Tilga järel langes tilk
Em   G       D      B7    
Meil aga lõbusamaks retkeks
Em            G  A7 D    
Saabund sobiv silmapilk

    Am           D7      G      G#
Ilm hämardus kui loojuks päike
   Am           D7  G
Me kohal taevas tinahall
   Bm          E7      Bm     E7
Su silmist aga leidsin läike
    A7                    Em     A7
Mis rõõmus, soe ja paitav hell

D             A#     D         E7A7
   Nüüd päiksepaiste hajutanud pilved
D              D    B7
Hõiskab pargis laululind
Em   G                D       B7
Mull meelde jääb, mil saatsid koju
Em         G  A7   D    
Läbi saju, kallim, mind

ARMASTUSEL kummalised teed,
armud vahel päeval, armud ööl.
Tihti on kuuvalgus
uue õnne algus –
minul aga juhtus see ...

Kui läbi raske vihmasaju tormas
kevadine tuuleiil.
Töölt tulin ja mind saatsid koju,
ümber sul mu mantlisiil.

Ei järgi jäänud vihmasadu hetkeks,
tilga järel langes tilk.
Meil aga lõbusamaks retkeks
saabun'd sobiv silmapilk.

Ilm hämardus, kui loojus päike,
me kohal taevas tinahall.
Su silmist aga leidsin läike,
mis rõõmus, soe ja paitav hell.

Nüüd päiksepaiste hajutanud pilved,
hõiskab pargis laululind.
Mul meelde jääb, mil saatsid koju
läbi saju, kallim, mind.

Am              Dm
Igal on unistus õnnest ja armust,
     E7                   Am  E7
kuid täitub vaid vähestel see.
Am                 Dm
Elus ju juhtub, et armastus jahtub,
     Am      B7      E7 
kuid unelmad püsivad veel.

           Am                 Dm
Su silmist näen ma igal öösel und,
   E7                  Am
ja tulest, mis nendest loidab,
     Dm         G      Am
kuid jälle, kui hommik koidab,
     B7                 E7 
siis tean, see oli vaid uni.
           Am               Dm
Sind nähes hellunud on minu hing, 
   E7                Am
ja kiiremalt lööb mu süda.
    Dm               Am
Oh, armas, kas aimad seda, 
    B7   E7         Am
kui väga igatsen ma Sind.

           G7
Nüüd sügis käes,
                         C 
on linnud jälle lennanud ära,
         B7                      E7
ja küsin Sult: "Kas Sa mu juurde jääd?"

           Am                 Dm
Su silmist näen ma igal öösel und,
   E7                  Am
ja tulest, mis nendest loidab,
     Dm         G      Am
kuid jälle, kui hommik koidab,
     B7        E7       Am
siis tean, see oli vaid uni.

MUINASJUTTU sinilinnust rääkis mulle ema
kui ma olin väike ja uni vaevas mind.
Siiski näib see vana lugu tuhatkordselt kenam
nüüd kus tunnen tõeliselt sind.

Kui loojangul päev, ma mõttesse jään‑
otsima rändan üht sinilindu sel ööl.
Ei uinuda saa, sest unelmais ma
sinuga lendan, mu sinilind, koos sellel ööl.

Seal kujutlustiib meid kohtama viib
saabuvaid aegu,
mis teeksin küll ma kui tõesti sa
tuleksid praegu?

Lä'eb tund ja lä'eb tund
ning oodates und unistan õnnest‑
igatsen sind, minu sinilind.

Väga kahtlased akordid

G                 Cm
MU ümber vaikseks jäi,
          G                Cm
ja järsku kõik, mis kaunis näis
D           D7            G   D
valgus nagu nukrameelsust täis.
   G             Cm
Ma sind ei süüdista,
             G            Cm
vaid soovin, et sul oleks hea‑
D          D7          G    G1
ükski valu jäädav pole eal.
   G6         E7           Am C
Ma loodan, et saan sellest üle,
      D7      A(G) B (D7) A
et sa mind ei armasta.
   G6         E7           Am C
Ma loodan, et saan sellest üle‑
           D7   A G  G7
ning siis jälle naeratan.

    C         Cm         G    
See algas kõik veetleval kevadkuul
   C          Cm       A7    D7
ja lõppes kui koltusid lehed puul...
   G          E7           Am  C
Ma loodan, et saan sellest üle,
      D7      A    G 
et sa mind ei armasta.

G                       F#7
Kõik, mida mulle ütlesid tol õhtul,
    G                       E7
kui muusika mu hinges kõlab see...
A7              C             G
nüüd, mil muusikat ma kuulma juhtun,
A7             D7
meenud sina minule.
    G          F#7         G
Üht muinaslugu muusikas ma kuulen,
   G           Bm7         E7
ja sina seisad unelmais mu ees.
     A7                   G    D7+5
Ning laulmas iga tund ma leian end,
     G        D#7      Am7        D7
sest muusika ja sa, ma mõlemaisse armund.
Teeb muusika mind vahel kurvameelseks.
Ja süda on nii tulvil igatsust,
et laulmas iga tund ma leian end,
     G          F#7           G
sest muusika ja sa, ma teisse armund.
G7       
Olla nii ei või,
C          F7         C
kuigi seda räägivad kõik.
    A7
Kas tõesti on siis mõttetu see,
    G            D#7      Am7        D7
kui igatsed sa kuud,  mis särab läbi öö?
Muusika ent siiski trööstib mind
ja ütleb, et ma varsti kohtan sind.
Nüüd laulmas iga tund ma leian end,
sest muusika ja sa, ma teisse armund.



KÕIK, mida mulle ütlesid tol õhtul,
kui muusika mu hinges kõlas see.
Nüüd, mil muusikat ma kuulma juhtun,
meenud sina minule.

Üht muinaslugu muusikas ma kuulen
ja sina seisad unelmais mu ees.
Ning laulmas iga tund ma leian end,
sest muusika ja sa, ma mõlemasse armund.

Teeb muusika mind vahel kurvameelseks
ja süda on nii tulvil igatsust,
et laulmas iga tund ma leian end,
sest muusika ja sa, ma teisse armund.

Olla nii ei või,
kuigi seda räägivad kõik.
Kas tõesti on siis mõttetu see,
kui igatsed sa kuud, mis särab läbi öö?

Muusika ent siiski trööstib mind
ja ütleb, et ma varsti kohtan sind.
Nüüd laulmas iga tund ma leian end,
sest muusika ja sa, ma teisse armund.

Raimond Valgre

Gm                   Dm
Elus pole alati kõik nali,
Gm            C7           F
elu toob meil rõõme, kurvastust,
    E7                      A7
ent sageli kui saatus liiga vali
   Gm                         A7
ma kuskilt pean ju leidma lohutust.

          Em7          A7
Ma võtan viina, sest olen täna kurb,
          Em7     A7     D
ma võtan viina,   sest pettis mind mu arm,
         Am    D7   G
on keegi teine keda armastab ta,
         Bm7   E7    G          A7
on keegi teine ja ma nõnda üksinda.

          Em7       A7
Ma tõstan klaasi su terviseks, mu neid,
        Em7     A7   D
et õnne saaksid   sa leidma eluteel,
             Am       D7     G            E
mis sest, et jäädvalt sinust lahkuma nüüd pean,
   A7     Em7    A7           D
ma tõstan klaasi soovides sul head.

‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑
ELUS pole alati kõik nali,
elu toob meil rõõme, kurvastust.
Ent sageli kui saatus liiga vali,
ma kuskilt pean ju leidma lohutust.

Ma tõstan klaasi, sest olen täna kurb.
Ma tõstan klaasi, sest pettis mind mu arm.
On keegi teine, keda armastab ta,
on keegi teine ja ma nõnda üksinda.

Ma tõstan klaasi su terviseks, mu neid,
et õnne saaksid sa leidma eluteel.
Mis sest, et jäädavalt sinust lahkuma nüüd pean,
ma tõstan klaasi soovides sul head.

SÜDA, soovin, et su valik oleks vali.
Kaalu, keda kallimaks neidudest pead –
ära tee vaid mõtlematult seda!
Süda, hinda ainult õiget üle kõige –
neidu rõõmsatujulist, virka ja head,
et ma võiksin armastada teda.

Kaks korda enam meil õnne on siis,
kaks korda kenam võib elu tunduda nii.
Süda, hinda ainult õiget üle kõige –
neidu rõõmsatujulist, virka ja head,
et ma võiksin armastada teda.

G
Mul meeles on veel suveteed
                  E7
kus käsikäes kord käisime
Am              A      D7    G
ja uduloor, mis varjas järve veed
G
Mul meeles on veel kuldne kuu
             E7
ja õieehteis toomepuu
Am               A    D7     G
ja huuled soojad paitamas mu suud
     B
REF: Aeg nii kiiresti läeb
                     Em
möödub pea talv ning kevad on käes
A
Ammu pole sind näind
                    D7
seda ei tea kuhu sa jäid.
G
On meeles mul meloodia,
                 E7
mis tollel õhtul laulsid sa,
Am               A      D7    G
kui seda kuulen, meenud mulle taas.

G
Mul meeles on veel suveteed
                  E7
kus käsikäes kord käisime
Am              A      D7    G
ja uduloor, mis varjas järve veed
G
Mul meeles on veel kuldne kuu
             E7
ja õieehteis toomepuu
Am               A    D7     G
ja huuled soojad paitamas mu suud
     B
REF: Aeg nii kiiresti läeb
                     Em
möödub pea talv ning kevad on käes
A
Ammu pole sind näind
                    D7
seda ei tea kuhu sa jäid.
G
On meeles mul meloodia,
                 E7
mis tollel õhtul laulsid sa,
Am               A      D7    G
kui seda kuulen, meenud mulle taas.

SU silmades on sillerdamas saladuste järv,
su silmades on suveõhtu sinitaeva värv,
su pilgus peitub vallatus – kes vaatab sinna vaid,
see pimestub ja piinarikkalt armub sedamaid!

$Oo Irma, oo Irmake, su jälil aina käin
$Ja kirglikult täis kiindumust sind ihaldama jäin.
$Ei üksi saa lahti küll ühtki õnneust –
$Suurt õnne võime leida ainult kahe peale just!

Su palged on nii paitavad kui libliklinnu tiib,
su valged juuksekiharad kui puhas rannaliiv,
suu huuled on nii kutsuvad, et punastama pean…
ma tahaksin sust teada kõik – ent ainult nime tean!

$Oo Irma, oo Irmake, mind võta – ja sa näed:
$täis joovastust ja unustust on armu võluväed!
$kõik ülevamad hetked, mis armutunne toob,
$on ootamas, et tabada meid kahekesi koos!

Su sihvakust võib kadestada eukalüptipuu,
kõik muu, mis puudub puul, on veelgi enam võrratu!
Su jalge ette kõlbaksid vaid hõbekõnniteed
ja kaela – minu käed või ehtsast kullast kaelakeed…

$Oo Irma, oo Irmake, sa näost mu janu näed,
$kuid toober, millest juua võiks, on ainult sinu käes!
$Oo Irma, oo Irmake, sa veel ei taipa vist,
$kui võimsaks saab su võlu – pärast pooleksjagamist!

KUI Paula oli lapseeas
tal olid blondid juuksed peas,
nii ilusad ja käharad
kui päikekuld, nii säravad.
Siis koolis käies kandis ta neid ikka pika patsina,
kuid kevadel, kui algas mai
ja Paula juba preiliks sai,
siis ühel päeval tänaval
ma nägin: poisipea on tal.

$Paula sul on poisipea,
$kuis meeldib mul, sa vist ei tea.
$sa oled nagu kullerkupp,
$mil varre otsas ilus nupp.
$Paula, sul on poisipea
$ja see on selleks väga hea:
$kui algab meie tantsutuur,
$ei taksita frisuur.

Nüüd Paulal aastaid möödunud,
kuid poisipea tal säilinud.
et juustes tekkind hõbedat,
siis need tal värvi muudavad.
Ta heleblond on kevadel
ja ruugeks muutub sügisel
ning talvekuu kui käes meil just,
siis Paula pea on süsimust.
Ükskõik, kas nii või teisiti,
mul Paula meeldib alati!

$Paula, sul on poisipea...

Am
“JAH” sa ütled, kui peaks ütlema “Ei”.
                E
Baarides su elu möödub, Linda.
Seebimulliga on võrdne sul kõik
                       Am
Ning sa ei märkagi, et õnn nii lendab.
G                   C
Loodus hääbub, sest on september,
G                   F         E
Kuid ka sina ütled, miks küll nii.

Am
Linda, Linda, mu Linda,
                 Dm     E
Linda, Linda, ei näe sa muud,
Am
Kui vaid et laud on täis,
G
Su ümber tants vaid käib,
Am                        Dm       E
Kuid kiirelt noorus kaob, kaob kui tuul.

Said sa tunda, kuivõrd vastik on maik,
Ärkad üles ning sul võõrad ümber.
Läind on unelm, millest rõõmu sa said,
Oled üksik ning veel teiste teedel.
Miks sul tõeni jõuda tee nii pikk?
Ootad vastust, ootad, miks küll, miks?

Linda, Linda, mu Linda,
Linda, Linda, ei näe sa muud,
Kui vaid, et laud on täis,
Su ümber tants vaid käib,
Kuid kiirelt möödub aeg –
Ta kaob kui tund.

Linda, Linda, mu Linda,
Linda, lind, jää, lill ja liiv.
Ereke rumara
Ahede putšiti
Šhereke keku ma na
Patši ni.

Linda, Linda, mu Linda,
Linda, Linda, ei näe sa muud,
Kui vaid, et laud on täis,
Su ümber tants vaid käib,
Kuid kiirelt noorus kaob, kaob kui tund.

MARGAREETA, mahe naine, aastat seitseteistmene
oma iluduse läbi kiusatust tõi meestele.

$Margareeta on kui tuike vaga,
$ei iial aja mehi taga.
$Ei ta mängi armutulega
$nii, et kahju sest võiks juhtuda.

Korra ühel suvepidul, tema aga tundma sai
Tõistre‑Jukut, kelle meelde tema kuju jääd'valt jäi.

$Margareeta on kui tuike vaga...

Margareeta iludusest Juku hing sai nõiutud,
aga tema armutunded ei saan'd iial vastatud.

$Margareeta on kui tuike vaga...

Juku kurvastab ja leinab, Juku norus ringi käib.
Juku on kui päris haige, sest ta hing kui kadun'd näib.

$Margareeta on kui tuike vaga...

Aga ükskord ometigi Juku lootus täide läks.
Õnn tal viimaks Margareetalt armastust ja musu tõi.

$Margareeta pole enam vaga,
$sest ta süda nõudis armu taga.
$Ainult nalja pärast mängis ta
$Juku tundmuste ja armuga.

C               F    G
SEE viis haaras mind
G              C   Am
see viis võlus mind,
                F             G
see viis võitis mind, kui esmakordselt 
                C
kuulsin laulmas sind.
C               F    G
SEE viis haaras mind
G              C   Am
see viis võlus mind,
                F             G
see viis võitis mind, kui esmakordselt 
                C
kuulsin laulmas sind.

C                   F               G
Sind nägin päiksena lavalt paistmas,
G                    C               Am
sind terve saalitäis mõttes mõistmas,
                  F
su laulu lõhna ja mõtet haistmas,
       G7             C
ainult ma ei mõistnud sind.
C                    F         G
Ka mina püüdsin sust aru saada,
G                      C         Am
ei tahtnud teistest ma maha jääda,
                     F
Kuid laulu mõte läks minust mööda,
       G           C
ainult viisi jagas pea.


C               F    G
SEE viis haaras mind
G              C   Am
see viis võlus mind,
                F             G
see viis võitis mind, kui esmakordselt 
                C
kuulsin laulmas sind.
C               F    G
SEE viis haaras mind
G              C   Am
see viis võlus mind,
                F             G
see viis võitis mind, kui esmakordselt 
                C
kuulsin laulmas sind.

C                    F           G
Võib‑olla laulsid sa armurõõmust,
G                   C           Am
võib‑olla väikesest veinisõõmust,
                 F
võib‑olla ühtegi mõttejäänust
       G             C
selles laulus polnud sees.
C                  F           G
Kui puuga oleks ma pähe saanud:
G                 C            Am
ei ühtki sõna mul meelde jäänud.
                        F
Kuid sellest viisist ei küllalt saanud
     G        C
sina ise olid viis.

C               F    G
See viis haaras mind
G              C   Am
see viis võlus mind,
                F             G
see viis võitis mind, kui esmakordselt 
                C
kuulsin laulmas sind.
C               F    G
SEE viis haaras mind
G              C   Am
see viis võlus mind,
                F             G
see viis võitis mind, kui esmakordselt 
                C
kuulsin laulmas sind.

C                    F             G
Nüüd olen aastaid su kõrval käinud,
G                C           Am
su häid ja halbu külgi näinud.
                   F
Ei ole siiski sust aru saanud,
       G              C
kõrvus ainult mul see viis.
                     F             G
Su publikuks nüüd on toatäis lapsi,
G                     C             Am
kes kuulavad sind nii vastu tahtmist.
                 F      
Ei ole roose, ei suurt aplausi,
       G             C
jäänud ainult on see viis.

C               F    G
See viis haaras mind
G              C   Am
see viis võlus mind,
                F             G
see viis võitis mind, kui esmakordselt 
                C
kuulsin laulmas sind.
C               F    G
SEE viis haaras mind
G              C   Am
see viis võlus mind,
                F             G
see viis võitis mind, kui esmakordselt 
                C
kuulsin laulmas sind.