ÜKS KASK MEIL KASVAS ÕUES

K.E.Malm/F.Schubert
Üks kask meil kasvas õues, just maja ukse ees
Ta oli lapsepõlves mu armas seltsimees
Ta andis vilu, varju, ta mahl mind kosutas
Ta kohin sagedasti mu südant jahutas
Kui suureks sain, siis pidin ma kasest lahkuma
Ma tahtsin viimast korda ta all veel istuda
Ta lehed kohisesid, kui lausuks salaja
Jää, sõber, isamaale, siit leiad rahu sa
Nüüd olen kodust kaugel ja mõnda vaeva näind
Ja mõni kallis lootus on mulle tühja läind
Ei kase kohin taha me meelest kaduda
Kui kostaks ikka kõrvu: siit leiad rahu sa