KUI JAANILINNAS OLI KUSTUNUD KÄRA

Am
Kui Jaanilinnas oli kustunud kära
ja kõik maailm oli uinumas,
    Dm                  Am
üks üksik noormees seal trellide taga,
   E                  Am
ta nuttis oma kadunud armastust.
    Dm                  Am
üks üksik noormees seal trellide taga,
   E                  Am
ta nuttis oma kadunud armastust.

Am
Ma olin noor ja olin süütu
ja armastasin palavalt
    Dm           Am
üht neidu, kelle pärast mina
     E           Am
pean vangikongis olema.
    Dm           Am
üht neidu, kelle pärast mina
     E           Am
pean vangikongis olema.

See neiu kõndis roosiaias,
üks noormees oli temaga,
siis minus hirmus viha tärkas
ja kätte maksta tahtsin ma.

Siis püstol paukus ja ohver langes
ja neiu valjult kiljatas:
"Oh igavene oinas, mis oled sina teinud!
Sina oled minu venna mõrtsukas!"

Siis sandarmid mind kinni võtsid
ja pistsid vangitornisse.
Ma ilmast palju õnne lootsin,
nüüd on minust saanud mõrtsukas.

Oh kuulge paksud vanglamüürid,
oh kuulge, pilved taeva all,
oh kuulge, vaiksed Neeva jõe lained,
teilt andeksandmist palun ma.