MELOODIA

Meeles mul meloodia,
mida mulle laulsid sa ‑
nüüd ma
seda laulma pean teile.

Taevas kuu siis naeratas,
lõhnas valge toomingas,
õnne kinkis kevad vaid meile.

Duu‑duu, laulsid sa mull':
"Armastan alati sind!"
Duu‑duu, sositas tuul,
paitas su juukseid, kui suudlesid mind,
ning meeles mul meloodia,
mida mulle laulsid sa,
õnne kinkis kevad vaid meile.