TANTSIV MATILDA

Seisma lõbus hulkur jäi külakõrtsi ees.
Laud oli iidse akaatsia all.
Seal ta istus ja laulis kuni lõuna pajas kees.
Tütarlaps kõrtsist näis meeldivat tal.
"Väike Matilda! Kaunis Matilda!
Tantsime valssi Matilda nüüd koos".
Nii ta laulis ja kutsus, kuni lõuna pajas kees.
"Tantsime valssi, Matilda, nüüd koos."

Lambur tuli ratsa, seisma jäi kõrtsi ees,
ratsu akaatsia varju seal viis.
Ning ta istus ja ütles rõõska piima paludes
nii nagu ikka Matildale siis:
"Väike Matilda! Kaunis Matilda!
Tantsime valssi Matilda nüüd koos".
Ning ta istus ja ütles rõõska piima paludes:
"Tantsime valssi, Matilda, nüüd koos."

Lõpuks sõdur seisma jäi sama kõrtsi ees,
paiga akaatsia all leidis paun.
Kannu õlle eest penni lubas anda sõjamees,
enne kui teistega liitus ta laul:
"Väike Matilda! Kaunis Matilda!
Tantsime valssi Matilda nüüd koos".
Kannu õlle eest penni lubas anda sõjamees:
"Tantsime valssi, Matilda, nüüd koos."

Mõnusasti kestis valss külakõrtsi ees,
meelest Matildal kõik muu kadus siis ‑
õlleankur jäi jooksma, lõuna pajas põhja kees,
päikese käes lõpuks hapnes ka piim.
"Väike Matilda! Kaunis Matilda!
Tantsime valssi Matilda nüüd koos".
Õlleankur jäi jooksma, lõuna pajas põhja kees...
"Tantsime valssi, Matilda, nüüd koos."