Barbara

G                        C          G
Ma ühte särtsu, väikest põhjapiigat tean
Am                               
kelle silmis põles tuli ja ta süda tegi
              D
tantsurütmis tsah‑tsah‑tsah ollalaa.
G                        C          G
Me kokku saime ükskord vana jahi peal
Am                                                         D
kui üks neiu ronis masti ja sealt silmapiirilt vahtis ‑ see Barbara.
 
REF:
         G                    C  G
Ta ootas tuult, just tuult ta ootas
Am                          D
vana laeva mastis, juuksed helkimas, Barbara
G                  C  G
tuult, seal kõrgel ootas.
Am          D             G
tal polnud silmi teiste jaoks
 
Nõnda loksus laevuke veel kaua paiga peal
mehed nuriseisd, porisesid, tuulevaikust kirusid
kuis oskasid, ollalaa.
Seal masti otsas kaunis neiu kihistas
tema palge tõusis puna, kui ta kuulis oma nime
mis on Barbara.
 
REF
 
Et tuju tõsta, kapten valssi viiuldas
julge neiu ülal masti otsas
valsi rütmis jalga aina kiigutas, üks ja kaks.
Kuid siis, oh häda, kaotas kinga, Barbara
nagu tuhkatriinu laeva tekilt otsima peab kinga ta see Barbara.
 
REF
 
     C              G
Jäin uskuma ma, et tuult ootas ta
    Am                   D
ja tühja sest kingast ei paistnud ju ma
   C                        G
ja barbara valsist teadis, et tee on veel pikk
   Am                  D
ja tantsides aeg aina edasi viib.
 
REF
 
Naanaanaa tal polnud silmi teiste jaoks.
Naanaanaa tal polnud silmi teiste jaoks.
Tuult naanaanaa just tuult ta ootas
Barbara
Tuult naanaanaa just tuult ta ootas
Barbara
Tuult naanaanaa just tuult ta ootas
Barbara
Tuult naanaanaa just tuult ta ootas
Barbara