MU meelen kuldne kodukotus

MU meelen kuldne kodukotus,
ma sagedast näe und veel sest,
:,:kos õndsa esä kallis katus
mind varjas, väikest latsekest.:,:
Mäest alla, mööda kopliveere
ma paljajalu paterdi
:,:ning ringi üle Ridassaare,
kaits peokest täis lillesi.:,:
Nii Piirikese mäele lätsi,
kos külälatse kiiksive,
:,:kos Märt ja Maie, Aino, Atsi
mo kaugelt joba hõiksive.:,:
Sääl pidu pillerkaari leime
ja koplin laia kivi pääl
:,:võileiba, kamakäkki seime,
mis ristiema jagas sääl.:,:
Ja vahest ka veel ikki saime,
kui pajupill meil katski läits
:,:või varba vastu kivi leime
või karmani seest katte väits.:,:
Nüüd lännu igavesti, minnu
ne armsa aja ammugi.
:,:Me latse nagu essind linnu
kik ilmalaanen laiali.:,:
Ja mets ja maa saand teisemasse
ja mägi muutnu hoolsa käe,
:,:ning koplisse om kasvand kase
kuid mälestus ei meelest läe...:,: