SIIL mitu aastat otsis naist

SIIL mitu aastat otsis naist, küll mets alt küll aasalt,
Ei leidnud küllalt ebamais ja erandlikku kaasat.
Kord meeldis talle toonekurg, kes seisis järve ääres,
Kuid kurepreilil, ah kui kurb, on liiga pikad sääred.

Siis oravaga oli tal ka tilluke romaan,
Kuid männi latva ronida siil kuidagi ei saand
Kolm korda lembel suveööl ta jaaniussi kohtas,
Ent lõpuks pruud ära sõi ja kurvameelselt ohkas.

Siil mitu aastat otsis naist, ei leidnud metsalt, aasalt,
Ent lauda tagant lõpuks sai ta väärilise kaasa.
Pruut oli pehmeid okkaid täis, siil pulma kutsus loomad.
Kuid pruut ei söö, ei joo, ei käi ja isegi ei rooma.

Siil pulmatralli lõpetas ja pettumust ei varja,
Sest naiseks oli võtnud ta tuhkblondi riideharja.
Siil praegu taotleb lahutust, käib tihti rahvakohtus
Ja otsib kõrtsist lohutust ja naisterahvast lohtu.