METS mühiseb ja kägu kukub ra’al

G                          D
METS mühiseb ja kägu kukub ra’al,
          D7                     G
aas haljendab ja lilled õits’vad seal,
          C                    G
mänd kiigutab sääl oma võimsat pead,
   D               D7           G
on meeles tal kõik muistsed õnnea’ad,
          C                    G
mänd kiigutab sääl oma võimsat pead,
   D               D7           G
on meeles tal kõik muistsed õnnea’ad.


Hirv ojal joob ja muretu ta meel,
kas aimab ta, kui pikk ta elu veel?
Võib küti kuul ta leida iga tund
ja elu läin’d kui oleks näinud und.

Ju möödas pea ka minu noorus, õnn.
Mis rõõmu veel mul elus oota’ on?
Mets mühama ja kägu kuk’ma jääb,
kuid noorus meil kui unes mööda läeb.