SÕDURI TRUUDUS

C
Kui kodunt ma laia maailma
                    G
kord astusin sügise ööl,
                         G7
siis pisar ju paisus mul silma,
                    C
kurb oli mu süda ja meel.
   F                       Fm
Ma neidu veel kord hoidsin hõlmas,
    C
tal tasa siis värises rind…
   G                    C
Ja nüüdki veel kajab mu kõrvus,
     G                    C
kuis lausus ta: “Armastan sind!”.
   F                       Fm
Ma neidu veel kord hoidsin hõlmas,
    C
tal tasa siis värises rind…
   G                    C
Ja nüüdki veel kajab mu kõrvus,
     G                    C
kuis lausus ta: “Armastan sind!”.

C
Mu jalg laias ilmas ju rändab
                      G
küll mõndagi aega nii veel…
                    G7
Su poole mu igatsus lendab,
                      C
kas ihkab sind minugi meel?
   F                  Fm
Mu neiu, kuis oled sa ilus,
    C
kui tasa sul väriseb rind.
   G                   C
Ma kuulsin sind sügise vilus,
   G                     C
et laulsid: “Ma armastan sind!”.
   F
Mu neiu, kuis oled sa ilus,
    C
kui tasa sul väriseb rind.
   G                   C
Ma kuulsin sind sügise vilus,
   G                     C
et laulsid: “Ma armastan sind!”.

C
Suur igatsus rinda ei mahu,
                       G
su pilt ikka meeles on mul,
                      G7
su silmad ei anna mul rahu,
                    C
ja aina ma sosistan sull’:
     F                Fm
Veel oota mu neid kodumaine,
     C
veel väriseb ükskord su rind;
    G                  C
kui oled mu õrn, armas naine
   G                        C
ja hõiskan sull’: “Armastan sind!”
     F                Fm
Veel oota mu neid kodumaine,
     C
veel väriseb ükskord su rind;
    G                  C
kui oled mu õrn, armas naine
   G                        C
ja hõiskan sull’: “Armastan sind!”