NÕIAMOOR

C               C7             F         C
Kui olin päris väike veel, me külas elas nõid
             C7              D          G7  
Ta maja oli metsa sees, üks tuba majas vaid
   C          C7           F          C
Ei olnud kanajalgu all sel tarel üldsegi
                      C7            G        C
Nõid ringi käis, ees puhas põll ja rõõmus alati

C               C7             F            C
Tal oli taltsas madu‑uss, kel rästik nimeks on
                   C7           D           G
Üks ronk, kes oli süsimust, üks kana ja üks konn
   C         C7              F            C
Ta tuba metsarohtu täis, mis rippus parte all
              C7             G         C
See oli ainus varandus, mis hinge taga tal

C             C7           F         C
Tal selge oli linnukeel ja ussisõnad ka
                 C7              D           G7
Kui hunti kohtas metsateel, siis vestles temaga
C                  C7             F          C
Ja kui meil keegi haigeks jäi, ta keetis nõiateed
C                  C7         G        C
Mis võttis kurjad haigused ja ema silmaveed

C               C7          F        C
Kuid nõidki oli surelik. Ta suri ammugi
                 C7         D        G7 
Mets ümberringi murelik, ei tare asetki
    C           C7             F         C
Kui harva jälle sinna saan, et leida lohutust
                               G           C
Näen: kuuseladvas konutab üks ronk nii süsimust


// instrumentaal
C                C7         F        C
Kuid nõidki oli surelik. Ta suri ammugi
                C7          D        G7 
Mets ümberringi murelik, ei tare asetki
C                C7            F         C
Kui harva jälle sinna saan, et leida lohutust
                   C7         G            C
Näen: kuuseladvas konutab üks ronk nii süsimust ///