SUVEPÄEV

C/G                           
Vaata kui ilus on hommik,
      F/Am         G/D
Rohul ööjahe kaste maas.
C/G             Am/C
Päike arglikult vaatab,
F/C G/D        C/G
Elu ärkab kõik taas.
C/G 
Kuula kuis ütleb sul tere 
     F/Am         G/D
Iga väikene laululind.
C/G             Am/C
Ning nende laulus ma kordan:
F/C      G/D     C/G
Kallis, armastan sind.

   C/G     F/C            G/D
R: See suvepäev nii ruttu kaob
               C/G        Am/Am7?
     Ja päike peagi looja läeb.
               F/D              G/D
     Kuid juba nüüd sul't küsin ma,
                 C/G        G/G  C/G
     Mil ükskord siin sind jälle näen?
              F/C             G/D  
     See suvepäev nii kaugeks jääb.
                   C/G            Am/Am7?
     Jääb kaugeks siis, kui sügis käes.
              F/C             G/D
     Kuid iga hetk, mis oldud koos
             C/G
     On kaua noor.
C/G    
Teerada kaljudel lookleb,
       F/Am           G/D
Lõpeb väikesel järsul mäel.
C/G              Am/C
Lilled küütlevad värve.
F/C G/D         C/G
Annad mulle  sa käe.
C/G 
Jalg juba väsib ja tõrgub,
 F/Am             G/D
Sinu kõrval istun siis.
C/G               Am/C
Vaatleme valevaid pilvi
F/C       G/D       C/G
Ning siis koju mind vii.
   C/G     F/C            G/D
R: See suvepäev nii ruttu kaob
               C/G        Am/Am7?
     Ja päike peagi looja läeb.
               F/D              G/D
     Kuid juba nüüd sul't küsin ma,
                 C/G        G/G  C/G
     Mil ükskord siin sind jälle näen?
              F/C             G/D  
     See suvepäev nii kaugeks jääb.
                   C/G            Am/Am7?
     Jääb kaugeks siis, kui sügis käes.
              F/C             G/D
     Kuid iga hetk, mis oldud koos
             C/G
     On kaua noor.



SEE SUVEPÄEV
Ein Sommertag
(M. Wippich)
Heldur Karmo

Vaata, kui ilus on hommik!
Rohul ööjahe kaste maas.
Päike arglikult vaatab.
Ellu ärkab kõik taas.
Kuula, kuis ütleb sul tere
iga väike laululind!
Ning nende laulus ma kordan:
– Kallis, armastan sind.

REFR.: See suvepäev nii ruttu kaob
ja päike peagi looja läeb,
kuid juba nüüd sult küsin ma –
mil ükskord siin sind jälle näen?
See suvepäev küll kaugeks jääb,
jääb kaugeks siis, kui sügis käes,
kuid iga hetk, mis oldud koos,
on kaua noor.

Teerada kaljudel lookleb,
lõpeb väikesel järsul mäel.
Lilled küütlevad värve.
Annad mulle sa käe.
Jalg juba väsib ja tõrgub.
Sinu kõrval istun siin.
Vaatame valevaid pilvi
ning siis koju mind viid....

REFR.:

HK 1976