IKKA rõõmsalt matkasell

IKKA rõõmsalt matkasell
mõõdab maanteepaela,
päike särab silmadel,
vihma kallab kaela.
Saatjaks linnud taevalael,
külas kurjad koerad.
Matkasellil suul on naer
“Sammu, poisid! Sirgeks kael” 2, 3, 4!

$Uhh‑ha, uh‑hah‑ha, trall‑la, lall‑lal‑la!
$Uhh‑ha, uh‑hah‑ha, trall‑la, lall‑lal‑la!
$Sammu juurde, laulu suule!
$Nõnda astub matkasell.

Kolksub seljas katelok,
aeg on võtta sööki.
Tee on kõige parem kokk,
pruut jäi linna kööki.
Suppi keeta ta ei saa,
milles suitsulõhnad,
siiski suudleks teda ma
kahju vaid, et kaugel ta! 2, 3, 4,!

$Uhh‑ha, uh‑hah‑ha, trall‑la, lall‑lal‑la!…

Kui on kinnitatud vöö
ja ka vöö‑alt seestki,
astuda võiks päeva ja öö
kas või ümber Eesti.
Kaunis, kaunis on me maa,
teist ei ole sellist.
Tema põld ja taevakaar,
tema rand ja tema saar. 2, 3, 4!

$Uhh‑ha, uh‑hah‑ha, trall‑la, lall‑lal‑la!

Kuis te hulka tulla võiks?
Hei, sind linnarotti!
Astu ligi, ongi kõik,
kivi sulle kotti.
Saadki matkaselliks siis,
uljaks, heaks ja nooreks.
Koos meid matkaselle nii
tee meid kanna, tee meid vii! 2, 3, 4!

$Uhh‑ha, uh‑hah‑ha, trall‑la, lall‑lal‑la!