Kodu

Kanal2 saate "Kodutunne" tunnuslugu

Luisa Värk   "Kodu"
(L. Lass, E. Liitmaa)
 
      Am            G     Em
Vahel tahaksid olla juurteta,
     Am       C            G
just siis kui hing on veel noor.
       Am                C     G
Tahaks minna ja võita ja võidelda,
       Am      Em       Am
tundub ankruna siis ema hool.
 
      Am                  G  Em
Tuleb aeg mil maailm saab piirid
   Am                    C G
ja käidud on kõik võõrad teed.
   Am     C              G
On koduni meetrid või miilid,
     Am        Em       Am
taas jalge all peagi on need.
 
       C         G           F  Am
Kus on nüüd sinu peatuspaik, kallis?
    C          G      Am
Kus lookleb su kodude tee?
    C          G       F  Am
Kas meenub sul hämaras hallis,
     C           G      Am
Siit samast kord läksid teel'.
 
   Am                      G  Em
Õe käsi sind kindlalt siis juhtis
   Am                   C G
ja emal sai toas valmis leib.
      Am       C          G
Sealt rosinaid noppida tohtis,
     Am       Em    Am
seal rohkesti oligi neid.
 
       C         G           F Am
Kus on nüüd sinu peatuspaik, armas?
       C            G       Am
On sul kindlus, kus toetada pead?
     C       G          F  Am
Oled loobuma olnud kord varmas,
     C         G         Am
üles leidma sa väärtused pead. 
       C         G           F Am
Kus on nüüd sinu peatuspaik, armas?
       C            G       Am
On sul kindlus, kus toetada pead?
     C       G          F  Am
Oled loobuma olnud kord varmas,
     C         G         Am
üles leidma sa väärtused pead. 
 
   Am                 G   Em
Ja isa kui vahel sind riidles,
     Am         C         G
said korda kõik veel õhtu eel.
     Am        C           G
Ning väikevend hällis sind piidles,
   Am          Em      Am
ei mõistnud ta maailma veel.
 
[Verse]
 
      Am      G    Em
Vahel igatsed koldesoojust,
   Am            C        G
ajaga kõik on läin'd teisiti.
   Am       C          G
Igakord kui päike taas loojub,
     Am       Em   Am
lapsepõlve ta toob sinuni.
 
   Am       C          G
Igakord kui päike taas loojub,
     Am       Em       Am
lapsepõlve ta toob sinuni.

‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑
Vahel tahaksid olla juurteta,
just siis kui hing on veel noor,
tahaks minna ja võita ja võidelda,
tundub ankruna siis emahool. 

Tuleb aeg, mil maailm saab piirid,
ja käidud on kõik võõrad teed,
on koduni meetrid või miilid,
taas jalge all peagi on need. 

Kus on nüüd sinu peatuspaik kallis,
kus lookleb su kodune tee,
kas meenub sul hämaras, hallis
siitsamast kord läksite? 


Õe käsi sind kindlalt siis juhtis,
ja emal sai toas valmis leib,
sealt rosinaid noppida tohtis,
seal rohkesti oligi neid..

Kus on nüüd sinu peatuspaik armas,
on sul kindlus kus toetada pea?
oled loobuma olnud kord varmas,
üles leidma sa väärtused pead..