Vana vokk

 Näita kitarriduure

G                               D7
Siis, kui aovalgus kaob ja päev raugeb,
                         G
valge tuhk katab kaminas söed.
                       D7
Uni kõigil on vallanud lauged,
                       G
vanaema veel ketrab keskööl.

     C                    G
Siis mulle tema vokiratta vurin
                               D7
kaugest lapsepõlvest kujutlusi loob,
      G                 D7
seda, mis katnud aegade vari
                        G
mulle hetkeks ta tagasi toob.


Vana vokk on sul veel meeles,
need jutud kamina ees,
kui vanamemm rääkis ja muinasloos
läks täide iga mu soov.

Ja nüüdki, kui päikene loojub,
ma tunnen ta juttude soojust.

Ja ma kuulen, kuis vuriseb ratas
vanal vokil seal kamina ees.
Ning ma hõljun kui endises ajas
kauge hämara unelma sees.

Ja mulle meenub siis mu isakodu,
minu lapsepõlv ja hella emake.
Armas vokk, too veel kord vaiksel viivul
mulle taas noorusaeg tagasi!



Lisa silt:


Laulu on lisanud süsteem @ 2024-10-09

Laul pole veel üheski laulikus


Kontakt: eerik at mit punkt edu | 0.001002 sek