VANKRIL väriseb seotult uteke, (Am)

Heldur Karmo

VANKRIL väriseb seotult uteke, (Am)
linna poole läheb tee.
Tiirleb sinises taevas pääsuke,
tiirleb muretult päikse ees.

$Kuldse rukkipõllu peal naerab, naerab tuul,
$naerab terve päeva seal sel soojal suvekuul.
$Dona‑dona‑dona, dona, dona‑dona‑dona‑do,
$Dona‑dona‑dona, dona, dona‑dona‑dona‑do.

Nukralt küsib siis tuulelt uteke:
Ütle, mis teeb rõõmsaks sind?
Võiks ju minagi olla pääsuke‑
miks siis on loodud lambaks mind?

Saatus selline sul on, uteke‑
lahkud siis, kui õitseb maa.
Üksnes neile, kel tiivad tugevad
orjus iial ei osaks saa.