ON kõik taevas tinahall

ON kõik taevas tinahall
ning vihma varjus ma
sel hetkel seisan pargis puude all.
Kuid mul on tuju hea
ehk küll saan märjaks seal
kui ootan sind.

Ümbrus tühi näib
asfalt läigib veest
peagi välja ilmud sa 
suure vihma seest.

$Las kallab
$nüüd vihma nii,
$et pilgu eest kaob silmapiir.
$Las kallab
$ka sadades on südames
$mul päiksekiir.
$Vihm, see lõpuks mööda läeb
$kuid me õnn on jääv.

Taas särab päev,
mil sind ma näen.

Joostes juba tuled sa,
su nägu on nii märg
kui surun põse vastu põske ma
ning käsi hell ja soe
siis mulle pihku poeb
ja sinna jääb.

Ümbrus tühi näib,
asfalt läigib veest,
mulle otsa vaatab rõõm
suure vihma seest.