LAUL MEREMEHE EMAST

Heldur Karmo
Моряшко Cбогом
(Emil Dimitrov ‑ Vasil Andrejev)


See on üks vana lugu...
Need kaldad siin on palju näinud.
Merele saatmas on käinud
naised mehi, emad poegi...
Üks ema jäi rannale ootama poegi –
pilk merele suunatud, aastaid seal ta seisis.
Ootas oma, kuid tulemas nägi vaid teisi.
Lõpuks kivistus meretuultes...

Näed, läheb teele fregatt –
purjed paisuvad tuules,
kiil lõikab sinavat vett,
vante naksumas kuuled.
Tekil viipavad noormeeste käed,
head teed kaldal soovivad emad.
Ei silmis pisaraid näe –
nii on harjunud nemad.

Valged on linnud, kes saatmas laevu
päikeses, tuultes, kesk tormiraevu.
Kuid siis nii äkki on linnud läinud –
keegi ei aima, kus on nad jäänud...

Kaob silmapiirilt fregatt,
ema seisab veel rannal –
aim piki öömusta vett
teda laevale kannab.
Nii ta seisab ja aasta saab täis,
poega ootab seal ika veel koju...
Kuid kaldal kajakaid käib
umber kivistund kuju.

Valged on linnud... jne.

See on vana, vana lugu
sellest, et emad ootama peavad,
kuid poegadest vaid kajakad teavad
ja meri, sõnatu meri..

HK 1968


Esitaja: Emil Dimitrov, Vello Orumets
Trükis: LK 17/1970