HELL EI PÜSI ISEENDAST ARM

Doch Die Liebe Gibt Es Nicht Frei Haus
(Walter Kubiczeck ‑ Karin Kersten)


Vahel oled morn,
vaikid mitu tundi,
ringi kõnnid toas,
jälgid mind kui süüalust sa,
nii et tundma siis pean
kui halb olin ma.

Ref.: Hell ei püsi iseendast arm,
õrna sõna tihti nõuab see.
Kui sa tead, et nii see on ja jääb,
siis ei pettu iial me.

Vahel lähed sa
ära mitmeks päevaks,
kuid ei küsi ma –
kas on ikka endine kõik?
Sest kes teab, mis üks öö
me elus muuta võib...

Ref.:

HK 1973


Esitaja: Aurora Lacasa, Jaak Joala
Trükis: LK 31/1973



Lisa silt:


Laulu on lisanud süsteem @ 2022-12-07

Laul pole veel üheski laulikus


Kontakt: eerik at mit punkt edu | 0.001253 sek