Üks kuningas oli kord maata

Millises helistikus?

Sõnad Jaan Kaplinski
Viis Priit Pedajas

C
Üks kuningas oli kord maata
   G               C
ja krooni ei olnud tal.
C
Nii elas see kuningas väike
      G            C
suure sinise taeva all.
   F                  C
Nii elas see kuningas väike 
   F                C
ja kurvaks sai tema meel:
   F                  C
et teistel on maad ja kroonid
   G              C
ja temal ei olegi veel.

C 
Läks kuningas Targa juurde,
     G               C
Kust saada krooni ja maad?
C
Tark ütles mine ja oota 
   G                   C
Ja kord Sa nad mõlemad saad.
     F             C
Tark ütles mine ja oota
   F               C
Ja silitas kuninga pääd
   F               C
Ta silmad olid nii selged
   G               C
Ta sõrmed olid nii hääd.

C
Läks kuningas tagasi koju
   G            C
Ja jälle ootama jäi.
C
Läks koju ja istus maha
    G             C
Oma troonile paljapäi.
       F        C
Ja oma maast ja kroonist
     F           C
Seal istudes unistas
    F            C
All suure sinise taeva
    G            C
See väikene kuningas.

C                            G          C
Ta istus ja läksid päevad ja nädalad ja kuud
C
Ta silmis paistis taevas
   G                  C
Ta pää kohal kõikusid puud
   F              C
Ta silmis paistis taevas
   F               C
Ja juustes lähenev talv
    F                 C
Nii kuningas istus ja ootas
   G            C
Ja tema pää oli hall

Ei saanud kuningas krooni
Ja maad ei saanud ka
Ta surmani troonil istus
Ja troonile suri ta
Sai kuningas tammekirstu
Nii nagu on kuningail viis
Auk murti külmunud mulda ja sinna ta viidigi siis.

Nüüd maa oli kuninga kohal, 
ja all ja taga ja ees
Kuid temal veel maad ei olnud
Ta oli ju kirstu sees.
Nüüd maa ja kuninga vahel
Oli kõva tammepuust laud
Nii külm ja kale oli 
See kuninga talvine haud.

Ta lamas sääl väga kaua 
Sääl maa sees mulla all
Ja maad tal ei olnud ikka
Ja krooni ei olnud tal.
Nii läksid päevad ja suved
Ja tuuled tegid häält
Ja kuningas lamas ja liha
Tal kõdunes luude päält

Ja liha tal kõdunes luudelt
Ja ümbert pehkis sark
Ja ühel päeval sündis
Nii nagu ütlenud tark
Kui maa peal sulas lumi
Ja maa alla nõrgusid veed
Muld liikus ja liigutas laudu
Et enam ei kestnud need.

Siis lauad vajusid kokku 
ja iga urbest ja praost
Maa tuli kuninga juurde
Ja nõnda ta pääses sest paost
Nii maa tuli kuninga juurde
Maa must ja jahe ja suur
Ja tasa sirutas sõrmed
Luude vahele elupuu

Nii kuninga kroonisid viimaks
Oma juurtega elupuud
Ja suure leidmise õnnest
Maaks sulasid tema luud
Said kuninga kalmul kokku
Maksalilled ja kikkapüks
Ja meie teame et nõnda 
On kuningas maaga üks