KUI AASADEL HÕLJUMAS UDU

Kui aasadel hõljumas udu ja hämarus katab vaid maad
Kõnnin üksi neid sammaldund radu, küsin endalt, kas oled mul truu
Sa lubasid mulle kord seda, kui esmakord embasin sind
Sest vaevalt on möödunud nädal ja teisele tuksub su rind
Tuul hõljutas lillede lõhna, kui salaja embasin sind
Sa põimised petlikult õnne, nii väsind, kui rändaja lind
Anna andeks, et eksinud olen, anna andeks, et armastan sind
Anna andeks, kui jälle kord tulen, sinu ilu on kütkestan mind