VARA NAISE KÄSI

V: Urmas Alender Sõbra Käsi
Esitajad: Anne Reeman
Kas kallis mäletad veel meie story algust?
Viis aastat tagasi, kui perfo täitsin ma
Ma olin kõhetu ja kartsin päevavalgust.
Mind hellalt embasid ja andsid labida.
R: :,:Ma siiski taga nutmast eal ei väsi
Neid pisitillukesi roosat värvi käsi:,:
Sa ainult vaata, mida teinud on need aastad.
On piitseps paisun'd ise jäme nagu tõrs
Ei ammu juba kanna peeglit enam kaasas,
Kus on mu kleidikesed, mida kandsin kord.
R: :,:Ei suuda vaadata neid pundun'd jämmeid käsi,
Kui nende kätega su oma sülle räsin:,:
Nüüd harjumusest juba igal aastal tulen.
Sa lausa kardad mind, su silmist paistab hirm.
Mul anna labidas, mul luuda vaja pole.
Ma näitan, milline on Vara naise hing.
R: Sa ära siiski katsumast mind väsi.
Mind süga sealt, kuhu ei ulata mu käsi.
Sa ära siiski kutsumast mind väsi,
Kui tahad salaja ma näitan oma käsi.