TEEDEL raju

TEEDEL raju,
lõputud teed...
Karmid lumesajud,
külmad vihmaveed.
Ainsat hetke
ette ei tea,
ehk ju sellel retkel
süda vaikib pea.

Keerleb üles tolmu
valget
ja kalget
alt jalge,
aga ümberringi
lõõmab ja müdiseb maa.

Teedel raju,
lõputud teed...
Karmid lumesajud,
külmad vihmaveed.
Kotkas vaba,
lendas ta veel,
vihin rinda tabas,
lamab tolmus teel.

Tee vaid lõputuna
kulgeb
ja julgelt
all jalge,
vingelt vihisevad kuulid
ning müdiseb maa.

Teedel raju,
lõputud teed...
Karmid lumesajud,
külmad vihmaveed.
Seisab ema
maja ees teel.
Ootab poega tema
iga õhtu eel.
Nõnda paljud silmad
helged
ja selged
nii julgelt
meie matka kaasas käivad,
kui müdiseb maa.

Teedel raju,
lõputud teed...
Karmid lumesajud,
külmad vihmaveed.
Raugend rajud
võidu tõid need.
Ei me meelest haju
rasked rindeteed.