Eelmine: KURED

Laulik: Venekeelsed, punased ja sõjalaulud

Järgmine: KUSAGIL valges ilmas

KURED

Heldur Karmo
Журавли
(Jan Frenkel ‑ Rassul Gamzatov)


Näib mõnikord, et ükski sõdur iial
ei pruukind elu anda meie mail.
Ja näib, et ühtki neist ei maetud siia,
vaid nendest hoopis valged kured said.

On kurgi taevas ikka olnud kuulda,
meid nüüdki haarab nende kurb “klu‑kluu”.
Võibolla see just silmad üles suunab
ja suleb viivuks siis meil nukralt suu?

Nii väsinult neid kiilus üle lendab –
muist hommikudus, muist kui päike kaob.
Kui lünka märkan viirus, mõtlen endas:
see koht seal rivis ongi minu jaoks.

Kord saabub päev ja parves nii kui kured
ma lendan teele, mis on udu täis,
ja nagu lind, kes jätnud oma mured,
sealt kutsun kõiki, kes veel maha jäid.

Näib mõnikord, et ükski sõdur iial
ei pruukind elu anda meie mail.
Ja näeb, et neist ei ühtki maetud siia,
vaid nendest hoopis valged kured said...

HK 1972


Esitaja: Mark Bernes, Kalmer Tennosaar



Lisa silt:


Laulu on lisanud süsteem @ 2022-12-27

Laul on laulikutes:


Kontakt: eerik at mit punkt edu | 0.003315 sek