MINA OMA MURIGA

Mängima kord läksin ma
õue oma Muriga.
Hoidsin Muri kõigest väest,
ikka ta mul jooksis käest.
Ei Muriga saa mängida,
ei mängida, ei kõndida.
Ei Muriga saa mängida,
ei mängida, ei kõndida.
Muriga siis tuppa jäin,
ütlen:” Kahel jalal käi!”
Muri kurjalt haugatas,
mulle kõrva paugatas.
Ei Muriga saa ...
Muri jälle välja viin,
kelgu ette sean ta siin,
kelk lõi sõidul tiruli,
mina hanges siruli.
Ei Muriga saa ...
Mis küll teha, ma ei tea, leidsin nõu siis üpris hea.
Muri minult suhkrut sai, teen ka talle tihti pai.
Nüüd Muriga saan mängida, küll mängida, küll kõndida.
Nüüd Muriga saan mängida, küll mängida, küll kõndida.