SÜGISTUULED

Kõikidel, kel hing on sees, on midagi ees
ja nii mõnelgi on veel
salasoovid, avalikud soovid.
Kõikidel, kel hing on sees, on midagi käes
ja nii mõnelgi on veel
tugitoolid, pehmed tugitoolid.
Laske moosekant pisut pikutab,
kui ükskord sügis on käes,
siis suvest võib vaid unistada.
Muudkui poe voodi, maga edasi,
on laule peidus meis veel,
kuid laulmas on väljas
niigi sügistuuled,
ööd ja päevad, sügistuuled,
ööd ja päevad, sügistuuled,
sügistuuled, laulmas sügistuuled.

Mõnedele näib, et keegi aina on ees,
et on istumas üks mees
tema toolil, pehmel tugitoolil.
Mõned jäävad välja, aga mõned on sees,
on omadega sees;
sees ja väljas erinevad naljad.
Laske moosekant pisut pikutab…

Kõikidel, kel hing on sees, on midagi käes
ja nii mõnelgi on ees ‑
sügistuuled, sünged sügistuuled.
Kõikidel, kel hing on sees, on midagi ees
ja nii mõnelgi on veel
salasoovid, avalikud soovid.
Laske moosekant pisut pikutab…