SELJAKOTID selga, koju jäägu sumadan

SELJAKOTID selga, koju jäägu sumadan,
kikilips ja kaap oodaku oma aega veel!
Mees ei ohte pelga, naine kodus kamandab,
kodust välja saab harva ju, hea on olla teel.

$Paksu metsa vahel vastu tuleb karusid,
$kaenlas mesitarusid, piibutobid suus.
$Kuskil võsa vahel libahunte kohata
$võib ja õndsalt ohata‑ emotsioon on uus.

Kahekümnes sajand, näkineiud vete pääl
kasekohinas, kandled käes, gaasimaskid peas.
Õitsev ühismajand, murueide tütred sääl
uutmistuhinas, hangud käes, Kungla rahva seas.

$Paksu metsa vahel…

Aga pärapõrgus vanamoodi mõtlejaid
üksikuid on veel, mülkasse nende rada viib!
Kohuta ei kõrgus tulevikku tõtlejaid,
rõõmus meie meel, kolkasse tungib päiksekiir!

$Paksu metsa vahel...