Pulmamaja poole (pillipeo versioon)

Seade Folklooriklubi Maatasa
Laulu‑ja tantsupeo Koondorkester

///intro instrumentaal
G         C
Ai trilli trilli trilli 
D         G
ai trilli trilli trilli 
Em D      G
ai trilli trallallaa//

G             C            D         G
Hommikul, kui võtsin sinna pulmamaja poole minna
Em            Am           D         G
Hommikul, kui võtsin sinna pulmamaja poole minna
G         C
Ai trilli trilli trilli 
D         G
ai trilli trilli trilli 
Em D      G
ai trilli trallallaa

G            C          D            G
Võtsin kokku oma meele, astusin siis julgelt teele
Em           Am         D            G
Võtsin kokku oma meele, astusin siis julgelt teele
G         C
Ai trilli trilli trilli 
D         G
ai trilli trilli trilli 
Em D      G
ai trilli trallallaa

G        C          D            G
Pea olin mina sääl, kell jah oli kümne pääl
Em       Am         D            G
Pea olin mina sääl, kell jah oli kümne pääl
G         C
Ai trilli trilli trilli 
D         G
ai trilli trilli trilli 
Em D      G
ai trilli trallallaa

G         C            D            G
Teretasin pulmarahvast vastu võtsid nad mind ausast'
Em        Am           D            G
Teretasin pulmarahvast vastu võtsid nad mind ausast'
G         C
Ai trilli trilli trilli 
D         G
ai trilli trilli trilli 
Em D      G
ai trilli trallallaa

‑‑‑‑‑‑‑‑‑
Arhailise Meestelaulu Seltsi andmed:
:,: Hommikul, kui võtsin sinna
pulmamaja poole minna, :,:
mõtlesin, ei oska teha,
kust võiks teised rõõmu näha.

Võtsin siiski selle meele,
astusin ka julgest teele.
Pea olin juba seal, (peagi olingi ma seal)
kell ju oli kümne peal.

Teretasin pulmarahvast,
vasta võtsivad mind aegsast (vahvast),
kohe roosi rinda pandi,
klaas ja pudel kätte anti.

Kui sai viin ja õlu joodud,
klaas ja pudel ära pandud,
siis kõik mured ära saatsin,
läbi akna välja vaatsin.

Peremees võtt' hoolt ju kanda,
hobused last’ ette panna,
hüüdis: "Kes on pruudivend,
valmistagu valmis end!

Aeg on kiriku ju sõita,
ei või enam aega viita!"
Pruudiga siis kõrvu sõitsin,
teised sõitjad ära võitsin.

Kui ju laulatus sai mööda,
kodu poole saime sõita,
kus ju oli kogund vahvast
linna ja ka küla rahvast.

Peremees ei pannud vasta,
kõigil keelt ta jõudis kasta,
pirukaid seal priskest söödi,
mitmesugust jooki joodi.

Kohvi ümberringi kanti,
pärast teed ja saia anti.
Ei ma söönud, vennikene,
olin täis kui kannikene.

Viimaks tegin omal häbi
ühe hullu tembu läbi,
siis kui teised läksid õue,
pirukaid mina pistsin põue.

Võtsin üle serva kapast,
ei neil siiski tulnud nappust.
Pruudivennal oli jõudu,
peiul ka ei tulnud puudu.

Peiupoiss ja vend siis laulsid,
pulmarahvas seda kuulsid,
see neil seisab praegu meeles,
liigub sagedasti keeles.

Üle hoovi teine tuba,
seal sai antud tantsuluba,
viiulid ja klarnet (kannel) hüüdsid,
pulmarahvas tantsu püüdsid.

Viimaks, kui aeg jõudnud mööda (jõudis kätte),
võtsid jumalaga jätta,
siin ei olnud enam muud,
igaüks läks oma teed.

Sõnad (?): Friedrich Brandt