MARGAREETA, mahe naine, aastat seitseteistmene

MARGAREETA, mahe naine, aastat seitseteistmene
oma iluduse läbi kiusatust tõi meestele.

$Margareeta on kui tuike vaga,
$ei iial aja mehi taga.
$Ei ta mängi armutulega
$nii, et kahju sest võiks juhtuda.

Korra ühel suvepidul, tema aga tundma sai
Tõistre‑Jukut, kelle meelde tema kuju jääd'valt jäi.

$Margareeta on kui tuike vaga...

Margareeta iludusest Juku hing sai nõiutud,
aga tema armutunded ei saan'd iial vastatud.

$Margareeta on kui tuike vaga...

Juku kurvastab ja leinab, Juku norus ringi käib.
Juku on kui päris haige, sest ta hing kui kadun'd näib.

$Margareeta on kui tuike vaga...

Aga ükskord ometigi Juku lootus täide läks.
Õnn tal viimaks Margareetalt armastust ja musu tõi.

$Margareeta pole enam vaga,
$sest ta süda nõudis armu taga.
$Ainult nalja pärast mängis ta
$Juku tundmuste ja armuga.