"Kawe" keldris

12

Am                                     E
Ma "Kawe" keldris all, kus trellid akendel
           E7                Am
ja raudsed uksed ees on riivitud.
            Dm                           Am
Aeg pikk ja pime on, ma kaugel [‑kaugel] kallimast
         E                  Am  Am7
ja mitte iialgi ei näe vist sind.
            Dm                           Am
Aeg pikk ja pime on, ma kaugel [‑kaugel] kallimast
         E                  Am  E
ja mitte iialgi ei näe vist sind.

          Am                       E
Oli õigus mustlasel, kes ette kuulutas,
           E7               Am
et trellid tugevad mind ootavad.
          Dm                          Am
Ära võeti vabadus, jäi järel [ainult] mälestus
          E                 Am  Am7
ja hinges igatsus vaid kallimast.
          Dm                          Am
Ära võeti vabadus, jäi järel [ainult] mälestus
          E                 Am  E
ja hinges igatsus vaid kallimast.

          Am                       E
Ära nuta, neiuke, elus õnne soovin sul!
            E7               Am
Mind taband õnnetus on noorusteel.
          Dm                        Am
Kui teise leiad sa, mind [iial] ära unusta ‑
          E               Am  Am7
kord meie südames oli kevade.
          Dm                        Am
Kui teise leiad sa, mind [iial] ära unusta ‑
          E               Am  E
kord meie südames oli kevade.

           Am                         E
Kui möödus kevade, möödus õnn ja armastus
         E7               Am
ja süda, sinuga, jäi mälestus.
          Dm                          Am
Sul linnu vabadus, ma [vangis] "Kawe" keldris all,
            E              Am  Am7
kuid siiski ligidal ma sinule.
          Dm                          Am
Sul linnu vabadus, ma [vangis] "Kawe" keldris all,
            E              Am  E
kuid siiski ligidal ma sinule.

Am                                     E
Ma "Kawe" keldris all, kus trellid akendel
           E7                Am
ja raudsed uksed ees on riivitud.
            Dm                           Am
Aeg pikk ja pime on, ma kaugel [‑kaugel] kallimast
         E                  Am  Am7
ja mitte iialgi ei näe vist sind.
            Dm                           Am
Aeg pikk ja pime on, ma kaugel [‑kaugel] kallimast
         E                  Am  
ja mitte iialgi ei näe vist sind.

ver 2
Seal Kawe keldris all, kus trellid akendel
ja raudsed uksed ees mis riivitud.
Päev pikk ja pimedus ning kaugel kallimast
ja terve igavik ei näe ma sind. 

Oli õigus mustlasel, kui ta ette ennustas, 
et trellid tugevad mul määratud.
Ära võeti vabadus, jäi järel mälestus.
Ja hinge igatsus veel kallimast. 

Kawe sinu kõrged kivimüürid,
Kawe palju ohvreid nõudnud sa
:,: Siin istun üksinda maailmast lahutatud,
sest saatus külm ja karm peab alluma :,:

Kui loojub päikene, kaob õnne unistus. 
Vaid süda sinule jääb järele. 
Sul linnu vabadus, ma Kawe keldris all, 
kuid siiski lähedal ma sinule. 

Ära nuta neiuke, elus õnne soovin sul. 
Mind tabas õnnetus elu noorusteel. 
Kui leiad teise sa, mind ära unusta, 
sest meie südameis oli kevade.