MÄNGI mulle seda vana viit (G)

G                D
MÄNGI mulle seda vana viit,
D                   G
mis kord laulis ema hea
G                   D
Mõtted kaugele mind viivad siit,
D              G
mälestuste rajale.
G
Mul meenub päev kraavikaldal
G
paljajalu ma jooksin,
      D
varba veriseks lõin,
D
kaks kääru võileiba sõin,
            G
vastlüpstud piima ma jõin.
G
Siis püüdsin noodaga kala
G
järvel viskasin lutsu,
G       D
paadist kaotasin mõla,
D
eemal kostis karjakella kõla,
D               G
meeles ikka see päev.

G                D
MÄNGI mulle seda vana viit,
D                   G
mis kord laulis ema hea
G                   D
Mõtted kaugele mind viivad siit,
D              G
mälestuste rajale.
G
Mul meenub päev kraavikaldal
G
paljajalu ma jooksin,
      D
varba veriseks lõin,
D
kaks kääru võileiba sõin,
            G
vastlüpstud piima ma jõin.
G
Siis püüdsin noodaga kala
G
järvel viskasin lutsu,
G       D
paadist kaotasin mõla,
D
eemal kostis karjakella kõla,
D               G
meeles ikka see päev.

G                D
MÄNGI mulle seda vana viit,
D                   G
mis kord laulis ema hea
G                   D
Mõtted kaugele mind viivad siit,
D              G
mälestuste rajale.
G
Mul meenub päev kraavikaldal
G
paljajalu ma jooksin,
      D
varba veriseks lõin,
D
kaks kääru võileiba sõin,
            G
vastlüpstud piima ma jõin.
G
Siis püüdsin noodaga kala
G
järvel viskasin lutsu,
G       D
paadist kaotasin mõla,
D
eemal kostis karjakella kõla,
D               G
meeles ikka see päev.


‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑
ver 2

Mängi mulle seda vana viit,
mida laulis ema hea.
Mõtted kaugele mind viivad siit
mälestuste rannale.
Mul meeles päev kraavikaldal ‑
paljajalu ma jooksin,
varba veriseks lõin,
kaks kääru võileiba sõin,
vastlüpstud piima ma jõin.
Ma püüdsin noodaga kala,
järvel viskasin lutsu,
paadist kaotasin mõla,
eemalt kostis karjakella kõla.
Meeles ikka see päev.

Hällilaulu saatel kiikus kiik,
seintel helkis õhtu kuld.
Mängi mulle seda iidset viit,
mis kord laulis ema mul.
Ta laulus muinasmaa lõi,
ja haldjad tuppa ta tõi,
viis pilved päikese eest.
Nii uinus tilluke mees,
pea paistmas patjade seest.
Legende emake sääl laulis kuni ta hääl
vaikselt raugema jäi,
ja poisu väsinud päi kätkis magama jäi.

Siis, kui suureks sirgus väikemees,
meenus ema vaikne laul.
Meeles mõlkus vana tuttav viis,
mis kord ema laulis siis.