NÕIAMOOR

C               C7             F         C
Kui olin päris väike veel, me külas elas nõid
             C7              D          G7  
Ta maja oli metsa sees, üks tuba majas vaid
   C          C7           F          C
Ei olnud kanajalgu all sel tarel üldsegi
                      C7            G        C
Nõid ringi käis, ees puhas põll ja rõõmus alati
C               C7             F          C
Tal oli taltsas madu‑uss, kel rästik nimeks on
                    C7           D          G
Üks ronk, kes oli süsimust, üks kana ja üks konn
C                   C7          F           C
Ta tuba metsarohtu täis, mis rippus parte all
              C7             G        C
See oli ainus varandus, mis hinge taga tal
C                   C7       F        C
Tal selge oli linnukeel ja ussisõnad ka
                                   D         G7
Kui hunti kohtas metsateel, siis vestles temaga
C                   C7              F         C
Ja kui meil keegi haigeks jäi, ta keetis nõiateed
C                   C7         G       C
Mis võttis kurjad haigused ja ema silmaveed
C                  C7         F      C
Kuid nõidki oli surelik. Ta suri ammugi
                             D     G7 
Mets ümberringi murelik, ei tare asetki
C                 C7            F         C
Kui harva jälle sinna saan, et leida lohutust
                               G           C
Näen: kuuseladvas konutab üks ronk nii süsimust