Toomemäel

Harry Verder (algne versioon, siin hilisem Artur Rinne lauldu)
Holst, Remmelgas

A              E                      A
Üks õhtu pehme nagu siid mu igatsused ära viib
                  E             E7         A   A7
jutt ühest kadund kevadest viib jälle rahu südamest
     D              A
Jääd meelde igavest minu neid
   E             A     A7
ja öid, mil piki Toome teid
   D              A         E             A
sa kallim meenuta alati, ei kohtu me vist iialgi

A                E                             A
Sa tulid tookord naerul suu, su juustes mängis kevadtuul
                E              E7        A    A7
mind mingi vägi seisatas, huul vabandusi sosistas
     D              A
Jääd meelde igavest minu neid
   E             A     A7
ja öid, mil piki Toome teid
   D              A         E             A
sa kallim meenuta alati, ei kohtu me vist iialgi

A               E                       A
Sind sammetsilmadega neid ma otsin piki Toome teid
                   E                E7           A   A7
öö tuleb, vaikseks jääb allee, vaid särab taevas tähine
     D              A
Jääd meelde igavest minu neid
   E             A     A7
ja öid, mil piki Toome teid
   D              A         E             A
sa kallim meenuta alati, ei kohtu me vist iialgi
     D              A
Jääd meelde igavest minu neid
   E             A     A7
ja öid, mil piki Toome teid
   D              A         E             A
sa kallim meenuta alati, ei kohtu me vist iialgi
‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑

Kord jalutasin Toomemäel üht neidu kohtasin ma sääl
ta mulle õrnalt naeratas, mu süda kohe seisatas
Mu meelest kunagi see ei läe, kui olin Tartus Toomemäel
see oli ilusal suveööl, kui südame ma kaotsin sääl

Ma võtsin rindu sõdame ja ütlesin siis temale
miks olete nii üksinda, kas võin te seltsis viibida
Mu meelest kunagi…

Meil seltsis möödus kiirelt öö ja lahkudes sain suudluse 
siis Emajõe lainetel ju säras kuldne päikene
Mu meelest kunagi…

Mu õnn see oli üürike, ei elus enam kohtund me
nüüd tihti käin ma Toomemäel ehk teda veelkord sääl ma näen
Mu meelest kunagi…