Õhus on kõike

Arne Oit

Am             Dm
Õhus on kõike, õhus on õhku,
E       E7       Am
õhus on lõhnu ja liblikaid.
Am      A7    D7       Dm
Õhus on seegi varajane õhtu
E           E7     Am      E
millal mina lahkun lauluga.

Am                 Dm
Varajane õhtu, kui varjud on veel napid,
E         E7    Am
üsna minu enese pikkused.
Am        A7        D7      Dm
Siis mina parajasti kaalule klapin
E        E7       Am      E
kõik oma varad ja rikkused.

Am                   Dm
Siis olen enam‑vähem omadega tasa
    E     E7        Am
ega mõtle muust kui minekust.
Am           A7        D7        Dm
Ja kui minul ongi siin millestki kahju,
E            E7      Am       E
siis sellest suurest tüdrukust.

Am                   Dm
Nõnda suurest, et ei mahtunud ära
   E        E7    Am
mu peenesse peiaripõlvesse.
Am        A7            D7        Dm
Südamesse mõistsin mina tema küll võtta,
   E          E7     Am      E
ei pikalt aga istuma põlvele.

Am                  Dm
Ikka mina läksin ja tema oli aknal,
E            E7       Am
vaatas nõnda isemoodi järele.
Am     A7           D7        Dm
Ega ta seekord vist vaatamagi hakka,
E          E7      Am      E7 Am7
kui sõidan Toonela järvele.