ON alles piiga, kes meelde jäi minule!

ON alles piiga, kes meelde jäi minule!
Tujukas küll, siiski võtaks teise endale.
Ütleb, et merd tema jätta ei kavatse.
Süda on tal kõva kui sile rannakivi,
minust üldse väljagi ei tee.

$Oot, oot, oot rannapiiga, rannapiiga
$kuula nüüd ja pane hästi tähele:
$kui lähed mehele, siis ainult minule.
$Mul on suures paksus kuuemetsas
$oma maja, grammofon ja seinakell
$üks kukk ja kana, loomulikud lokid
$ja süda hell.

On alles piiga, ei jätta või sihukest,
seitse tükki teist vist annaks ära tema eest.
Aga võib tulla üks paeltega meremees,
keerutab ja räägib ja läinud ongi piiga,
laeva peale aerutavad koos.

$Oot, oot, oot, rannapiiga rannapiiga,
$kuula mind ja pane hästi tähele:
$kui lähed mehele, siis ainult minule.
$teen sul toa taha pargitiigi,
$ise puhun lained maruvahule.
$See minimeri, selline ehk
$meeldib ka sinule.

Rannapiiga, rannapiiga,
Kuula mind ja pane hästi tähele:
kui lähed mehele, siis ainult minule.
Panen laudalakka majaka
ja kukest teeme katusele kajaka.
Mu rannapiiga, peaksid jääma täiesti,
peaksid jääma täiesti,
peaksid jääma täiesti rahule!