TULE minu valevasse purjepaati

TULE minu valevasse purjepaati,
laineid ära pelga sa.
Ai‑lu‑li‑la‑li‑loo,
hüvasti, sõber maa!
Kajakate kisa saadab purjepaati,
selja taga õõtsub poi.
Ai‑lu‑li‑la‑li‑loo,
lahele nüüd, ahoi!
Tuul tulvil uljust,
puhevil on purjerind.
Kui ei loobu sa kipras kulmust,
võin tagasi veel viia sind.

Tule minu valevasse purjepaati,
laineid ära pelga sa.
Ai‑lu‑li‑la‑li‑loo,
hüvasti, sõber maa!
Ainult ära unusta, et purjepaadis
südameidki võidab tarm.
Ai‑lu‑li‑la‑li‑loo,
nõnda on lood, mu arm.
Tuul on uljust tulvil,
puhevil on purjerind.
Loobund ammu sa kipras kulmust,
taas hellitavalt vaatad mind.
Elustuvad unistused purjepaadis,
õnnekurvi leiab päev.
Ai‑lu‑li‑la‑li‑loo,
rool on meie käes.