KÄTTE jõudnud ilus suvi, laevalt lõpnud viimne viin.

KÄTTE jõudnud ilus suvi, laevalt lõpnud viimne viin.
Kurvalt kõnnib meie kuli, südames tal armupiin.
Pika merereisu ajal senjuriitast unistas.
Kes kord Argentiina rajal tema kirgi rahuldas

$Oh küll need haavad pea paranevad
$ja löövad uued, mis valusamad
$Oh küll need haavad pea paranevad
$ja löövad uued, mis hullemad.

Kui laev sadamasse jõudis, täitus kuli unistus.
Kohe neiu randa sõudis, nautis neiu armastust.
Suudeldi ja kallistati argentiina neiuga.
Juues janu kustutati vahutava veiniga.

$Oh küll need haavad ...

Vaevalt oli möödas nädal, kurb on jälle kuli meel.
Nüüd tunneb, et tal tervis räbal,
hullemaks võib minna veel.
Kuli tekil paadi varjus mõtles asja järele.
Miski tal kui hinges karjus, kui laev sõitis merele.

$Oh küll need haavad ...

Kolm meest ketikambri tõtvad, kannatliku rahuga.
Nüüd pritsid taskust välja võtvad, mida täitvad rohuga.
Üks kaotand südant Jakubstakis kohvimaja eidele.
Teine oli rahad jätnud Honolulu leedile.

$Oh küll need haavad ...

Mälestus sust kaua‑kaua, jääb mu hinge püsima.
Millal lahkud sa küll minust ei tea arstki ütelda
Jumalaga senjuriita, jumalaga kaunis neid.
Jumalaga Argentiina, ei teid enam naha või.

$Oh küll need haavad ...