ILUS OLED, ISAMAA

Kui siit pilvepiirilt alla vaatan
üle õitsva Eestimaa,
rõõmulaulu siis maailma saadan,
hüüan piksehäälega,
rõõmulaulu siis maailma saadan,
hüüan piksehäälega,
hüüan piksehäälega:
„Siin on ilus elada,
siin on ilus elada!“
Kullalaineil valendavad väljad,
järved hõbeehavad,
kaugel kõrged lehemetsad haljad,
kõue kombel kohavad,
kaugel kõrged lehemetsad haljad,
kõue kombel kohavad,
kõue kombel kohavad:
„Siin on ilus elada,
siin on ilus elada!“
Minge üles mägedelle,
tuule õrna õhule!
Vaatke alla oru põhja,
üle lille hiilguse!
Vaatke, kuidas oja keerleb
läbi luha läikiva!
Ja siis hüüdke alla orgu:
„Ilus oled, isamaa,
ilus oled isamaa!“
Taeva äärel mürab mere lagi,
viskab vahtu pilvepool,
läbi luha ruttab kastejõgi,
laulab laintekoori laul.
Läbi luha ruttab kastejõgi,
laulab laintekoori laul,
laulab laintekoori laul:
„Siin on ilus elada,
siin on ilus elada!“
Siin on enne suurem sugu eland,
rõõmsam rahvas häälitsend,
siin on võidulaulu viisid kõland,
kanged mehed keelitsend,
siin on võidulaulu viisid kõland,
kanged mehed keelitsend,
kanged mehed keelitsend:
„Siin on ilus elada,
siin on ilus elada!“