VARA NAISE KÄSI

V: Urmas Alender Sõbra Käsi
Esitajad: Anne Reeman

Kas kallis mäletad veel meie story algust?
Viis aastat tagasi, kui perfo täitsin ma
Ma olin kõhetu ja kartsin päevavalgust.
Mind hellalt embasid ja andsid labida.

R: :,:Ma siiski taga nutmast eal ei väsi
Neid pisitillukesi roosat värvi käsi:,:

Sa ainult vaata, mida teinud on need aastad.
On piitseps paisun'd ise jäme nagu tõrs
Ei ammu juba kanna peeglit enam kaasas,
Kus on mu kleidikesed, mida kandsin kord.

R: :,:Ei suuda vaadata neid pundun'd jämmeid käsi,
Kui nende kätega su oma sülle räsin:,:

Nüüd harjumusest juba igal aastal tulen.
Sa lausa kardad mind, su silmist paistab hirm.
Mul anna labidas, mul luuda vaja pole.
Ma näitan, milline on Vara naise hing.

R: Sa ära siiski katsumast mind väsi.
Mind süga sealt, kuhu ei ulata mu käsi.
Sa ära siiski kutsumast mind väsi,
Kui tahad salaja ma näitan oma käsi.