MULGIMAA, sääl on hää elada

MULGIMAA, sääl on hää elada.
Kõikjal ilus loodus, viljakandev maa.
Sääl on uhked metsasalud,
suured jõukad eesti talud,
kena neiu kord kaasaks sa saad.
Kes on sündinud kasvanud sääl,
sellel armsaks saand on ilus Mulgimaa,
kus on punapõsksed neiud,
keda tublid eesti peiud
kosja minnes ei unusta’ saa.

$Tule mulle, Manni, armastan vaid sind,
$ainult sind tahan ma kaasaks kosida.

Väike Viljandi, Mulgi päälinn
juba aastaid palju püsinud on siin.
Ei läe meelest lossimäed,
kus nii õrnalt käsikäes
armund olles meil tee läbi viin’d.
Ja all orus seal peegeldub järv,
suveõhtul mõnus aerutada sääl.
Kui sul kaasas väike neiu,
keda siis kui saad kord peiuks,
kosja minnes ei unusta eal.

Aastad mööduvad, vanaks kord saad
aga Mulgimaa sul meelde ikka jääb.
Elad seal või oled kaugel,
rõõmust särab pisar laugel
kui sa tervisi saad Mulgimaalt.
Tuleks noorus veel kordki tagasi
ei mind tuuled enam kaugele sealt viiks.
Siiski õnnelik mul elu,
sest mul kaasaks mulgi neiu,
kellel laulsin ma laulu kord nii...