ÕLU – SEE ON ELU Sõrve EÕM 80

muusika: Vallo Rahnik, Tõnu Laas
sõnad: Tõnu Laas
 
Am             C
Ärkan hommikul katusekambris,
G                 D
parmud kohal, eks õlu on tulnd vist.
Dm              B (si‑bemoll)
Püksid jalga ja kandekott kätte,
E                             
poodi teel, ei tea, kas antakse kätte.

Refr:
C               Am
Õlu elu, see on elu,
          Dm                G
mis võlub Mikke ja Manne ja Juhaneid.
C           Am
õlu, see on mõnu,
      Dm                   G
mille eest Laari viidud on tuhandeid. 

Väljun poest, kolksub pudeleid kotis,
lõbus tuju peitub pudelite sopis.
Panen suitsu ette firmapakist 'Ekstra',
sõbrad ootavad mind kloostri taga metsas.

Refr:

Sõbrad vaatavad mul janustena otsa.
'Kas ehk poest ei ole õlu lõppend otsa?'
Avan koti, näitan pudelite kaelu,
kuulen vallandumas õnnelikku naeru.

Refr:

Koti poole tikub mitmeid kätepaare,
justkui nõiaväel kaob vatsa õllelaare.
Miks küll jagajale näpud peavad jääma?
Hämmelduses lähen õlut juurde tooma.

Refr:

Ärkan porisena maanteekraavis kõrges
kurk on kuiv ja justkui palavikus kõrben
äkki märkan läbi paksu uduhägu
poolik õllepudel peegeldab mu nägu

Refr:

Ärkan hommikul katusekambris,
peas valud ‑ pohmell on tulnd vist.
Sõbrad kadund, nad alla on käinud
viinud õlle, mis sisse ei läinud.