KAS MÄLETAD KEVADET ÕITES

Kas mäletad kevadet õites, aasal kus häälitses lind
Kas mäletad Emajõel sõites paadiga saatasin ma sind
Õnnele tuksus mu süda, armastust ihaldas rind
Öelda ei julgenud seda, kallim, et armastan sind
Elutee kohuste sunnil saatus mind kaugele viis
Kahju, et lahkumistunnil külmana kohtasin sind
Aegade voogude sülle tagasi saabun ma veel
Külmana lalvad su huuled, jäädavalt jätnud sa mind
Sellest jäi valu, piin mulle, sind ei mõistnud ma siis
Laulu veel laulaksin sulle, kahju, et ununend viis
Kas mäletad kevadet õites, aasal kus häälitses lind
Kas mäletad Emajõel sõites paadiga saatsin ma sind
Saarelt, kus tormasid tuuled, tagasi saabusin ma
Kurvalt nüüd laulvad mu huuled, jäädavalt jätnud sa mind
Aegade voogude sülle, kihutab päevade rutt
Mälestus jäänud vaid mulle kaunis kui muinasöö‑jutt