Vahemäng

Kires kukk kolmat korda, kui Ants
silmad lahti lõi, märg nagu kalts.
Vaevas meest eilaõhtane äng,
mis meil sest, tähtis on vahemäng.

Ohkas Ants, on vast lood siinpool sood,
päike tõuseb, kas sa rühmad või jood.
Kes see hoolib, et hinges sul piin,
tähtis on üksnes lõõtsapartii.

Pika päeva Ants vedeles maas,
ei saand parem sest mitte üks raas.
Sooja ‑ külma tast kellelgi polnd,
seski loos loeb vaid lõpuakord.