MUL MEELES VEEL (G)

Õhtu tuleb, päike peagi loojub.
Kaminas nüüd tule läidan ma.
Koidab leek ja selle mõnus soojus
möödund aegu meenutab.

Mul meeles veel,
kui esmakordselt kohtasin sind ma.
Mul meeles veel,
et teistest kõigist kaunim olid sa.
Mul meeles veel,
kui tulest lõõmasid me tunded siis.
Nüüd möödas aeg on see
kuid mul ta meeles veel.

Küllap oleks pidand õnne hoidma,
ehk siis poleks kadunud ta käest.
Kuid see leek ei igavesti loida ‑
järele tast tuhk vaid jääb.

Mul meeles veel...