NEIUKE, KALLIKE (G)

Kallim, kas mäletad, kui lubasid anda
mul esimese musu sel ööl.
Kaunimad tunded, mis täitsid mu rinda,
kui tulid mulle vastu metsateel.

Asjatult kosides ööst tuli hommik,
vaid pettumuse rinda mulle tõi
pea sinu armastusest, kallim, tal on valus,
sest unustada tema sind ei või.

Neiuke, kallike, kuula kuis süda
mul lööb tiki‑tikk, tiki‑takk.
Neiuke, kallike, sinul ka samuti
lööb tiki‑tikk, tiki‑takk.

Kannatust olema sul peab, minu armas,
sest maitsta seda õnne annan veel.
Ja et hämarik on alati saabumas kärmas
ja tähed jälle hiilgavad taevateel.

Kallim, sind usaldada polegi nii lihtne,
sest pettumus tihti valmis meie jaoks.
Veenduma peab, et mu tunne on ehtne
ja rõõm me elust iialgi ei kao.

Neiuke, kallike, kuula kuis süda
mul lööb tiki‑tikk, tiki‑takk.
Neiuke, kallike, sinul ka samuti
lööb tiki‑tikk, tiki‑takk.