KARA-KUM (Dm)

See on Kara‑kara‑kara‑
kara‑kara‑Karakum

Hulk päevi teel on karavan,
kuid jalge all vaid kuum barhaan.
Nii kaugele, kui näha siit, on kõikjal liiv.

Tuul soikund on ‑ sai otsa jõud ‑
eks mõju tallegi see põud.
On kuumus hulluks tegev siin ja kõikjal liiv.

See on...

Tuhkkuiv on kurk ja vett vaid tilk.
Kui tõstad silmad, näeb su pilk,
et järvel sillerdavad veed ja laintekeed.

On näha palmide alleed,
kus kõrge rohi katab teed.
Veel viimne pilk ja kadunud on illusioon...

See on..

Siin pole vett, siin hulgub surm
ja matmispaigaks puudub nurm,
kui puhub tuul, siis on ta kuiv kui saksauul.

Veel ohtlikum kui kõrbeliiv
on karakurt või skorpion.
Teel hinge võtmas liivast tuul, see kuiv samuun.

See on...
Kust tahtejõud on võetud see,
mis liivale on jätnud teed?
Miks vaprusele alla vanduma peab surm?

Nii on see olnud kogu aeg,
siin loodus sajandeisse kaeb,
sest julgetele ainuke on otsetee...

See on...