VANAISA KELL (G)

G          D          G            C
Mu vanaisa kell lebas nukralt laua peal
        G            D             G
tollest päevast, kui merelt lahkus ta.
        G          D               G       C
Ei sest hõbedasest kannist loobund vanaisa eal,
       G           D           G
kui ta läbi rändas mereteed ja maad.
     G                      C         G
Ühel päeval kord siis sõnas pojale ta nii:
       G                      Am     D
Ainult merele jääb kella süda truuks.
       G     D   G             C
Peatus kell, kui suri see vana mees,
        G             D         G
kes tal sõbraks olnud pikal mereteel.

Polnud tahtmist tal tiksuda, laual vaikides lebas ta.
       G     D   G             C
Peatus kell, kui suri see vana mees,
        G             D         G
kes tal sõbraks olnud pikal mereteel.

       G          D              G            C
Kui mu isa sirgus suureks, endal leiba teenis tööst,
       G          D             G
kauged meresõidud talle võõraks jäid.
       G             D            G             C
Polnud mere jaoks ta loodud, maad kündis päeval‑ööl,
        G             D           G
nii see kell ta laste mänguasjaks sai.
        G                         C        G
Sest ka meis, tema lastes, polnud meremehe verd,
       G                      Am   D
ainult raamatutes olid kauged maad.
       G     D   G             C
Peatus kell, kui suri see vana mees,
        G             D         G
kes tal sõbraks olnud pikal mereteel.

       G         D            G            C
Aastad möödusid, lapsepõlvest mälestus nii hell,
        G         D        G
taas ma mereranda kodu rajasin.
     G         D             G           C
Äkki kord ühel päeval hakkas tiksuma see kell,
        G             D           G
mis nii palju aastaid laual lebas siin.
         G                     C             G
Jäi veel imestada vaid, kui ma uudist kuulda sain,
       G                       Am   D
et sel päeval oli sündinud mul poeg.
       G     D  G            C
Tiksus kell, et oodata sõpra head,
       G         D          G
kes ta mereteele kaasa kord viib.

Oma uut noorust algas ta, tahtis uut aega näidata.
       G     D  G            C
Tiksus kell, et oodata sõpra head,
       G         D          G
kes ta mereteele kaasa kord viiks.