MUST maantee

K.Kristofferson/H.Käo
G
Must maantee päikses sulas ja kõrbes maa
                         D
ja silmapiiril virvendas õhk.

Ma seisin päikselõõsas, kurk kuivamas
                         G
ja hinges piinav rändamiskihk.
                                
Kätt püsti hoidsin üha, et sõita saaks,
            G7          C
saaks sõita ära kaugele siit.
                       G
Kuid autoid mööda uhas ilma lõpmata.
 D                       D
Ma seisin tolmus nagu teeviit.
                              G
Üks lõpuks peatus ja ära mind viis.

G 
Seal autokasti nurgas üks veider mees
                           D
suupillil mängis kurblikku viit
      
ja rukkilill tal rinnas nööpaugu sees
                         G
kui veidi väsinud sinine silm.

Kitarr mul oli kaasas. Ja nukker blues
         G7            C
lõi sõidurütmis kõlama siis.
C  
Ja mäed meist sööstsid mööda
   G
ja sööstsid ka puud.
D
Kui terve maailm oli see viis.
                     G
Meid auto ikka edasi viis.
G
Me laulsime seal vaevast ja rõõmust ka,
                        D
ja inimestest kellel on nälg.

Miks keegi ainult leivast ei söönuks saa
                         G
ja kuhu jõuab lõpuks me jalg.

Miks suurim sõna ilmas on vabadus.
          G7                C
Miks orje siiski küllalt on veel.
                      G
Miks pisarateks ilmas on vajadust.
D
Kuid paljud aina naeravad siin.
                     G
Meid auto ikka edasi viis.
G
Nüüd jälle linnas olen, kesk kivilaant,
                        D
ja seda sõitu unes veel näen

Ei enam püsi ole, ei rahu saa
                     G
Ma unes talle ulatan käe.

Seal autokasti nurgas üks veider mees
          G7              C
suupillil mängis kurbliku viit
                             G
Ja mäed meist sööstsid mööda ja 
             G
sööstsid ka puud.
D
Kui terve maailm oli see viis.
                     G
Meid auto ikka edasi viis.