Rahvalikud laulud
172 laulu
KAUGEL, kaugel (A) ↥
11
A
KAUGEL, kaugel, kus on minu kodu,
E
kaugel tervisi saadan ma sul.
A A7 D
Üksi rändan ma võõramaa radu,
E E7 A
pisar laugel, kui meelestud mul.
A A7 D
Üksi rändan ma võõramaa radu,
E E7 A E
pisar laugel, kui meelestud mul.
A
Tasa nuttis siis kallim mu rinnal,
E
tasa sosistas õrn tuulehoog.
A A7 D
Kurvalt kaeblesid kajakad rannal,
E E7 A
vaikselt vuhises vahune voog.
A A7 D
Kurvalt kaeblesid kajakad rannal,
E E7 A E
vaikselt vuhises vahune voog.
A
Vaikseks jäänud on tormine meri,
E
vaikseks jäänud on kallima rind.
A A7 D
Üle lageda vete vaid kajab
E E7 A
kurb ja igatsev hulkuri laul.
A A7 D
Üle lageda vete vaid kajab
E E7 A E
kurb ja igatsev hulkuri laul.
A
KAUGEL, kaugel, kus on minu kodu,
E
kaugel tervisi saadan ma sul.
A A7 D
Üksi rändan ma võõramaa radu,
E E7 A
pisar laugel, kui meelestud mul.
A A7 D
Üksi rändan ma võõramaa radu,
E E7 A
pisar laugel, kui meelestud mul.
A
KAUGEL, kaugel, kus on minu kodu,
E
kaugel tervisi saadan ma sul.
A A7 D
Üksi rändan ma võõramaa radu,
E E7 A
pisar laugel, kui meelestud mul.
A A7 D
Üksi rändan ma võõramaa radu,
E E7 A E
pisar laugel, kui meelestud mul.
A
Tasa nuttis siis kallim mu rinnal,
E
tasa sosistas õrn tuulehoog.
A A7 D
Kurvalt kaeblesid kajakad rannal,
E E7 A
vaikselt vuhises vahune voog.
A A7 D
Kurvalt kaeblesid kajakad rannal,
E E7 A E
vaikselt vuhises vahune voog.
A
Vaikseks jäänud on tormine meri,
E
vaikseks jäänud on kallima rind.
A A7 D
Üle lageda vete vaid kajab
E E7 A
kurb ja igatsev hulkuri laul.
A A7 D
Üle lageda vete vaid kajab
E E7 A E
kurb ja igatsev hulkuri laul.
A
KAUGEL, kaugel, kus on minu kodu,
E
kaugel tervisi saadan ma sul.
A A7 D
Üksi rändan ma võõramaa radu,
E E7 A
pisar laugel, kui meelestud mul.
A A7 D
Üksi rändan ma võõramaa radu,
E E7 A
pisar laugel, kui meelestud mul.
Kaugel, kaugel (C, kolme duuri loona) ↥
C
KAUGEL, kaugel, kus on minu kodu,
G
kaugel tervisi saadan ma sul.
C C7 F
Üksi rändan ma võõramaa radu,
C G C
pisar laugel, kui meelestud mul.
C C7 F
Üksi rändan ma võõramaa radu,
C G7 C
pisar laugel, kui meelestud mul.
C
Tasa nuttis siis kallim mu rinnal,
G
tasa sosistas õrn tuulehoog.
C C7 F
Kurvalt kaeblesid kajakad rannal,
C G C
vaikselt vuhises vahune voog.
C C7 F
Kurvalt kaeblesid kajakad rannal,
C G7 C
vaikselt vuhises vahune voog.
C
Vaikseks jäänud on tormine meri,
G
vaikseks jäänud on kallima rind.
C C7 F
Üle lageda vete vaid kajab
C G C
kurb ja igatsev hulkuri laul.
C C7 F
Üle lageda vete vaid kajab
C G7 C
kurb ja igatsev hulkuri laul.
KAUGEL, kaugel, kus on minu kodu,
G
kaugel tervisi saadan ma sul.
C C7 F
Üksi rändan ma võõramaa radu,
C G C
pisar laugel, kui meelestud mul.
C C7 F
Üksi rändan ma võõramaa radu,
C G7 C
pisar laugel, kui meelestud mul.
C
Tasa nuttis siis kallim mu rinnal,
G
tasa sosistas õrn tuulehoog.
C C7 F
Kurvalt kaeblesid kajakad rannal,
C G C
vaikselt vuhises vahune voog.
C C7 F
Kurvalt kaeblesid kajakad rannal,
C G7 C
vaikselt vuhises vahune voog.
C
Vaikseks jäänud on tormine meri,
G
vaikseks jäänud on kallima rind.
C C7 F
Üle lageda vete vaid kajab
C G C
kurb ja igatsev hulkuri laul.
C C7 F
Üle lageda vete vaid kajab
C G7 C
kurb ja igatsev hulkuri laul.
Kui kallist kodust läksin (D) ↥
D A A7 D
Kui kallist kodust läksin
A D
ma kurvalt kaugele, ma kurvalt kaugele,
A D G
siis laulis kase varjus
D A A7D
mul hella neiuke.
D A A7 D
Nii selge kui see allik
A D
on minu armastus, on minu armastus.
A A7 D G D A D
Siis käib veel õhtu hakul see järel igatsus.
D A
Sinu süda on kui Emajõgi ‑
A7 D
voolab vaikselt, tundmatu ta vägi.
D7 G
Täna võid sa neidu armasta
A A7 D
aga homme vaata, kuidas sa tast lahti saad.
D7 G
Täna võid sa neidu armasta
A A7 D
aga homme vaata, kuidas sa tast lahti saad.
Ma nägin mõnda kaske
ja mõnda allikat, ja mõnda allikat.
Ma nägin mõnda neidu mul naeratelevat.
Ei olnud kask, ei allik
nii armsad ometi, nii armsad ometi.
Ei naernud võõras neiu
mul kordki nii armsasti, et kui
D A
Sinu süda on kui Emajõgi ‑
A7 D
voolab vaikselt, tundmatu ta vägi.
D7 G
Täna võid sa neidu armasta
A A7 D
aga homme vaata, kuidas sa tast lahti saad.
D7 G
Täna võid sa neidu armasta
A A7 D
aga homme vaata, kuidas sa tast lahti saad.
Kui võõrsilt jälle koju
ma rõõmul rändasin, ma rõõmul rändasin
ja allikat ja kaske ma jälle tervitin.
Kask oli ära kuivand
ja allik mudane, ja allik mudane.
Ja neiu oli läinud
ühe teise kaenlasse, vaat kus loll!
D A
Sinu süda on kui Emajõgi ‑
A7 D
voolab vaikselt, tundmatu ta vägi.
D7 G
Täna võid sa neidu armasta
A A7 D
aga homme vaata, kuidas sa tast lahti saad.
D7 G
Täna võid sa neidu armasta
A A7 D
aga homme vaata, kuidas sa tast lahti saad.
Kui kallist kodust läksin
A D
ma kurvalt kaugele, ma kurvalt kaugele,
A D G
siis laulis kase varjus
D A A7D
mul hella neiuke.
D A A7 D
Nii selge kui see allik
A D
on minu armastus, on minu armastus.
A A7 D G D A D
Siis käib veel õhtu hakul see järel igatsus.
D A
Sinu süda on kui Emajõgi ‑
A7 D
voolab vaikselt, tundmatu ta vägi.
D7 G
Täna võid sa neidu armasta
A A7 D
aga homme vaata, kuidas sa tast lahti saad.
D7 G
Täna võid sa neidu armasta
A A7 D
aga homme vaata, kuidas sa tast lahti saad.
Ma nägin mõnda kaske
ja mõnda allikat, ja mõnda allikat.
Ma nägin mõnda neidu mul naeratelevat.
Ei olnud kask, ei allik
nii armsad ometi, nii armsad ometi.
Ei naernud võõras neiu
mul kordki nii armsasti, et kui
D A
Sinu süda on kui Emajõgi ‑
A7 D
voolab vaikselt, tundmatu ta vägi.
D7 G
Täna võid sa neidu armasta
A A7 D
aga homme vaata, kuidas sa tast lahti saad.
D7 G
Täna võid sa neidu armasta
A A7 D
aga homme vaata, kuidas sa tast lahti saad.
Kui võõrsilt jälle koju
ma rõõmul rändasin, ma rõõmul rändasin
ja allikat ja kaske ma jälle tervitin.
Kask oli ära kuivand
ja allik mudane, ja allik mudane.
Ja neiu oli läinud
ühe teise kaenlasse, vaat kus loll!
D A
Sinu süda on kui Emajõgi ‑
A7 D
voolab vaikselt, tundmatu ta vägi.
D7 G
Täna võid sa neidu armasta
A A7 D
aga homme vaata, kuidas sa tast lahti saad.
D7 G
Täna võid sa neidu armasta
A A7 D
aga homme vaata, kuidas sa tast lahti saad.
KUI kallist kodust läksin (C) ↥
C G C
KUI kallist kodust läksin
G
ma kurvalt kaugele
C
ma kurvalt kaugele
G C F
siis ütles kase varjul
C G C
mull’ hella neiuke:
C G C
“Nii selge kui see allik
G
on minu armastus
C
on minu armastus
G C F
siit käib küll õhtu õhul
C G C
su järel igatsus!”
C G
Sinu süda on kui Emajõgi,
C
voolab vaikselt tundmata ta vägi.
F
Täna võid sa neidu armasta’
G7 G C
aga homme vaata, kuidas sa tast lahti saad.
F
Täna võid sa neidu armasta’
G7 G C G C
aga homme vaata, kuidas sa tast lahti saad.
Ma nägin mõnda kaske
:,:ja mõnda allikat:,:
Ma nägin mõnda neidu
mul naeratelevat.
Ei olnud kask, ei allik
:,:nii armas ometi:,:
Ei vaatnud võõras neiu
nii õrnalt iialgi.
C G
Sinu süda on kui Emajõgi,
C
voolab vaikselt tundmata ta vägi.
F
Täna võid sa neidu armasta’
G7 G C
aga homme vaata, kuidas sa tast lahti saad.
F
Täna võid sa neidu armasta’
G7 G C G C
aga homme vaata, kuidas sa tast lahti saad.
Kui võõrsilt jälle koju
:,:ma rõõmul rändasin:,:
ja allikat ja kaske
ma jälle tervitin.
Kask oli ära kuivan’d
:,:ja allik mudane,:,:
mu neiu oli läinud
ära teise kaenlasse.
C G
Sinu süda on kui Emajõgi,
C
voolab vaikselt tundmata ta vägi.
F
Täna võid sa neidu armasta’
G7 G C
aga homme vaata, kuidas sa tast lahti saad.
F
Täna võid sa neidu armasta’
G7 G C G C
aga homme vaata, kuidas sa tast lahti saad.
KUI kallist kodust läksin
G
ma kurvalt kaugele
C
ma kurvalt kaugele
G C F
siis ütles kase varjul
C G C
mull’ hella neiuke:
C G C
“Nii selge kui see allik
G
on minu armastus
C
on minu armastus
G C F
siit käib küll õhtu õhul
C G C
su järel igatsus!”
C G
Sinu süda on kui Emajõgi,
C
voolab vaikselt tundmata ta vägi.
F
Täna võid sa neidu armasta’
G7 G C
aga homme vaata, kuidas sa tast lahti saad.
F
Täna võid sa neidu armasta’
G7 G C G C
aga homme vaata, kuidas sa tast lahti saad.
Ma nägin mõnda kaske
:,:ja mõnda allikat:,:
Ma nägin mõnda neidu
mul naeratelevat.
Ei olnud kask, ei allik
:,:nii armas ometi:,:
Ei vaatnud võõras neiu
nii õrnalt iialgi.
C G
Sinu süda on kui Emajõgi,
C
voolab vaikselt tundmata ta vägi.
F
Täna võid sa neidu armasta’
G7 G C
aga homme vaata, kuidas sa tast lahti saad.
F
Täna võid sa neidu armasta’
G7 G C G C
aga homme vaata, kuidas sa tast lahti saad.
Kui võõrsilt jälle koju
:,:ma rõõmul rändasin:,:
ja allikat ja kaske
ma jälle tervitin.
Kask oli ära kuivan’d
:,:ja allik mudane,:,:
mu neiu oli läinud
ära teise kaenlasse.
C G
Sinu süda on kui Emajõgi,
C
voolab vaikselt tundmata ta vägi.
F
Täna võid sa neidu armasta’
G7 G C
aga homme vaata, kuidas sa tast lahti saad.
F
Täna võid sa neidu armasta’
G7 G C G C
aga homme vaata, kuidas sa tast lahti saad.
LAS käia armas peremees ↥
C
LAS käia armas peremees,
G C
nii kõrgelt õllelained,
F
sest täna pikk meil öö on ees,
G C
sest täna pikk meil öö on ees,
Am F
sest täna pikk meil öö on ees,
G C G C
kuid homme olgem kained, kained, kained.
C
See mees, kes õllel au ei tee
G C
ja varakult lä’eb voodi,
F
see on kui närtsind lilleke
G C
see on kui närtsind lilleke
Am F
see on kui närtsind lilleke
G C G C
ja lepalehe moodi, moodi, moodi.
C
See mees, kes enne hommikut
G C
ei jäta õllelauda,
F
see elab elu võrratult
G C
see elab elu võrratult
Am F
see elab elu võrratult
G C G C
ja võrratult lä’eb hauda, hauda, hauda.
C
See neid, kes poisilt musu saab
G C
ja emale läeb kaeb´ma,
F
see on kui süütu talleke
G C
see on kui süütu talleke
Am F
see on kui süütu talleke
G C G C
ja süütuna lä’eb taeva, taeva, taeva.
C
See neid, kes poisilt musu saab
G C
ja ise vastu annab,
F
see on kui õitsev õunapuu
G C
see on kui õitsev õunapuu
Am F
see on kui õitsev õunapuu
G C G C
mis peagi vilja kannab, kannab, kannab.
C
LAS käia armas peremees,
G C
nii kõrgelt õllelained,
F
sest täna pikk meil öö on ees,
G C
sest täna pikk meil öö on ees,
Am F
sest täna pikk meil öö on ees,
G C G C
kuid homme olgem kained, kained, kained.
LAS käia armas peremees,
G C
nii kõrgelt õllelained,
F
sest täna pikk meil öö on ees,
G C
sest täna pikk meil öö on ees,
Am F
sest täna pikk meil öö on ees,
G C G C
kuid homme olgem kained, kained, kained.
C
See mees, kes õllel au ei tee
G C
ja varakult lä’eb voodi,
F
see on kui närtsind lilleke
G C
see on kui närtsind lilleke
Am F
see on kui närtsind lilleke
G C G C
ja lepalehe moodi, moodi, moodi.
C
See mees, kes enne hommikut
G C
ei jäta õllelauda,
F
see elab elu võrratult
G C
see elab elu võrratult
Am F
see elab elu võrratult
G C G C
ja võrratult lä’eb hauda, hauda, hauda.
C
See neid, kes poisilt musu saab
G C
ja emale läeb kaeb´ma,
F
see on kui süütu talleke
G C
see on kui süütu talleke
Am F
see on kui süütu talleke
G C G C
ja süütuna lä’eb taeva, taeva, taeva.
C
See neid, kes poisilt musu saab
G C
ja ise vastu annab,
F
see on kui õitsev õunapuu
G C
see on kui õitsev õunapuu
Am F
see on kui õitsev õunapuu
G C G C
mis peagi vilja kannab, kannab, kannab.
C
LAS käia armas peremees,
G C
nii kõrgelt õllelained,
F
sest täna pikk meil öö on ees,
G C
sest täna pikk meil öö on ees,
Am F
sest täna pikk meil öö on ees,
G C G C
kuid homme olgem kained, kained, kained.
KUI mul kurbus kipub ↥
D A
KUI mul kurbus kipub, tühjus tasku tikub
D
siis kui Amor karm ‑ puudub neiu arm,
G
siis vaid siinseis ruumes, õllekannu juures
D A D
saab mu süda olla mureta.
D A
Oh milleks loobuda, kui võid ka joobuda?
A7 D
Oh milleks valge viin, kui õlles paradiis?
D7 G
Selle joogi mõnu kiiduks pole sõnu ‑
D A D
maitse ise ja sa tunda saad!
Annab kasvu Jumal ‑
lokkab uhkelt humal.
Kerkib kesvakõrs,
millel pää kui tõrs.
Ei siin elus maises
õnne leia naises
ainus õige õnn on õlle sees.
$Oh milleks joobuda...
Kui mind tõbi murrab
ja mul tuleb surra ‑
õllekeldris haud,
kus ma sulen laud.
Tunneks enne surma
veel kord õlle hurma ‑
vaat mul hõlmas rahus uinuksin.
$Oh milleks loobuda...
KUI mul kurbus kipub, tühjus tasku tikub
D
siis kui Amor karm ‑ puudub neiu arm,
G
siis vaid siinseis ruumes, õllekannu juures
D A D
saab mu süda olla mureta.
D A
Oh milleks loobuda, kui võid ka joobuda?
A7 D
Oh milleks valge viin, kui õlles paradiis?
D7 G
Selle joogi mõnu kiiduks pole sõnu ‑
D A D
maitse ise ja sa tunda saad!
Annab kasvu Jumal ‑
lokkab uhkelt humal.
Kerkib kesvakõrs,
millel pää kui tõrs.
Ei siin elus maises
õnne leia naises
ainus õige õnn on õlle sees.
$Oh milleks joobuda...
Kui mind tõbi murrab
ja mul tuleb surra ‑
õllekeldris haud,
kus ma sulen laud.
Tunneks enne surma
veel kord õlle hurma ‑
vaat mul hõlmas rahus uinuksin.
$Oh milleks loobuda...
Toomemäel ↥
Harry Verder (algne versioon, siin hilisem Artur Rinne lauldu)
Holst, Remmelgas
A E A
Üks õhtu pehme nagu siid mu igatsused ära viib
E E7 A A7
jutt ühest kadund kevadest viib jälle rahu südamest
D A
Jääd meelde igavest minu neid
E A A7
ja öid, mil piki Toome teid
D A E A
sa kallim meenuta alati, ei kohtu me vist iialgi
A E A
Sa tulid tookord naerul suu, su juustes mängis kevadtuul
E E7 A A7
mind mingi vägi seisatas, huul vabandusi sosistas
D A
Jääd meelde igavest minu neid
E A A7
ja öid, mil piki Toome teid
D A E A
sa kallim meenuta alati, ei kohtu me vist iialgi
A E A
Sind sammetsilmadega neid ma otsin piki Toome teid
E E7 A A7
öö tuleb, vaikseks jääb allee, vaid särab taevas tähine
D A
Jääd meelde igavest minu neid
E A A7
ja öid, mil piki Toome teid
D A E A
sa kallim meenuta alati, ei kohtu me vist iialgi
D A
Jääd meelde igavest minu neid
E A A7
ja öid, mil piki Toome teid
D A E A
sa kallim meenuta alati, ei kohtu me vist iialgi
‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑
Kord jalutasin Toomemäel üht neidu kohtasin ma sääl
ta mulle õrnalt naeratas, mu süda kohe seisatas
Mu meelest kunagi see ei läe, kui olin Tartus Toomemäel
see oli ilusal suveööl, kui südame ma kaotsin sääl
Ma võtsin rindu sõdame ja ütlesin siis temale
miks olete nii üksinda, kas võin te seltsis viibida
Mu meelest kunagi…
Meil seltsis möödus kiirelt öö ja lahkudes sain suudluse
siis Emajõe lainetel ju säras kuldne päikene
Mu meelest kunagi…
Mu õnn see oli üürike, ei elus enam kohtund me
nüüd tihti käin ma Toomemäel ehk teda veelkord sääl ma näen
Mu meelest kunagi…
Holst, Remmelgas
A E A
Üks õhtu pehme nagu siid mu igatsused ära viib
E E7 A A7
jutt ühest kadund kevadest viib jälle rahu südamest
D A
Jääd meelde igavest minu neid
E A A7
ja öid, mil piki Toome teid
D A E A
sa kallim meenuta alati, ei kohtu me vist iialgi
A E A
Sa tulid tookord naerul suu, su juustes mängis kevadtuul
E E7 A A7
mind mingi vägi seisatas, huul vabandusi sosistas
D A
Jääd meelde igavest minu neid
E A A7
ja öid, mil piki Toome teid
D A E A
sa kallim meenuta alati, ei kohtu me vist iialgi
A E A
Sind sammetsilmadega neid ma otsin piki Toome teid
E E7 A A7
öö tuleb, vaikseks jääb allee, vaid särab taevas tähine
D A
Jääd meelde igavest minu neid
E A A7
ja öid, mil piki Toome teid
D A E A
sa kallim meenuta alati, ei kohtu me vist iialgi
D A
Jääd meelde igavest minu neid
E A A7
ja öid, mil piki Toome teid
D A E A
sa kallim meenuta alati, ei kohtu me vist iialgi
‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑
Kord jalutasin Toomemäel üht neidu kohtasin ma sääl
ta mulle õrnalt naeratas, mu süda kohe seisatas
Mu meelest kunagi see ei läe, kui olin Tartus Toomemäel
see oli ilusal suveööl, kui südame ma kaotsin sääl
Ma võtsin rindu sõdame ja ütlesin siis temale
miks olete nii üksinda, kas võin te seltsis viibida
Mu meelest kunagi…
Meil seltsis möödus kiirelt öö ja lahkudes sain suudluse
siis Emajõe lainetel ju säras kuldne päikene
Mu meelest kunagi…
Mu õnn see oli üürike, ei elus enam kohtund me
nüüd tihti käin ma Toomemäel ehk teda veelkord sääl ma näen
Mu meelest kunagi…
Truudusetu Juulia / Truudustu Juulius ↥
Viis: Soome rahvaviis
Sõnad: Juhan Viiding
Am E Am C
oli suvepäev nii soe ja taevas pilveta
Dm Am E
endal purjed säädsin kodurannast lahkuma
C G Am
sa mind sadamasse saatma tulid silmad veel
E Am
sügav lahkumise valu minu südames
Am E Am C
Oma pea sa õrnalt peitsid minu rinnale.
Dm Am E
Sinu armusõnad tungisid mu hingesse.
C G Am
Siis veel truudust mulle kinnitasid vandega
E Am
nagu harjunud kõik tütarlapsed tegema.
Am E Am C
Jah see armuvanne, pealegi neid oli kaks,
Dm Am E
sai veel suudlustega kinnitatud kindlamaks.
C G Am
Vali hüüe sinu kaenlast siis mind äratas,
E Am
"Jäta tüdruk, võta köis!" nii kapten käratas.
Am E Am C
Aga iga kord kui masti pidin ronima
Dm Am E
kliiver poomil kõrgel mere kohal kõlkuma,
C G Am
kui sain taluda küll tormisid küll tuuli ma,
E Am
ikka õhkasin, mu oma armas Juulia.
Am E Am C
Ja kui Barcelona linna sain, siis lasksin ma
Dm Am E
sinu nime oma käele tätoveerida.
C G Am
Sulle armastuse kirju saatsin hulgana,
E Am
sinu terviseks lõin klaase kokku poistega.
Am E Am C
Kuid sa, truudusetu, mida mulle tegid sa,
Dm Am E
on raske sellest mõelda kui ka rääkida.
C G Am
Minu kuju oma südamest sa kiskusid,
E Am
kõik mu kirjad ahju põlema sa viskasid.
Am E Am C
Sina silmi tegid ühele ja teisele
Dm Am E
aga kolmandale kinkisid sa suudluse.
C G Am
Ühelt tantsuõhtult teisele sul oli rutt,
E Am
ikka edevamalt kõlas sinu naer ja jutt.
Am E Am C
Viimaks võrku võtsid peiu päris püsiva
Dm Am E
aga luba endalt lõpuks siiski küsida,
C G Am
mis sa kostad, kui tal pähe lasen kuuli ma,
E Am
sina valelik ja truudusetu Juulia.
Am E Am C
Tea, et minu moodi meremehe armastus,
Dm Am E
see ei ole mitte tühi tuule keerutus,
C G Am
vaid see tunne mehe meeltes möllab maruna,
E Am
mida viimaks ainult haud võib panna vaikima.
/soolo: ei ma aru saa/
__________________________________
Süüdimatu Juulius
Tekst: Naised köögis
Am E Am C
Oli suvepäev nii kaunis taevas pilveta
Dm Am E
end su purjek seadis kodurannast lahkuma
C G Am
ma sind sadamasse saatma tulin silmad vees
E Am
kibe lahkumisevalu minu südames
Am E Am C
Oma pea ma hellalt peitsin sinu rinnale
Dm Am E
sinu armusõnad tungisid mu hingesse
C G Am
Siis veel truudust mulle kinnitasid vandega
E Am
kindlalt lubades mind koju jõudes kosida
Am E Am C
Jah see armuvanne pealegi neid oli kaks
Dm Am E
sai veel suudlustega kinnitatud kindlamaks
C G Am
Vali hüüe siis mu embusest sind äratas
E Am
Jäta tüdruk võta köis nii kapten käratas
Am E Am C
Aga igakord kui tehtud sai mul päevatöö
Dm Am E
ja kui merel algas järjekordne tormiöö
C G Am
sinu eest ma hardalt palvetasin koiduni
E Am
armas jumal võta hoida teda alati
Am E Am C
Kui sult Barcelonast kaardi sain siis lasksin ma
Dm Am E
selle kullassepal linnas ära raamida
C G Am
Aga tee peal mulle vastu täie vaardiga
E Am
tuli naabri‑Mari täpselt sama kaardiga
Am E Am C
Sina truudusetu mida mulle tegid sa
Dm Am E
nõnda raske sellest mõelda kui ka rääkida
C G Am
Kullast raami sinu kaardi ümbert kiskusin
E Am
kõik su kirjad ahju põlema ma viskasin
Am E Am C
Seitse aastat olin oodanud sind koju ma
Dm Am E
Kuid vist samamoodi ootasid sind teised ka
C G Am
Kas mul armuvannet andes olid purjus
E Am
sina salalik ja süüdimatu Juulius
Am E Am C
Mind küll mitmed külapoisid olid jahtinud
Dm Am E
aga mina ainult mere poole vahtinud
C G Am
Nüüd ma külapeole tõttasin et saaksin ma
E Am
enne surma veel paar valsitiiru tantsida
Am E Am C
Seal siis tantsisin ma ühega ja teisega
Dm Am E
püüdes unustada mida mulle tegid sa
C G Am
Kuni äkki valges ülikonnas minu ees
E Am
seisis naaberküla karskusseltsi esimees
Am E Am C
Ei ta proovinudki enne mulle anda suud
Dm Am E
Kui on abieluranda jõunud kanda mu
C G Am
Vaata nõndamoodi headus võidab kurjust
E Am
Sina salalik ja süüdimatu Juulius
Am E Am C
Tean et sinu moodi meremehe armastust
Dm Am E
Ootvad naised Narvas, Viiburis ja Tarvastus
C G Am
Kuid kui meri kodurannas möllab maruna
E Am
Seda valu enam mina ei pea taluma.
Sõnad: Juhan Viiding
Am E Am C
oli suvepäev nii soe ja taevas pilveta
Dm Am E
endal purjed säädsin kodurannast lahkuma
C G Am
sa mind sadamasse saatma tulid silmad veel
E Am
sügav lahkumise valu minu südames
Am E Am C
Oma pea sa õrnalt peitsid minu rinnale.
Dm Am E
Sinu armusõnad tungisid mu hingesse.
C G Am
Siis veel truudust mulle kinnitasid vandega
E Am
nagu harjunud kõik tütarlapsed tegema.
Am E Am C
Jah see armuvanne, pealegi neid oli kaks,
Dm Am E
sai veel suudlustega kinnitatud kindlamaks.
C G Am
Vali hüüe sinu kaenlast siis mind äratas,
E Am
"Jäta tüdruk, võta köis!" nii kapten käratas.
Am E Am C
Aga iga kord kui masti pidin ronima
Dm Am E
kliiver poomil kõrgel mere kohal kõlkuma,
C G Am
kui sain taluda küll tormisid küll tuuli ma,
E Am
ikka õhkasin, mu oma armas Juulia.
Am E Am C
Ja kui Barcelona linna sain, siis lasksin ma
Dm Am E
sinu nime oma käele tätoveerida.
C G Am
Sulle armastuse kirju saatsin hulgana,
E Am
sinu terviseks lõin klaase kokku poistega.
Am E Am C
Kuid sa, truudusetu, mida mulle tegid sa,
Dm Am E
on raske sellest mõelda kui ka rääkida.
C G Am
Minu kuju oma südamest sa kiskusid,
E Am
kõik mu kirjad ahju põlema sa viskasid.
Am E Am C
Sina silmi tegid ühele ja teisele
Dm Am E
aga kolmandale kinkisid sa suudluse.
C G Am
Ühelt tantsuõhtult teisele sul oli rutt,
E Am
ikka edevamalt kõlas sinu naer ja jutt.
Am E Am C
Viimaks võrku võtsid peiu päris püsiva
Dm Am E
aga luba endalt lõpuks siiski küsida,
C G Am
mis sa kostad, kui tal pähe lasen kuuli ma,
E Am
sina valelik ja truudusetu Juulia.
Am E Am C
Tea, et minu moodi meremehe armastus,
Dm Am E
see ei ole mitte tühi tuule keerutus,
C G Am
vaid see tunne mehe meeltes möllab maruna,
E Am
mida viimaks ainult haud võib panna vaikima.
/soolo: ei ma aru saa/
__________________________________
Süüdimatu Juulius
Tekst: Naised köögis
Am E Am C
Oli suvepäev nii kaunis taevas pilveta
Dm Am E
end su purjek seadis kodurannast lahkuma
C G Am
ma sind sadamasse saatma tulin silmad vees
E Am
kibe lahkumisevalu minu südames
Am E Am C
Oma pea ma hellalt peitsin sinu rinnale
Dm Am E
sinu armusõnad tungisid mu hingesse
C G Am
Siis veel truudust mulle kinnitasid vandega
E Am
kindlalt lubades mind koju jõudes kosida
Am E Am C
Jah see armuvanne pealegi neid oli kaks
Dm Am E
sai veel suudlustega kinnitatud kindlamaks
C G Am
Vali hüüe siis mu embusest sind äratas
E Am
Jäta tüdruk võta köis nii kapten käratas
Am E Am C
Aga igakord kui tehtud sai mul päevatöö
Dm Am E
ja kui merel algas järjekordne tormiöö
C G Am
sinu eest ma hardalt palvetasin koiduni
E Am
armas jumal võta hoida teda alati
Am E Am C
Kui sult Barcelonast kaardi sain siis lasksin ma
Dm Am E
selle kullassepal linnas ära raamida
C G Am
Aga tee peal mulle vastu täie vaardiga
E Am
tuli naabri‑Mari täpselt sama kaardiga
Am E Am C
Sina truudusetu mida mulle tegid sa
Dm Am E
nõnda raske sellest mõelda kui ka rääkida
C G Am
Kullast raami sinu kaardi ümbert kiskusin
E Am
kõik su kirjad ahju põlema ma viskasin
Am E Am C
Seitse aastat olin oodanud sind koju ma
Dm Am E
Kuid vist samamoodi ootasid sind teised ka
C G Am
Kas mul armuvannet andes olid purjus
E Am
sina salalik ja süüdimatu Juulius
Am E Am C
Mind küll mitmed külapoisid olid jahtinud
Dm Am E
aga mina ainult mere poole vahtinud
C G Am
Nüüd ma külapeole tõttasin et saaksin ma
E Am
enne surma veel paar valsitiiru tantsida
Am E Am C
Seal siis tantsisin ma ühega ja teisega
Dm Am E
püüdes unustada mida mulle tegid sa
C G Am
Kuni äkki valges ülikonnas minu ees
E Am
seisis naaberküla karskusseltsi esimees
Am E Am C
Ei ta proovinudki enne mulle anda suud
Dm Am E
Kui on abieluranda jõunud kanda mu
C G Am
Vaata nõndamoodi headus võidab kurjust
E Am
Sina salalik ja süüdimatu Juulius
Am E Am C
Tean et sinu moodi meremehe armastust
Dm Am E
Ootvad naised Narvas, Viiburis ja Tarvastus
C G Am
Kuid kui meri kodurannas möllab maruna
E Am
Seda valu enam mina ei pea taluma.
KÕNDIS neiu mööda metsa, otsis vaarikaid ↥
D G D A D
KÕNDIS neiu mööda metsa, otsis vaarikaid, otsis vaarikaid, otsis vaarikaid
G D A D
Leidis metsast noore mehe ‑ nii nad kokku said, nii nad kokku said, nii nad kokku said.
D A
Trallalalaa trallalala trallallalaa
D
Trallalalaa trallalala trallallalaa
A
Trallalalaa trallalala trallallalaa
D
Trallalalaa trallalala trallallalaa
D G D A D
“Võiksid mulle süüa anda, kõht on tühi mul, kõht on tühi mul, kõht on tühi mul.
G D A D
Võiksid mulle naiseks tulla, kui mind armastad, kui mind armastad, kui mind armastad!”
D A
Trallalalaa trallalala trallallalaa
D
Trallalalaa trallalala trallallalaa
A
Trallalalaa trallalala trallallalaa
D
Trallalalaa trallalala trallallalaa
D G D A D
“Võiksin sulle süüa anda ‑ ise ära sõin, ise ära sõin, ise ära sõin.
G D A D
Võiksin sulle naiseks tulla ‑ kuid, mis ütleb peig, kuid, mis ütleb peig, kuid, mis ütleb peig?”
D A
Trallalalaa trallalala trallallalaa
D
Trallalalaa trallalala trallallalaa
A
Trallalalaa trallalala trallallalaa
D
Trallalalaa trallalala trallallalaa
/refrääni lauldakse ka läti, vene ja soome keeles/
KÕNDIS neiu mööda metsa, otsis vaarikaid, otsis vaarikaid, otsis vaarikaid
G D A D
Leidis metsast noore mehe ‑ nii nad kokku said, nii nad kokku said, nii nad kokku said.
D A
Trallalalaa trallalala trallallalaa
D
Trallalalaa trallalala trallallalaa
A
Trallalalaa trallalala trallallalaa
D
Trallalalaa trallalala trallallalaa
D G D A D
“Võiksid mulle süüa anda, kõht on tühi mul, kõht on tühi mul, kõht on tühi mul.
G D A D
Võiksid mulle naiseks tulla, kui mind armastad, kui mind armastad, kui mind armastad!”
D A
Trallalalaa trallalala trallallalaa
D
Trallalalaa trallalala trallallalaa
A
Trallalalaa trallalala trallallalaa
D
Trallalalaa trallalala trallallalaa
D G D A D
“Võiksin sulle süüa anda ‑ ise ära sõin, ise ära sõin, ise ära sõin.
G D A D
Võiksin sulle naiseks tulla ‑ kuid, mis ütleb peig, kuid, mis ütleb peig, kuid, mis ütleb peig?”
D A
Trallalalaa trallalala trallallalaa
D
Trallalalaa trallalala trallallalaa
A
Trallalalaa trallalala trallallalaa
D
Trallalalaa trallalala trallallalaa
/refrääni lauldakse ka läti, vene ja soome keeles/
TULE Mannike õunapuu alla ↥
G D
TULE Mannike õunapuu alla
D7 G
sest õunapuu all on nii hea.
G7 C
TULE Mannike õunapuu alla
D D7 G
sest õunapuu all on nii hea.
G D
Ei õunapuu alla saa tulla,
D7 G
sest rohi on kastest veel märg.
G7 C
Ei õunapuu alla saa tulla,
D D7 G
sest rohi on kastest veel märg.
G D
Just kaste on see mis meid hurmab
D7 G
ja meeled nii segaseks teeb.
G7 C
Just kaste on see mis meid hurmab
D D7 G
ja meeled nii segaseks teeb.
G D
Kes vastutust võtab siis kanda
D7 G
kui midagi juhtuma peaks.
G7 C
Kes vastutust võtab siis kanda
D D7 G
kui midagi juhtuma peaks.
G D
Eks vastutust võta see kanda
D7 G
kes ülevalt vaatab meid pealt.
G7 C
Eks vastutust võta see kanda
D D7 G
kes ülevalt vaatab meid pealt.
G D
Aga karjapoiss istus puu otsas
D7 G
sõi õuna ja käratas sealt.
G7 C
Aga karjapoiss istus puu otsas
D D7 G
sõi õuna ja käratas sealt.
G D
Ei vastutust võta ma kanda
D7 G
kui ma pole osa se’st saan’d.
G7 C
Ei vastutust võta ma kanda
D D7 G
kui ma pole osa se’st saan’d.
G D
Siis karjapoiss tuli puu otsast
D7 G
ja temagi osa se’st sai.
G7 C
Siis karjapoiss tuli puu otsast
D D7 G
ja temagi osa se’st sai.
G D
Nüüd vastutust võtan ma kanda
D7 G
sest ma olen osa se’st saan’d.
G7 C
Nüüd vastutust võtan ma kanda
D D7 G
sest ma olen osa se’st saan’d.
TULE Mannike õunapuu alla
D7 G
sest õunapuu all on nii hea.
G7 C
TULE Mannike õunapuu alla
D D7 G
sest õunapuu all on nii hea.
G D
Ei õunapuu alla saa tulla,
D7 G
sest rohi on kastest veel märg.
G7 C
Ei õunapuu alla saa tulla,
D D7 G
sest rohi on kastest veel märg.
G D
Just kaste on see mis meid hurmab
D7 G
ja meeled nii segaseks teeb.
G7 C
Just kaste on see mis meid hurmab
D D7 G
ja meeled nii segaseks teeb.
G D
Kes vastutust võtab siis kanda
D7 G
kui midagi juhtuma peaks.
G7 C
Kes vastutust võtab siis kanda
D D7 G
kui midagi juhtuma peaks.
G D
Eks vastutust võta see kanda
D7 G
kes ülevalt vaatab meid pealt.
G7 C
Eks vastutust võta see kanda
D D7 G
kes ülevalt vaatab meid pealt.
G D
Aga karjapoiss istus puu otsas
D7 G
sõi õuna ja käratas sealt.
G7 C
Aga karjapoiss istus puu otsas
D D7 G
sõi õuna ja käratas sealt.
G D
Ei vastutust võta ma kanda
D7 G
kui ma pole osa se’st saan’d.
G7 C
Ei vastutust võta ma kanda
D D7 G
kui ma pole osa se’st saan’d.
G D
Siis karjapoiss tuli puu otsast
D7 G
ja temagi osa se’st sai.
G7 C
Siis karjapoiss tuli puu otsast
D D7 G
ja temagi osa se’st sai.
G D
Nüüd vastutust võtan ma kanda
D7 G
sest ma olen osa se’st saan’d.
G7 C
Nüüd vastutust võtan ma kanda
D D7 G
sest ma olen osa se’st saan’d.
PEA õits’vad lilled, pea õits’vad roosid ↥
C
PEA õits’vad lilled, pea õits’vad roosid,
G C
pea õitseb lill ‑ ära‑unusta‑mind.
C
PEA õits’vad lilled, pea õits’vad roosid,
G C
pea õitseb lill ‑ ära‑unusta‑mind.
G G7 C
Ma ütlen veel üks kord: noorus on ilus aeg,
Am F G G7C
noorus ei tule iial tagasi!
G G7 C
Ma ütlen veel üks kord: noorus on ilus aeg,
Am F G G7C
noorus ei tule iial tagasi!
C
Meil kasvab viinapuu ja sel on marjad,
G C
neist voolab välja magus vein.
C
Meil kasvab viinapuu ja sel on marjad,
G C
neist voolab välja magus vein.
G G7 C
Ma ütlen veel üks kord: noorus on ilus aeg,
Am F G G7C
noorus ei tule iial tagasi!
G G7 C
Ma ütlen veel üks kord: noorus on ilus aeg,
Am F G G7C
noorus ei tule iial tagasi!
C
Mul on üks noormees, kes mulle armas,
G C
teda ajaviiteks armastan.
C
Mul on üks noormees, kes mulle armas,
G C
teda ajaviiteks armastan.
G G7 C
Ma ütlen veel üks kord: noorus on ilus aeg,
Am F G G7C
noorus ei tule iial tagasi!
G G7 C
Ma ütlen veel üks kord: noorus on ilus aeg,
Am F G G7C
noorus ei tule iial tagasi!
C
Ära joo sina viina, ära joo sina õlut,
G C
ära käi sina tihti kõrtsiteid.
C
Ära joo sina viina, ära joo sina õlut,
G C
ära käi sina tihti kõrtsiteid.
G G7 C
Ma ütlen veel üks kord: noorus on ilus aeg,
Am F G G7C
noorus ei tule iial tagasi!
G G7 C
Ma ütlen veel üks kord: noorus on ilus aeg,
Am F G G7C
noorus ei tule iial tagasi!
G G7 C
Ja kui ei tulegi, pole ... vajagi,
Am F G G7C
noorus ei tule iial tagasi!
G G7 C
Ei tule ta, iial ei tule ta
Am F G G7C
noorus ei tule iial tagasi!
PEA õits’vad lilled, pea õits’vad roosid,
G C
pea õitseb lill ‑ ära‑unusta‑mind.
C
PEA õits’vad lilled, pea õits’vad roosid,
G C
pea õitseb lill ‑ ära‑unusta‑mind.
G G7 C
Ma ütlen veel üks kord: noorus on ilus aeg,
Am F G G7C
noorus ei tule iial tagasi!
G G7 C
Ma ütlen veel üks kord: noorus on ilus aeg,
Am F G G7C
noorus ei tule iial tagasi!
C
Meil kasvab viinapuu ja sel on marjad,
G C
neist voolab välja magus vein.
C
Meil kasvab viinapuu ja sel on marjad,
G C
neist voolab välja magus vein.
G G7 C
Ma ütlen veel üks kord: noorus on ilus aeg,
Am F G G7C
noorus ei tule iial tagasi!
G G7 C
Ma ütlen veel üks kord: noorus on ilus aeg,
Am F G G7C
noorus ei tule iial tagasi!
C
Mul on üks noormees, kes mulle armas,
G C
teda ajaviiteks armastan.
C
Mul on üks noormees, kes mulle armas,
G C
teda ajaviiteks armastan.
G G7 C
Ma ütlen veel üks kord: noorus on ilus aeg,
Am F G G7C
noorus ei tule iial tagasi!
G G7 C
Ma ütlen veel üks kord: noorus on ilus aeg,
Am F G G7C
noorus ei tule iial tagasi!
C
Ära joo sina viina, ära joo sina õlut,
G C
ära käi sina tihti kõrtsiteid.
C
Ära joo sina viina, ära joo sina õlut,
G C
ära käi sina tihti kõrtsiteid.
G G7 C
Ma ütlen veel üks kord: noorus on ilus aeg,
Am F G G7C
noorus ei tule iial tagasi!
G G7 C
Ma ütlen veel üks kord: noorus on ilus aeg,
Am F G G7C
noorus ei tule iial tagasi!
G G7 C
Ja kui ei tulegi, pole ... vajagi,
Am F G G7C
noorus ei tule iial tagasi!
G G7 C
Ei tule ta, iial ei tule ta
Am F G G7C
noorus ei tule iial tagasi!
NÕNDA kõrgeid kuuski kui on Urjalas (Am) ↥
Am E
NÕNDA kõrgeid kuuski kui on Urjalas,
Am
pole näinud ükski mets ja laas
E
ning ka neiud siin on kõige kaunimad,
Am
seda ütlema veel pean.
Am E
Siis, kui kätte jõuab jälle jaaniöö,
Am
tule ümber rahvas tantsu lööb
E
tule paistel rõõmsalt särab neiu palg,
Am
metsas õitseb sõnajalg.
Am A7 Dm
Hei‑juu‑ja‑radi‑ridi‑rallaa,
G C
laulud rõõmsad rinnust pääsnud valla.
Dm Am
Ei nüüd enam mahti, tarvis kähku vahti
E Am
keda kutsud endaga tantsima.
Am A7 Dm
Hei‑juu‑ja‑radi‑ridi‑rallaa,
G C
laulud rõõmsad rinnust pääsnud valla.
Dm Am
Ei nüüd enam mahti, tarvis kähku vahti
E Am
keda kutsud endaga tantsima.
E Am
See on Urjala jaaniöö.
Am E
NÕNDA kõrgeid kuuski kui on Urjalas,
Am
pole näinud ükski mets ja laas
E
ning ka neiud siin on kõige kaunimad,
Am
seda ütlema veel pean.
Am E
Siis, kui kätte jõuab jälle jaaniöö,
Am
tule ümber rahvas tantsu lööb
E
tule paistel rõõmsalt särab neiu palg,
Am
metsas õitseb sõnajalg.
Am A7 Dm
Hei‑juu‑ja‑radi‑ridi‑rallaa,
G C
laulud rõõmsad rinnust pääsnud valla.
Dm Am
Ei nüüd enam mahti, tarvis kähku vahti
E Am
keda kutsud endaga tantsima.
Am A7 Dm
Hei‑juu‑ja‑radi‑ridi‑rallaa,
G C
laulud rõõmsad rinnust pääsnud valla.
Dm Am
Ei nüüd enam mahti, tarvis kähku vahti
E Am
keda kutsud endaga tantsima.
E Am
See on Urjala jaaniöö.
Am E
NÕNDA kõrgeid kuuski kui on Urjalas,
Am
pole näinud ükski mets ja laas
E
ning ka neiud siin on kõige kaunimad,
Am
seda ütlema veel pean.
Am E
Siis, kui kätte jõuab jälle jaaniöö,
Am
tule ümber rahvas tantsu lööb
E
tule paistel rõõmsalt särab neiu palg,
Am
metsas õitseb sõnajalg.
Am A7 Dm
Hei‑juu‑ja‑radi‑ridi‑rallaa,
G C
laulud rõõmsad rinnust pääsnud valla.
Dm Am
Ei nüüd enam mahti, tarvis kähku vahti
E Am
keda kutsud endaga tantsima.
Am A7 Dm
Hei‑juu‑ja‑radi‑ridi‑rallaa,
G C
laulud rõõmsad rinnust pääsnud valla.
Dm Am
Ei nüüd enam mahti, tarvis kähku vahti
E Am
keda kutsud endaga tantsima.
E Am
See on Urjala jaaniöö. Hei!
NÕNDA kõrgeid kuuski kui on Urjalas,
Am
pole näinud ükski mets ja laas
E
ning ka neiud siin on kõige kaunimad,
Am
seda ütlema veel pean.
Am E
Siis, kui kätte jõuab jälle jaaniöö,
Am
tule ümber rahvas tantsu lööb
E
tule paistel rõõmsalt särab neiu palg,
Am
metsas õitseb sõnajalg.
Am A7 Dm
Hei‑juu‑ja‑radi‑ridi‑rallaa,
G C
laulud rõõmsad rinnust pääsnud valla.
Dm Am
Ei nüüd enam mahti, tarvis kähku vahti
E Am
keda kutsud endaga tantsima.
Am A7 Dm
Hei‑juu‑ja‑radi‑ridi‑rallaa,
G C
laulud rõõmsad rinnust pääsnud valla.
Dm Am
Ei nüüd enam mahti, tarvis kähku vahti
E Am
keda kutsud endaga tantsima.
E Am
See on Urjala jaaniöö.
Am E
NÕNDA kõrgeid kuuski kui on Urjalas,
Am
pole näinud ükski mets ja laas
E
ning ka neiud siin on kõige kaunimad,
Am
seda ütlema veel pean.
Am E
Siis, kui kätte jõuab jälle jaaniöö,
Am
tule ümber rahvas tantsu lööb
E
tule paistel rõõmsalt särab neiu palg,
Am
metsas õitseb sõnajalg.
Am A7 Dm
Hei‑juu‑ja‑radi‑ridi‑rallaa,
G C
laulud rõõmsad rinnust pääsnud valla.
Dm Am
Ei nüüd enam mahti, tarvis kähku vahti
E Am
keda kutsud endaga tantsima.
Am A7 Dm
Hei‑juu‑ja‑radi‑ridi‑rallaa,
G C
laulud rõõmsad rinnust pääsnud valla.
Dm Am
Ei nüüd enam mahti, tarvis kähku vahti
E Am
keda kutsud endaga tantsima.
E Am
See on Urjala jaaniöö.
Am E
NÕNDA kõrgeid kuuski kui on Urjalas,
Am
pole näinud ükski mets ja laas
E
ning ka neiud siin on kõige kaunimad,
Am
seda ütlema veel pean.
Am E
Siis, kui kätte jõuab jälle jaaniöö,
Am
tule ümber rahvas tantsu lööb
E
tule paistel rõõmsalt särab neiu palg,
Am
metsas õitseb sõnajalg.
Am A7 Dm
Hei‑juu‑ja‑radi‑ridi‑rallaa,
G C
laulud rõõmsad rinnust pääsnud valla.
Dm Am
Ei nüüd enam mahti, tarvis kähku vahti
E Am
keda kutsud endaga tantsima.
Am A7 Dm
Hei‑juu‑ja‑radi‑ridi‑rallaa,
G C
laulud rõõmsad rinnust pääsnud valla.
Dm Am
Ei nüüd enam mahti, tarvis kähku vahti
E Am
keda kutsud endaga tantsima.
E Am
See on Urjala jaaniöö. Hei!
KÕIGE PAREM POLKA ↥
H.Karmo/T.Lossi
Am E
Lõõtspill tõmbab suure mõnuga viise vägevaid
Am
Tantsiks polkat, tantsiks mõnuga, puudub partner vaid
Dm
Need, kes tundsid polkat päriselt
Am
Vanaks jäänud – pea neil väriseb
Dm
Jalg on tönts ja rinnus käriseb
E
Katki jääb see tants
A E
Vanamemm, vanavaar olid kiigepeol kord kõige etem paar
A
Lõi tantsu memm, polnud temast keegi terasem
D
Lõi tantsu vaar ja nii uhkelt lai sai polkakaar
A
Oleks nad veel noored natukegi
E A
Nii kui ükskord varemalt
D A
Siis nad tantsiks polkat kahekesi
E A
Polkat kõige paremat
Am E
Tantsutaktis keeled kõlavad, sekka lööb kitarr
Am
Ehtsat polkat ei saa põlata, üksi näib vaid narr
Dm
Noortel nüüd on kondid nigelad
Am
Moodsad kingad liiga libedad
Dm E
Tunnen, et ma muutun tigedaks, katki jääb see tants
A E
Vanamemm, vanavaar olid kiigepeol kord kõige etem paar
A
Lõi tantsu memm, polnud temast keegi terasem
D
Lõi tantsu vaar ja nii uhkelt lai sai polkakaar
A
Oleks nad veel noored natukegi
E A
Nii kui ükskord varemalt
D A
Siis nad tantsiks polkat kahekesi
E A
Polkat kõige paremat
Am E
Viiul viisi sätib sisukalt, poogen täis on tuld
Am
Tantsiks polkat, tantsiks isukalt, nii et tuiskab muld
Dm Am
Aeg on teine, mis seal salata, moes on tvistid, pole parata,
Dm E
noor ei viitsi polkat karata, katki jääb see tants
A E
Vanamemm, vanavaar olid kiigepeol kord kõige etem paar
A
Lõi tantsu memm, polnud temast keegi terasem
D
Lõi tantsu vaar ja nii uhkelt lai sai polkakaar
A
Oleks nad veel noored natukegi
E A
Nii kui ükskord varemalt
D A
Siis nad tantsiks polkat kahekesi
E A
Polkat kõige paremat
Am E
Lõõtspill tõmbab suure mõnuga viise vägevaid
Am
Tantsiks polkat, tantsiks mõnuga, puudub partner vaid
Dm
Need, kes tundsid polkat päriselt
Am
Vanaks jäänud – pea neil väriseb
Dm
Jalg on tönts ja rinnus käriseb
E
Katki jääb see tants
A E
Vanamemm, vanavaar olid kiigepeol kord kõige etem paar
A
Lõi tantsu memm, polnud temast keegi terasem
D
Lõi tantsu vaar ja nii uhkelt lai sai polkakaar
A
Oleks nad veel noored natukegi
E A
Nii kui ükskord varemalt
D A
Siis nad tantsiks polkat kahekesi
E A
Polkat kõige paremat
Am E
Tantsutaktis keeled kõlavad, sekka lööb kitarr
Am
Ehtsat polkat ei saa põlata, üksi näib vaid narr
Dm
Noortel nüüd on kondid nigelad
Am
Moodsad kingad liiga libedad
Dm E
Tunnen, et ma muutun tigedaks, katki jääb see tants
A E
Vanamemm, vanavaar olid kiigepeol kord kõige etem paar
A
Lõi tantsu memm, polnud temast keegi terasem
D
Lõi tantsu vaar ja nii uhkelt lai sai polkakaar
A
Oleks nad veel noored natukegi
E A
Nii kui ükskord varemalt
D A
Siis nad tantsiks polkat kahekesi
E A
Polkat kõige paremat
Am E
Viiul viisi sätib sisukalt, poogen täis on tuld
Am
Tantsiks polkat, tantsiks isukalt, nii et tuiskab muld
Dm Am
Aeg on teine, mis seal salata, moes on tvistid, pole parata,
Dm E
noor ei viitsi polkat karata, katki jääb see tants
A E
Vanamemm, vanavaar olid kiigepeol kord kõige etem paar
A
Lõi tantsu memm, polnud temast keegi terasem
D
Lõi tantsu vaar ja nii uhkelt lai sai polkakaar
A
Oleks nad veel noored natukegi
E A
Nii kui ükskord varemalt
D A
Siis nad tantsiks polkat kahekesi
E A
Polkat kõige paremat
TANTSI, tantsi, keeruta ↥
G C
TANTSI, tantsi, keeruta, keeruta,
D G
ära ahju purusta, purusta!
Em Am
Ahju panen talvel puid, talvel puid,
D G
kõigil pole sulikuid, sulikuid!
G
Tral‑lal‑lalla
C
Tral‑lal‑lalla
D D7 G
Tral‑lal‑Lallaa‑Tral‑la‑laa‑Tral‑la‑laa
G
Tral‑lal‑lalla
C
Tral‑lal‑lalla
D D7 G
Tral‑lal‑Lallaa‑Tral‑la‑laa‑laa
G C
Kindad andsin mustlasel’, mustlasel’,
D G
kullakallis mustlane, mustlane,
Em Am
võlu mulle peiuke, peiuke,
D G
peiuke nii mehine, mehine!
G
Tral‑lal‑lalla
C
Tral‑lal‑lalla
D D7 G
Tral‑lal‑Lallaa‑Tral‑la‑laa‑Tral‑la‑laa
G
Tral‑lal‑lalla
C
Tral‑lal‑lalla
D D7 G
Tral‑lal‑Lallaa‑Tral‑la‑laa‑laa
G C
Kui ma hakkan võluma, võluma,
D G
pean veel lisa paluma, paluma,
Em Am
üsna, üsna veidike, veidike,
D G
lapse jaoks üks kleidike, kleidike!
G
Tral‑lal‑lalla
C
Tral‑lal‑lalla
D D7 G
Tral‑lal‑Lallaa‑Tral‑la‑laa‑Tral‑la‑laa
G
Tral‑lal‑lalla
C
Tral‑lal‑lalla
D D7 G
Tral‑lal‑Lallaa‑Tral‑la‑laa‑laa
‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑
TANTSI, tantsi, keeruta,
ära ahju purusta,
ahju pane talvel puid,
kõigil pole sulikuid.
Seisab sõdur väraval,
endal silmad säravad,
seisab õhtust koiduni,
kaste katab temagi.
Oma kindad katkised
annetasin mustlasel':
Kallis mustlaseideke
võlu mulle peiuke.
Mustlasvaar küll nüpeldas
oma eite vemblaga,
vammusele vaarile
hargiga lõi eideke.
‑
TANTSI, tantsi, keeruta, keeruta,
D G
ära ahju purusta, purusta!
Em Am
Ahju panen talvel puid, talvel puid,
D G
kõigil pole sulikuid, sulikuid!
G
Tral‑lal‑lalla
C
Tral‑lal‑lalla
D D7 G
Tral‑lal‑Lallaa‑Tral‑la‑laa‑Tral‑la‑laa
G
Tral‑lal‑lalla
C
Tral‑lal‑lalla
D D7 G
Tral‑lal‑Lallaa‑Tral‑la‑laa‑laa
G C
Kindad andsin mustlasel’, mustlasel’,
D G
kullakallis mustlane, mustlane,
Em Am
võlu mulle peiuke, peiuke,
D G
peiuke nii mehine, mehine!
G
Tral‑lal‑lalla
C
Tral‑lal‑lalla
D D7 G
Tral‑lal‑Lallaa‑Tral‑la‑laa‑Tral‑la‑laa
G
Tral‑lal‑lalla
C
Tral‑lal‑lalla
D D7 G
Tral‑lal‑Lallaa‑Tral‑la‑laa‑laa
G C
Kui ma hakkan võluma, võluma,
D G
pean veel lisa paluma, paluma,
Em Am
üsna, üsna veidike, veidike,
D G
lapse jaoks üks kleidike, kleidike!
G
Tral‑lal‑lalla
C
Tral‑lal‑lalla
D D7 G
Tral‑lal‑Lallaa‑Tral‑la‑laa‑Tral‑la‑laa
G
Tral‑lal‑lalla
C
Tral‑lal‑lalla
D D7 G
Tral‑lal‑Lallaa‑Tral‑la‑laa‑laa
‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑
TANTSI, tantsi, keeruta,
ära ahju purusta,
ahju pane talvel puid,
kõigil pole sulikuid.
Seisab sõdur väraval,
endal silmad säravad,
seisab õhtust koiduni,
kaste katab temagi.
Oma kindad katkised
annetasin mustlasel':
Kallis mustlaseideke
võlu mulle peiuke.
Mustlasvaar küll nüpeldas
oma eite vemblaga,
vammusele vaarile
hargiga lõi eideke.
‑
SIIDILIPP ja hõbepurjed ↥
C G
SIIDILIPP ja hõbepurjed, kuldne laev läks merele, vallera!
G7 C
SIIDILIPP ja hõbepurjed, kuldne laev läks merele, vallera!
C G
Laeval olid noored mehed keda hüüti madrusteks, vallera!
G7 C
Laeval olid noored mehed keda hüüti madrusteks, vallera!
C G
Laev sai laintest randa aetud, ankur lasti meresse, vallera!
G7 C
Laev sai laintest randa aetud, ankur lasti meresse, vallera!
C G
Sinna tuli ilus neiu oma venda otsima, vallera!
G7 C
Sinna tuli ilus neiu oma venda otsima, vallera!
C G
Noored mehed, kenad mehed olete mu venda näind, vallera!
G7 C
Noored mehed, kenad mehed olete mu venda näind, vallera!
C G
Neiukene noorukene kuidas vend sul välja näeb, vallera!
G7 C
Neiukene noorukene kuidas vend sul välja näeb, vallera!
C G
Vennal olid sinisilmad, lokkis juus ja kübar pääs, vallera!
G7 C
Vennal olid sinisilmad, lokkis juus ja kübar pääs, vallera!
C G
Ütle, kena neiukene, mida annad leidijal, vallera!
G7 C
Ütle, kena neiukene, mida annad leidijal, vallera!
C G
Esimesel' leidijale annan siidirätiku, vallera!
G7 C
Esimesel' leidijale annan siidirätiku, vallera!
C G
Teisele ma leidijale annan kuldse sõrmuse, vallera!
G7 C
Teisele ma leidijale annan kuldse sõrmuse, vallera!
C G
Kolmandale, kenamale annan iseenese, vallera!
G7 C
Kolmandale, kenamale annan iseenese, vallera!
C G
Tahan talle eluaja olla purjepesija, vallera!
G7 C
Tahan talle eluaja olla purjepesija, vallera!
C G
Ja siis noored mehed läksid merel' rõõmsa lauluga, vallera!
G7 C
Ja siis noored mehed läksid merel' rõõmsa lauluga, vallera!
SIIDILIPP ja hõbepurjed, kuldne laev läks merele, vallera!
G7 C
SIIDILIPP ja hõbepurjed, kuldne laev läks merele, vallera!
C G
Laeval olid noored mehed keda hüüti madrusteks, vallera!
G7 C
Laeval olid noored mehed keda hüüti madrusteks, vallera!
C G
Laev sai laintest randa aetud, ankur lasti meresse, vallera!
G7 C
Laev sai laintest randa aetud, ankur lasti meresse, vallera!
C G
Sinna tuli ilus neiu oma venda otsima, vallera!
G7 C
Sinna tuli ilus neiu oma venda otsima, vallera!
C G
Noored mehed, kenad mehed olete mu venda näind, vallera!
G7 C
Noored mehed, kenad mehed olete mu venda näind, vallera!
C G
Neiukene noorukene kuidas vend sul välja näeb, vallera!
G7 C
Neiukene noorukene kuidas vend sul välja näeb, vallera!
C G
Vennal olid sinisilmad, lokkis juus ja kübar pääs, vallera!
G7 C
Vennal olid sinisilmad, lokkis juus ja kübar pääs, vallera!
C G
Ütle, kena neiukene, mida annad leidijal, vallera!
G7 C
Ütle, kena neiukene, mida annad leidijal, vallera!
C G
Esimesel' leidijale annan siidirätiku, vallera!
G7 C
Esimesel' leidijale annan siidirätiku, vallera!
C G
Teisele ma leidijale annan kuldse sõrmuse, vallera!
G7 C
Teisele ma leidijale annan kuldse sõrmuse, vallera!
C G
Kolmandale, kenamale annan iseenese, vallera!
G7 C
Kolmandale, kenamale annan iseenese, vallera!
C G
Tahan talle eluaja olla purjepesija, vallera!
G7 C
Tahan talle eluaja olla purjepesija, vallera!
C G
Ja siis noored mehed läksid merel' rõõmsa lauluga, vallera!
G7 C
Ja siis noored mehed läksid merel' rõõmsa lauluga, vallera!
KAKS lauljat, üks noor ja teine vana ↥
G D
KAKS lauljat, üks noor ja teine vana
D7 G
kord kõndisid seal uhke lossi pool.
G D
KAKS lauljat, üks noor ja teine vana
D7 G
kord kõndisid seal uhke lossi pool.
G D
Noorem laulja võttis kandle enda kätte,
D7 G
kõik imeviisid kostsid kõrvu säält.
G D
Noorem laulja võttis kandle enda kätte,
D7 G
kõik imeviisid kostsid kõrvu säält.
G D
Kuninganna vaatas lossi aknast välja,
D7 G
kaks pisarat tal veer’sid laugele.
G D
Kuninganna vaatas lossi aknast välja,
D7 G
kaks pisarat tal veer’sid laugele.
G D
Kuningas see tõmbas mõõga tupest välja,
D7 G
lõi haava noore laulja südame.
G D
Kuningas see tõmbas mõõga tupest välja,
D7 G
lõi haava noore laulja südame.
G D
Vanem laulja tõstis kandle needes üles,
D7 G
lõi puruks vastu lossi müürisid.
G D
Vanem laulja tõstis kandle needes üles,
D7 G
lõi puruks vastu lossi müürisid.
G D
Sinu maa, sinu rahvas pööraku sust ära
D7 G
ja loss see muutugu ahervaremeiks.
G D
Sinu maa, sinu rahvas pööraku sust ära
D7 G
ja loss see muutugu ahervaremeiks.
G D
Tema maa, tema rahvas pöörasid tast ära
D7 G
ja loss see muutus ahervaremeiks.
G D
Tema maa, tema rahvas pöörasid tast ära
D7 G
ja loss see muutus ahervaremeiks.
KAKS lauljat, üks noor ja teine vana
D7 G
kord kõndisid seal uhke lossi pool.
G D
KAKS lauljat, üks noor ja teine vana
D7 G
kord kõndisid seal uhke lossi pool.
G D
Noorem laulja võttis kandle enda kätte,
D7 G
kõik imeviisid kostsid kõrvu säält.
G D
Noorem laulja võttis kandle enda kätte,
D7 G
kõik imeviisid kostsid kõrvu säält.
G D
Kuninganna vaatas lossi aknast välja,
D7 G
kaks pisarat tal veer’sid laugele.
G D
Kuninganna vaatas lossi aknast välja,
D7 G
kaks pisarat tal veer’sid laugele.
G D
Kuningas see tõmbas mõõga tupest välja,
D7 G
lõi haava noore laulja südame.
G D
Kuningas see tõmbas mõõga tupest välja,
D7 G
lõi haava noore laulja südame.
G D
Vanem laulja tõstis kandle needes üles,
D7 G
lõi puruks vastu lossi müürisid.
G D
Vanem laulja tõstis kandle needes üles,
D7 G
lõi puruks vastu lossi müürisid.
G D
Sinu maa, sinu rahvas pööraku sust ära
D7 G
ja loss see muutugu ahervaremeiks.
G D
Sinu maa, sinu rahvas pööraku sust ära
D7 G
ja loss see muutugu ahervaremeiks.
G D
Tema maa, tema rahvas pöörasid tast ära
D7 G
ja loss see muutus ahervaremeiks.
G D
Tema maa, tema rahvas pöörasid tast ära
D7 G
ja loss see muutus ahervaremeiks.
Miljunäär ↥
tekst Jaan Tätte, viis Evert Taube
C G
Mind kogu elu oli küla toitnud
F C
mu pääle vaadati kui koerale
F C
mu taskud eales polnud raha hoidnud
Dm G
kui ükskord ümbrik toodi kohale.
C G
Sain kirja Londonist, kus notar teatas
F Em
mu tädi lõpetand on maise tee
F G C
Oh kallis tädi meenutan sind ikka
F G C C7
Su testament must tegi äkki rikka ‑
F G C
Oh, darling happy days will now begin.
C G
Ma jätsin hurtsiku kus olin kasvand,
F C
siin kolkas eales enam mind ei näe.
F C
Nüüd olen miljunäär ja söön end rasva
Dm G
ja valge kinda sisse pistan käe.
C G
Kuid kuhu minna siit kus olen harjund,
F Em
kust kunagi ei ole ära käind.
F G C
Mul mõtlemist ei olnud vaja pikka,
F G C C7
kas läände suunduda või hoopis itta.
F G C
I`ll buy a ship and sail around the world.
C G
ma ostsin purjeka St. Margaretha,
F C
ja neli kokka hiina kooliga.
F C
Kes teavad molluskitest rokka keeta,
Dm G
kuid mida teha rooliga
C G
Ma ostsin tüürmani ja seitse madrust,
F Em
ja uhke habemega kapteni.
F G C
Ja pealekauba sain veel ühe plika,
F G C C7
kes kajutisse kandikuga lippab,
F G C
kui ütlen 'Bring me whiskey and kakao'
C G
Ma päeval kõnnin mööda laeva tekki,
F C
siin kalad lendavad ei ela vees.
F C
Neil õhtul akna taha panen pekki,
Dm G
las loomad näevad siin on rikas mees.
C G
Kõik päevad sarnased kui neegrid kõrbes,
F Em
kuid kas ei paista sealt Ameerika.
F G C
Nüüd meeskond ruttu laevalaele ritta,
F G C C7
paar sõna ütlen lõpetuseks ikka.
F G C
'You all are free to leave exept the girl'
C G
Ma võtsin kaasa oma tõmmu plika,
F C
ja lasin laeval minna tuldud teed.
F C
Kas tüdruk tead see paik on siin Ameerika,
Dm G
ja mina sinu miljunäär.
C G
Kas tead et oled hakand mulle silma,
F Em
kas tead et naine sa ja mina mees.
F G C
Ja kohe selgeks sai et teadis ikka,
F G C C7
ja tegi igatsugu hulle trikka.
F G C
Oh darling happy days will now begin
C G
On õhtuks kanda kinnitada vaja,
F C
ma läksin vaatama kust osta saan.
F C
üks pilvelõhkuja või väikse maja,
Dm G
kust hästi ära paistaks ookean.
C G
Ma pistsin jooksu pikki liivast randa,
F Em
ja oma asupaigast aimu sain.
F G C
Kui samma kohta välja jõudsin ikka,
F G C C7
kus juba ootas mind mu tõmmu plika.
F G C
Ja ütles naerdes 'Make me love again'
F G C
Oh darling happy days are here again
F G C
Oh darling happy days are here again
F G C
Oh darling happy days are here again
C G
Mind kogu elu oli küla toitnud
F C
mu pääle vaadati kui koerale
F C
mu taskud eales polnud raha hoidnud
Dm G
kui ükskord ümbrik toodi kohale.
C G
Sain kirja Londonist, kus notar teatas
F Em
mu tädi lõpetand on maise tee
F G C
Oh kallis tädi meenutan sind ikka
F G C C7
Su testament must tegi äkki rikka ‑
F G C
Oh, darling happy days will now begin.
C G
Ma jätsin hurtsiku kus olin kasvand,
F C
siin kolkas eales enam mind ei näe.
F C
Nüüd olen miljunäär ja söön end rasva
Dm G
ja valge kinda sisse pistan käe.
C G
Kuid kuhu minna siit kus olen harjund,
F Em
kust kunagi ei ole ära käind.
F G C
Mul mõtlemist ei olnud vaja pikka,
F G C C7
kas läände suunduda või hoopis itta.
F G C
I`ll buy a ship and sail around the world.
C G
ma ostsin purjeka St. Margaretha,
F C
ja neli kokka hiina kooliga.
F C
Kes teavad molluskitest rokka keeta,
Dm G
kuid mida teha rooliga
C G
Ma ostsin tüürmani ja seitse madrust,
F Em
ja uhke habemega kapteni.
F G C
Ja pealekauba sain veel ühe plika,
F G C C7
kes kajutisse kandikuga lippab,
F G C
kui ütlen 'Bring me whiskey and kakao'
C G
Ma päeval kõnnin mööda laeva tekki,
F C
siin kalad lendavad ei ela vees.
F C
Neil õhtul akna taha panen pekki,
Dm G
las loomad näevad siin on rikas mees.
C G
Kõik päevad sarnased kui neegrid kõrbes,
F Em
kuid kas ei paista sealt Ameerika.
F G C
Nüüd meeskond ruttu laevalaele ritta,
F G C C7
paar sõna ütlen lõpetuseks ikka.
F G C
'You all are free to leave exept the girl'
C G
Ma võtsin kaasa oma tõmmu plika,
F C
ja lasin laeval minna tuldud teed.
F C
Kas tüdruk tead see paik on siin Ameerika,
Dm G
ja mina sinu miljunäär.
C G
Kas tead et oled hakand mulle silma,
F Em
kas tead et naine sa ja mina mees.
F G C
Ja kohe selgeks sai et teadis ikka,
F G C C7
ja tegi igatsugu hulle trikka.
F G C
Oh darling happy days will now begin
C G
On õhtuks kanda kinnitada vaja,
F C
ma läksin vaatama kust osta saan.
F C
üks pilvelõhkuja või väikse maja,
Dm G
kust hästi ära paistaks ookean.
C G
Ma pistsin jooksu pikki liivast randa,
F Em
ja oma asupaigast aimu sain.
F G C
Kui samma kohta välja jõudsin ikka,
F G C C7
kus juba ootas mind mu tõmmu plika.
F G C
Ja ütles naerdes 'Make me love again'
F G C
Oh darling happy days are here again
F G C
Oh darling happy days are here again
F G C
Oh darling happy days are here again
Vana madrus (Nende auks kes on merel me võtame nüüd) ↥
Rahvaviis / J. Tätte
C F
Vaid sõlmed ja trossid ja tuhm silmapiir
C F G
ja kuskil seal vahel su lurisev piip.
C F
Su tee algab ahtrist ja lõpeb kus tääv
C G C
sa iga päev ühte ja sama vaid näed.
C F C
Refr: Vana madrus, vana madrus, mis elu see on?
C F G
Meil kõrtsis käib pidu, sul merel on torm.
C F C
Miks tundub kui kannaks me sinu ees süüd,
C F G7 C
nende auks kes on merel me võtame nüüd.
C F G7 C
nende auks kes on merel me võtame nüüd.
C F C
Kord olid sa uljas ja lootusi täis
F G
ja kaugetest maadest su pea ringi käis.
C F C
Nüüd näed, et su palgaks on pehkinud vrakk
F G C
ning teistele kanda jääb kübar ja frakk.
C F C
Refr: Vana madrus, vana madrus, mis elu see on?
C F G
Meil kõrtsis käib pidu, sul merel on torm.
C F C
Miks tundub kui kannaks me sinu ees süüd,
C F G7 C
nende auks kes on merel me võtame nüüd.
C F G7 C
nende auks kes on merel me võtame nüüd.
C F C
Su ainsamaks aardeks on mälestus hell
F G
kui trahterist ära sind viis laevakell.
C F C
Jäi uksele saatma sind neiukene noor,
F G C
kes lubas, et ootab sind aasta või pool.
C F C
Refr: Vana madrus, vana madrus, mis elu see on?
C F G
Meil kõrtsis käib pidu, sul merel on torm.
C F C
Miks tundub kui kannaks me sinu ees süüd,
C F G7 C
nende auks kes on merel me võtame nüüd.
C F G7 C
nende auks kes on merel me võtame nüüd.
C F C
Su nägu on parkund kui ranitsa nahk
C F G
ja hammastest märkan ma suus ainult kaht.
C F C
Kuid silmades tuli, mis kadedaks teeb
F G C
kui rändab su pilk üle ääretu vee.
C F C
Refr: Vana madrus, vana madrus, mis elu see on?
C F G
Meil kõrtsis käib pidu, sul merel on torm.
C F C
Miks tundub kui kannaks me sinu ees süüd,
C F G7 C
nende auks kes on merel me võtame nüüd.
C F G7 C
nende auks kes on merel me võtame nüüd.
C F
Vaid sõlmed ja trossid ja tuhm silmapiir
C F G
ja kuskil seal vahel su lurisev piip.
C F
Su tee algab ahtrist ja lõpeb kus tääv
C G C
sa iga päev ühte ja sama vaid näed.
C F C
Refr: Vana madrus, vana madrus, mis elu see on?
C F G
Meil kõrtsis käib pidu, sul merel on torm.
C F C
Miks tundub kui kannaks me sinu ees süüd,
C F G7 C
nende auks kes on merel me võtame nüüd.
C F G7 C
nende auks kes on merel me võtame nüüd.
C F C
Kord olid sa uljas ja lootusi täis
F G
ja kaugetest maadest su pea ringi käis.
C F C
Nüüd näed, et su palgaks on pehkinud vrakk
F G C
ning teistele kanda jääb kübar ja frakk.
C F C
Refr: Vana madrus, vana madrus, mis elu see on?
C F G
Meil kõrtsis käib pidu, sul merel on torm.
C F C
Miks tundub kui kannaks me sinu ees süüd,
C F G7 C
nende auks kes on merel me võtame nüüd.
C F G7 C
nende auks kes on merel me võtame nüüd.
C F C
Su ainsamaks aardeks on mälestus hell
F G
kui trahterist ära sind viis laevakell.
C F C
Jäi uksele saatma sind neiukene noor,
F G C
kes lubas, et ootab sind aasta või pool.
C F C
Refr: Vana madrus, vana madrus, mis elu see on?
C F G
Meil kõrtsis käib pidu, sul merel on torm.
C F C
Miks tundub kui kannaks me sinu ees süüd,
C F G7 C
nende auks kes on merel me võtame nüüd.
C F G7 C
nende auks kes on merel me võtame nüüd.
C F C
Su nägu on parkund kui ranitsa nahk
C F G
ja hammastest märkan ma suus ainult kaht.
C F C
Kuid silmades tuli, mis kadedaks teeb
F G C
kui rändab su pilk üle ääretu vee.
C F C
Refr: Vana madrus, vana madrus, mis elu see on?
C F G
Meil kõrtsis käib pidu, sul merel on torm.
C F C
Miks tundub kui kannaks me sinu ees süüd,
C F G7 C
nende auks kes on merel me võtame nüüd.
C F G7 C
nende auks kes on merel me võtame nüüd.
VÄIKE neid, oota vaid ↥
Väike neid (Dollarilaul)
viis E. Taube, sõnad J. Tätte
C
R. Väike neid, oota vaid, veel on maid, kuhu said
F Dm G
antud hoiule mu armutõotused,
C
kuid kui merelt tulen taas,
F
hüüan rõõmsalt ‑ "Hollarii",
C G C
ja Sul tasku pistan kingiks dollari.
C
Kui ma laevas olen tööl, sulle mõtlen päeval ööl
F Dm G
ja su juustest leitud linti kannan vööl.
C
Kuid kui sadam neelab mind
F
ja jalge all on kindel pind ‑
C G C
ootab mind, ootab mind võõras linn.
C
Linna tunda pole vaja, sest kus meremeeste maja,
F Dm G
sealt on laulu, naeru kosta taevani.
C
Siin on mehed, kel on kulda
F
ja kui röövima ei tulda,
C G C
pidu püsida võib varavalgeni.
C
Liiter viskit peseb maha huultelt meresoolavaha,
F Dm G
piip on suus ja lahkub sealt vaid suudlusteks.
C
Piigad siin ei ole pahad
F
kui on taskus suured rahad,
C G C
ühe dollari vaid jätan truuduseks.
C
Igas mereäärses linnas kus on laevatatav pinnas,
F Dm G
tüki südamest ma jätnud õitsema.
C
Kuid kui aastaring saab ümber,
F
pööran laevaotsa ümber
C G C
ning ma koju sõidan, koju sõidan taas.
C
R. Väike neid, oota vaid, veel on maid, kuhu said
F Dm G
antud hoiule mu armutõotused,
C
kuid kui merelt tulen taas,
F
hüüan rõõmsalt ‑ "Hollarii",
C G C
ja Sul tasku pistan kingiks dollari.
viis E. Taube, sõnad J. Tätte
C
R. Väike neid, oota vaid, veel on maid, kuhu said
F Dm G
antud hoiule mu armutõotused,
C
kuid kui merelt tulen taas,
F
hüüan rõõmsalt ‑ "Hollarii",
C G C
ja Sul tasku pistan kingiks dollari.
C
Kui ma laevas olen tööl, sulle mõtlen päeval ööl
F Dm G
ja su juustest leitud linti kannan vööl.
C
Kuid kui sadam neelab mind
F
ja jalge all on kindel pind ‑
C G C
ootab mind, ootab mind võõras linn.
C
Linna tunda pole vaja, sest kus meremeeste maja,
F Dm G
sealt on laulu, naeru kosta taevani.
C
Siin on mehed, kel on kulda
F
ja kui röövima ei tulda,
C G C
pidu püsida võib varavalgeni.
C
Liiter viskit peseb maha huultelt meresoolavaha,
F Dm G
piip on suus ja lahkub sealt vaid suudlusteks.
C
Piigad siin ei ole pahad
F
kui on taskus suured rahad,
C G C
ühe dollari vaid jätan truuduseks.
C
Igas mereäärses linnas kus on laevatatav pinnas,
F Dm G
tüki südamest ma jätnud õitsema.
C
Kuid kui aastaring saab ümber,
F
pööran laevaotsa ümber
C G C
ning ma koju sõidan, koju sõidan taas.
C
R. Väike neid, oota vaid, veel on maid, kuhu said
F Dm G
antud hoiule mu armutõotused,
C
kuid kui merelt tulen taas,
F
hüüan rõõmsalt ‑ "Hollarii",
C G C
ja Sul tasku pistan kingiks dollari.
Kutse Guatemaalasse ↥
G
Mul on üks rantšo, seal Guatemaalas,
E Am
kas soovite ehk sinna asuda?
D
Oh, preili Larsson, teid võtan kaasa
C D G
ja kuningannana seal kasutan.
E
Seal kasvab kohvi, seal saab banaani,
Am
seal kõike küll, mis Jumal anda saab,
C G
seal neegrinaistel on rinnad maani,
D G D G D G
kuid valget naist ma vaid armastan.
Oh, valged lokid, oh, sinisilmad!
Nii kaunid käed, kas võin neid suudelda?
Ma kõigest sellest ju olnud ilma,
oh, kallis preili, võtke kuulata!
Mu rantšo rõdult on kaunis vaade,
üks neeger põldu künnab härjaga.
Me nahk on valge ja me teame ‑
me peame kohvis vaid suhkrut segama.
Mu rantšo kõrgel, kus mägituuled
nii põhjamaiselt, kargelt kohavad.
All kasvab kohvi, kuid ülal kuuled,
kuis minu karjakellad kõlavad.
Siin kümme lehma, kui kirjud laevad,
me kohvi peale piima kannavad
ja sada lammast, kui pilved taevas,
sooje sokke meil annavad.
Ja iga hommik meil algaks helgelt:
Kas preili sooviks ehk kohvi koorega?
Ah, viinisaia, jah, kõik on selge,
toon teile moosisema poolega.
Ja pärast einet, üks väike rännak,
mu mustang ootab saduldatult teid!
Või hoopis sobiks üks meeldiv uinak,
mu baldahiin on valmis, ootab teid.
Mul kõik on öeldud, nüüd öelge teie,
kas tulete mu rantšot vaatama?
Kuid mitte lihtsalt, vaid kui naine,
kui abikaas, teilt vastust ootan ma!
Ah, teil on tütar, kuid muidu vaba,
see tähendab, et abiellume.
Oh seda rõõmu, sain kasuisaks,
veel täna ajan ma maha habeme.
Mu nimi Fredrik, Don Frederiko
veel täna kompsud me laeva tassime!
Kus on mu tütar, mu valge ingel,
miks seda tõmmut neidu passite?
Ah see on tütar, mu väike saatan,
nii must kui öö, küll olen õnnelik!
Mu rantšo ootab meid Guatemaalas,
nüüd lähme ruttu, sest tee on pikk.
Mul on üks rantšo, seal Guatemaalas,
E Am
kas soovite ehk sinna asuda?
D
Oh, preili Larsson, teid võtan kaasa
C D G
ja kuningannana seal kasutan.
E
Seal kasvab kohvi, seal saab banaani,
Am
seal kõike küll, mis Jumal anda saab,
C G
seal neegrinaistel on rinnad maani,
D G D G D G
kuid valget naist ma vaid armastan.
Oh, valged lokid, oh, sinisilmad!
Nii kaunid käed, kas võin neid suudelda?
Ma kõigest sellest ju olnud ilma,
oh, kallis preili, võtke kuulata!
Mu rantšo rõdult on kaunis vaade,
üks neeger põldu künnab härjaga.
Me nahk on valge ja me teame ‑
me peame kohvis vaid suhkrut segama.
Mu rantšo kõrgel, kus mägituuled
nii põhjamaiselt, kargelt kohavad.
All kasvab kohvi, kuid ülal kuuled,
kuis minu karjakellad kõlavad.
Siin kümme lehma, kui kirjud laevad,
me kohvi peale piima kannavad
ja sada lammast, kui pilved taevas,
sooje sokke meil annavad.
Ja iga hommik meil algaks helgelt:
Kas preili sooviks ehk kohvi koorega?
Ah, viinisaia, jah, kõik on selge,
toon teile moosisema poolega.
Ja pärast einet, üks väike rännak,
mu mustang ootab saduldatult teid!
Või hoopis sobiks üks meeldiv uinak,
mu baldahiin on valmis, ootab teid.
Mul kõik on öeldud, nüüd öelge teie,
kas tulete mu rantšot vaatama?
Kuid mitte lihtsalt, vaid kui naine,
kui abikaas, teilt vastust ootan ma!
Ah, teil on tütar, kuid muidu vaba,
see tähendab, et abiellume.
Oh seda rõõmu, sain kasuisaks,
veel täna ajan ma maha habeme.
Mu nimi Fredrik, Don Frederiko
veel täna kompsud me laeva tassime!
Kus on mu tütar, mu valge ingel,
miks seda tõmmut neidu passite?
Ah see on tütar, mu väike saatan,
nii must kui öö, küll olen õnnelik!
Mu rantšo ootab meid Guatemaalas,
nüüd lähme ruttu, sest tee on pikk.
Grand Marino (Sadamasse laev kui tuleb) ↥
A
Sadamasse laev kui tuleb, täna vööraid keeli kuuleb
E A
Grand Marino, Grand Marino
Mööda veerust neeger jõlkus kaval mõte meeles mõlkus
E A
Grand Marino, Grand Marino
Taskus kõlises tal sterling, seda kuulis ilus preili
E A
Grand Marino, Grand Marino
Tema tõstab kleiti, näitab sukka,
müksab neegril küünarnukka
E A
Grand Marino, Grand Marino
Sealt Narva maanteelt ülesse läeb neeger resturanisse
Grand Marino, Grand Marino
Trepist üles, number viis, kus neeger hakkas kütma siis
Grand Marino, Grand Marino
Hommikuks polnd järel muud kui kopsud,
soolikad ja luud
Grand Marino, Grand Marino
Kui sul armastus ei sobi, jo siis ikka aitab money
Grand Marino, Grand Marino
Oled inetu või hirmus aga süda tuksub armus
Grand Marino, Grand Marino
Daame ilust sobib laulda aga ära meelt sa heida,
Sadamasse laev kui tuleb, täna vööraid keeli kuuleb
E A
Grand Marino, Grand Marino
Mööda veerust neeger jõlkus kaval mõte meeles mõlkus
E A
Grand Marino, Grand Marino
Taskus kõlises tal sterling, seda kuulis ilus preili
E A
Grand Marino, Grand Marino
Tema tõstab kleiti, näitab sukka,
müksab neegril küünarnukka
E A
Grand Marino, Grand Marino
Sealt Narva maanteelt ülesse läeb neeger resturanisse
Grand Marino, Grand Marino
Trepist üles, number viis, kus neeger hakkas kütma siis
Grand Marino, Grand Marino
Hommikuks polnd järel muud kui kopsud,
soolikad ja luud
Grand Marino, Grand Marino
Kui sul armastus ei sobi, jo siis ikka aitab money
Grand Marino, Grand Marino
Oled inetu või hirmus aga süda tuksub armus
Grand Marino, Grand Marino
Daame ilust sobib laulda aga ära meelt sa heida,
ELAS Tartus neiu noor ja ilus ↥
Untsakad Tartu neiu
Em E7 Am Em Am
Oh sa kergemeelne Tartu neiu
Am Em B7 Em
arvasid, et armastan vaid sind
Em E7 Am Em Am
Oh sa kergemeelne Tartu neiu
Am Em B7 Em
arvasid, et armastan vaid sind
Em B7
Elas Tartus neiu noor ja ilus,
Em
sõdurpoissi hellalt armastas.
Em E7 Am Em Am
Vaiksel õhtul Raadi tiigi kaldal
Am Em B7 Em
tõotas tal truudust surmani
Em E7 Am Em Am
Vaiksel õhtul Raadi tiigi kaldal
Am Em B7 Em
tõotas tal truudust surmani
Em B7
Truuiks jään ma igavesti sulle
Em
ütles ta ja andis hellalt suud
Em E7 Am Em Am
tõusku päike tunnistajaks mulle
Am Em B7 Em
et vaid sõdurpoissi armastad
Em E7 Am Em Am
tõusku päike tunnistajaks mulle
Am Em B7 Em
et vaid sõdurpoissi armastad
refr:
Em B7
Neiu, kas tead, akna avama sa pead.
Em
Täna sel ööl sulle külla tulen veel.
E7 Am
ainult üks tund, segan su und
D
Neiu ennast ära peida,
G B7
sõdurpoiss ei armu heida.
Em B7
Neiu, kas tead, akna avama sa pead.
Em
Täna sel ööl sulle külla tulen ma.
E7 Am
ainult üks tund, segan su und
B7 Em
Neiu sel ööl sa armud taas.
G
Jõudsid kätte suised laagripäevad,
sõdurpoisid Tartust lahkusid.
Aga ootus valu pisaratest
nõretasid neiu silmad veest.
Sõdurpoiss ta kirjad kokku köitis,
lõkketules ära põletas
Oh sa kergemeelne Tartu neiu
arvasid, et armastan vaid sind.
refr:
Em B7
Neiu, kas tead, akna avama sa pead.
Em
Täna sel ööl sulle külla tulen veel.
E7 Am
ainult üks tund, segan su und
D
Neiu ennast ära peida,
G B7
sõdurpoiss ei armu heida.
Em B7
Neiu, kas tead, akna avama sa pead.
Em
Täna sel ööl sulle külla tulen ma.
E7 Am
ainult üks tund, segan su und
B7 Em
Neiu sel ööl sa armud taas.
https://www.youtube.com/watch?v=YhcfCrLBZ2c
This music video is a old Estonian music from war and the lyrics of this song are just historical and mean no harm to any russians or anyone else they can offend.
‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑
ELAS Tartus neiu noor ja ilus,
sõdurpoissi õrnalt armastas.
Vaiksel õhtul Raadi puie vilus
truudust vandus talle surmani.
$Neiu, kas tead, akna avama sa pead.
$Neiu sel ööl sulle külla tulen veel.
$Täna see tund, segan su und.
$Neiu ennast voodi peida,
$sõdurpoiss ei armu heida.
$Tänasel ööl, armud sa veel.
Jõudsid kätte suised laagripäevad,
sõdurpoisid Tartust lahkusid.
Aga vaata valupisaratest
punetasid neiu silmad vees.
Truuks jään ma igavesti sulle,
ütles ta ja õrnalt andis suud.
Tõusku päike tunnistajaks mulle,
et vaid sõdurpoissi armastan.
Em E7 Am Em Am
Oh sa kergemeelne Tartu neiu
Am Em B7 Em
arvasid, et armastan vaid sind
Em E7 Am Em Am
Oh sa kergemeelne Tartu neiu
Am Em B7 Em
arvasid, et armastan vaid sind
Em B7
Elas Tartus neiu noor ja ilus,
Em
sõdurpoissi hellalt armastas.
Em E7 Am Em Am
Vaiksel õhtul Raadi tiigi kaldal
Am Em B7 Em
tõotas tal truudust surmani
Em E7 Am Em Am
Vaiksel õhtul Raadi tiigi kaldal
Am Em B7 Em
tõotas tal truudust surmani
Em B7
Truuiks jään ma igavesti sulle
Em
ütles ta ja andis hellalt suud
Em E7 Am Em Am
tõusku päike tunnistajaks mulle
Am Em B7 Em
et vaid sõdurpoissi armastad
Em E7 Am Em Am
tõusku päike tunnistajaks mulle
Am Em B7 Em
et vaid sõdurpoissi armastad
refr:
Em B7
Neiu, kas tead, akna avama sa pead.
Em
Täna sel ööl sulle külla tulen veel.
E7 Am
ainult üks tund, segan su und
D
Neiu ennast ära peida,
G B7
sõdurpoiss ei armu heida.
Em B7
Neiu, kas tead, akna avama sa pead.
Em
Täna sel ööl sulle külla tulen ma.
E7 Am
ainult üks tund, segan su und
B7 Em
Neiu sel ööl sa armud taas.
G
Jõudsid kätte suised laagripäevad,
sõdurpoisid Tartust lahkusid.
Aga ootus valu pisaratest
nõretasid neiu silmad veest.
Sõdurpoiss ta kirjad kokku köitis,
lõkketules ära põletas
Oh sa kergemeelne Tartu neiu
arvasid, et armastan vaid sind.
refr:
Em B7
Neiu, kas tead, akna avama sa pead.
Em
Täna sel ööl sulle külla tulen veel.
E7 Am
ainult üks tund, segan su und
D
Neiu ennast ära peida,
G B7
sõdurpoiss ei armu heida.
Em B7
Neiu, kas tead, akna avama sa pead.
Em
Täna sel ööl sulle külla tulen ma.
E7 Am
ainult üks tund, segan su und
B7 Em
Neiu sel ööl sa armud taas.
https://www.youtube.com/watch?v=YhcfCrLBZ2c
This music video is a old Estonian music from war and the lyrics of this song are just historical and mean no harm to any russians or anyone else they can offend.
‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑
ELAS Tartus neiu noor ja ilus,
sõdurpoissi õrnalt armastas.
Vaiksel õhtul Raadi puie vilus
truudust vandus talle surmani.
$Neiu, kas tead, akna avama sa pead.
$Neiu sel ööl sulle külla tulen veel.
$Täna see tund, segan su und.
$Neiu ennast voodi peida,
$sõdurpoiss ei armu heida.
$Tänasel ööl, armud sa veel.
Jõudsid kätte suised laagripäevad,
sõdurpoisid Tartust lahkusid.
Aga vaata valupisaratest
punetasid neiu silmad vees.
Truuks jään ma igavesti sulle,
ütles ta ja õrnalt andis suud.
Tõusku päike tunnistajaks mulle,
et vaid sõdurpoissi armastan.
TAAT tuli kodu poole, aedupidi käis ↥
A D A
TAAT tuli kodu poole, aedupidi käis,
E
õlut oli rihmavahe tihedasti täis.
A A7 D
Eit aga torises, et mine hulgu veel,
A E A
mina sinust kurivaimust välja ei tee.
A A7 D
Eit aga torises, et mine hulgu veel,
A E A
mina sinust kurivaimust välja ei tee.
A D A
Teisel õhtul taat tuli, aedupidi käis,
E
sedapuhku peeti oli nahavahe täis.
A A7 D
Eit aga nähvas, et nii molu mees,
A E A
teist ei ole leida terve ilma sees.
A A7 D
Eit aga nähvas, et nii molu mees,
A E A
teist ei ole leida terve ilma sees.
A D A
Kolmas õhtu taat tuli, aedupidi käis
E
selget valget viina oli silmadeni täis
A A7 D
Eit aga käratas: sa igavene tõhk,
A E A
korja oma kodinad et puhas oleks õhk!
A A7 D
Eit aga käratas: sa igavene tõhk,
A E A
korja oma kodinad et puhas oleks õhk!
A D A
Nädal kulus, taat tuli, aedupidi käis
E
jumal teab mis solki oli pealaeni täis
A A7 D
karjaaiast kilomeetri okastraati sai
A E A
keris ümber endale ja kodu padavai.
A A7 D
karjaaiast kilomeetri okastraati sai
A E A
keris ümber endale ja kodu padavai.
A D A
Aedupidi kobades ta kodu kätte sai
E
eit seisis ukselävel, vihane kui hai.
A A7 D
Taat aga ütles: olen okastega siil,
A E A
looduskaitse alune ja magan täna siin.
A A7 D
Taat aga ütles: olen okastega siil,
A E A
looduskaitse alune ja magan täna siin.
TAAT tuli kodu poole, aedupidi käis,
E
õlut oli rihmavahe tihedasti täis.
A A7 D
Eit aga torises, et mine hulgu veel,
A E A
mina sinust kurivaimust välja ei tee.
A A7 D
Eit aga torises, et mine hulgu veel,
A E A
mina sinust kurivaimust välja ei tee.
A D A
Teisel õhtul taat tuli, aedupidi käis,
E
sedapuhku peeti oli nahavahe täis.
A A7 D
Eit aga nähvas, et nii molu mees,
A E A
teist ei ole leida terve ilma sees.
A A7 D
Eit aga nähvas, et nii molu mees,
A E A
teist ei ole leida terve ilma sees.
A D A
Kolmas õhtu taat tuli, aedupidi käis
E
selget valget viina oli silmadeni täis
A A7 D
Eit aga käratas: sa igavene tõhk,
A E A
korja oma kodinad et puhas oleks õhk!
A A7 D
Eit aga käratas: sa igavene tõhk,
A E A
korja oma kodinad et puhas oleks õhk!
A D A
Nädal kulus, taat tuli, aedupidi käis
E
jumal teab mis solki oli pealaeni täis
A A7 D
karjaaiast kilomeetri okastraati sai
A E A
keris ümber endale ja kodu padavai.
A A7 D
karjaaiast kilomeetri okastraati sai
A E A
keris ümber endale ja kodu padavai.
A D A
Aedupidi kobades ta kodu kätte sai
E
eit seisis ukselävel, vihane kui hai.
A A7 D
Taat aga ütles: olen okastega siil,
A E A
looduskaitse alune ja magan täna siin.
A A7 D
Taat aga ütles: olen okastega siil,
A E A
looduskaitse alune ja magan täna siin.
ÜKS vanamees raius (Perekonnavalss) ↥
D
Üks vanamees raius üht jämedat puud
A D
Ja ohkas sealjuures: ’’Mu kondid ja luud.
D
Üks vanamees raius üht jämedat puud
A D
Ja ohkas sealjuures: ’’Mu kondid ja luud.
D D7 G
Kui peremees paremat süüa ei anna
A D
Ei jaksa ma vaevale vastu küll panna.
D D7 G
Kui peremees paremat süüa ei anna
A D
Ei jaksa ma vaevale vastu küll panna.’’
D
Üks vanamees raius üht jämedat puud
A D
Ja ohkas ja vahtis küll tähti, küll kuud
D
Üks vanamees raius üht jämedat puud
A D
Ja ohkas ja vahtis küll tähti, küll kuud
D D7 G
’’Oh, oleks mul raha, oh, oleks mul vara,
A D
Oh, võtaksin naise ja kallistaks teda.’’
D D7 G
’’Oh, oleks mul raha, oh, oleks mul vara,
A D
Oh, võtaksin naise ja kallistaks teda.’’
D
Üks vanamees raius üht jämedat puud
A D
Ja ohkas ja muigutas mõnuga suud
D
Üks vanamees raius üht jämedat puud
A D
Ja ohkas ja muigutas mõnuga suud
D D7 G
’’Oh, oleks mul naine, kes järjest mind musiks
A D
Ja muside andmisest iial ei väsiks.’’
D D7 G
’’Oh, oleks mul naine, kes järjest mind musiks
A D
Ja muside andmisest iial ei väsiks.’’
D
Üks vanamees raius üht jämedat puud
A D
Ja ohkas: ’’Kus on küll need peenemad puud?
D
Üks vanamees raius üht jämedat puud
A D
Ja ohkas: ’’Kus on küll need peenemad puud?
D D7 G
See puu on nii jäme ja kirves nii nüri.
A D
Siin toksi ja toksi kui viimane ori.’’
D D7 G
See puu on nii jäme ja kirves nii nüri.
A D
Siin toksi ja toksi kui viimane ori.’’
Üks vanamees raius üht jämedat puud
A D
Ja ohkas sealjuures: ’’Mu kondid ja luud.
D
Üks vanamees raius üht jämedat puud
A D
Ja ohkas sealjuures: ’’Mu kondid ja luud.
D D7 G
Kui peremees paremat süüa ei anna
A D
Ei jaksa ma vaevale vastu küll panna.
D D7 G
Kui peremees paremat süüa ei anna
A D
Ei jaksa ma vaevale vastu küll panna.’’
D
Üks vanamees raius üht jämedat puud
A D
Ja ohkas ja vahtis küll tähti, küll kuud
D
Üks vanamees raius üht jämedat puud
A D
Ja ohkas ja vahtis küll tähti, küll kuud
D D7 G
’’Oh, oleks mul raha, oh, oleks mul vara,
A D
Oh, võtaksin naise ja kallistaks teda.’’
D D7 G
’’Oh, oleks mul raha, oh, oleks mul vara,
A D
Oh, võtaksin naise ja kallistaks teda.’’
D
Üks vanamees raius üht jämedat puud
A D
Ja ohkas ja muigutas mõnuga suud
D
Üks vanamees raius üht jämedat puud
A D
Ja ohkas ja muigutas mõnuga suud
D D7 G
’’Oh, oleks mul naine, kes järjest mind musiks
A D
Ja muside andmisest iial ei väsiks.’’
D D7 G
’’Oh, oleks mul naine, kes järjest mind musiks
A D
Ja muside andmisest iial ei väsiks.’’
D
Üks vanamees raius üht jämedat puud
A D
Ja ohkas: ’’Kus on küll need peenemad puud?
D
Üks vanamees raius üht jämedat puud
A D
Ja ohkas: ’’Kus on küll need peenemad puud?
D D7 G
See puu on nii jäme ja kirves nii nüri.
A D
Siin toksi ja toksi kui viimane ori.’’
D D7 G
See puu on nii jäme ja kirves nii nüri.
A D
Siin toksi ja toksi kui viimane ori.’’
ÖÖ saabun'd sadama üle (D) ↥
12
Tundub laulmiseks halb helistik, parem oleks G
D A
ÖÖ saabun'd sadama üle
A D
lainetab lahtede suus.
D A
Tähtede helkivas süles
A7 D
naeratab kullane kuu.
G
Tean, et mu tüdruk, sa magad,
D
tean, et sind suigutab tuul.
D A
Sinust mu akende taga
A D
jutustab kullane kuu.
D A
Tüdruk, armastan päikest ja tuuli,
D
tüdruk, sinust ma unistan vaid.
G
Oi neid kirsina punavaid huuli!
A D
Tüdruk, ütle mul, kust sa need said?
G
Oi neid kirsina punavaid huuli!
A D
Tüdruk, ütle mul, kust sa need said?
D A
Kauguste kutset kui kuulen,
A D
see mind nii rahutuks teeb.
D A
Selles on meri ja tuuled,
A7 D
selles on sinavad veed.
G
Sinul ja tormil ja taeval,
D
midagi ühist on teil.
D A
Koos mulle meenute laeval
A D
pikil ja pimedail öil.
D A
Tüdruk, armastan päikest ja tuuli,
D
tüdruk, sinust ma unistan vaid.
G
Oi neid kirsina punavaid huuli!
A D
Tüdruk, ütle mul, kust sa need said?
G
Oi neid kirsina punavaid huuli!
A D
Tüdruk, ütle mul, kust sa need said?
D A
Reelingul naaldun ja laintes
A D
otse su pilku kui näeks.
D A
Karide kohinas kuulen
A7 D
palvet, su juurde et jääks.
G
Sinule andsin kord sõna,
D
usu, et seda ka pean.
D A
Siina ja Meeri ja Miina –
A D
üks neist on liigne, ma tean.
D A
Tüdruk, armastan päikest ja tuuli,
D
tüdruk, sinust ma unistan vaid.
G
Oi neid kirsina punavaid huuli!
A D
Tüdruk, ütle mul, kust sa need said?
G
Oi neid kirsina punavaid huuli!
A D
Tüdruk, ütle mul, kust sa need said?
Tundub laulmiseks halb helistik, parem oleks G
D A
ÖÖ saabun'd sadama üle
A D
lainetab lahtede suus.
D A
Tähtede helkivas süles
A7 D
naeratab kullane kuu.
G
Tean, et mu tüdruk, sa magad,
D
tean, et sind suigutab tuul.
D A
Sinust mu akende taga
A D
jutustab kullane kuu.
D A
Tüdruk, armastan päikest ja tuuli,
D
tüdruk, sinust ma unistan vaid.
G
Oi neid kirsina punavaid huuli!
A D
Tüdruk, ütle mul, kust sa need said?
G
Oi neid kirsina punavaid huuli!
A D
Tüdruk, ütle mul, kust sa need said?
D A
Kauguste kutset kui kuulen,
A D
see mind nii rahutuks teeb.
D A
Selles on meri ja tuuled,
A7 D
selles on sinavad veed.
G
Sinul ja tormil ja taeval,
D
midagi ühist on teil.
D A
Koos mulle meenute laeval
A D
pikil ja pimedail öil.
D A
Tüdruk, armastan päikest ja tuuli,
D
tüdruk, sinust ma unistan vaid.
G
Oi neid kirsina punavaid huuli!
A D
Tüdruk, ütle mul, kust sa need said?
G
Oi neid kirsina punavaid huuli!
A D
Tüdruk, ütle mul, kust sa need said?
D A
Reelingul naaldun ja laintes
A D
otse su pilku kui näeks.
D A
Karide kohinas kuulen
A7 D
palvet, su juurde et jääks.
G
Sinule andsin kord sõna,
D
usu, et seda ka pean.
D A
Siina ja Meeri ja Miina –
A D
üks neist on liigne, ma tean.
D A
Tüdruk, armastan päikest ja tuuli,
D
tüdruk, sinust ma unistan vaid.
G
Oi neid kirsina punavaid huuli!
A D
Tüdruk, ütle mul, kust sa need said?
G
Oi neid kirsina punavaid huuli!
A D
Tüdruk, ütle mul, kust sa need said?
JAAN lä’eb jaanitulele (C) ↥
C
Tiri‑aga‑tõmba, tiri‑aga‑tõmba
Tiri‑aga‑tõmba, tiri‑aga‑tõmba
C G C
JAAN lä’eb jaanitulele
C G C C G C7
miuke Jaani hobune, kaasike?
C C7 F Dm
Silmad siidituttides,
G G7 C Am C G7 C C G7 C
lakk on hõbehelmestes, kaasike, kaasike.
C
Tiri‑aga‑tõmba, tiri‑aga‑tõmba
Tiri‑aga‑tõmba, tiri‑aga‑tõmba
C G C
Vanker vaskivarbades,
C G C C G C7
hobu hõbehelmestes, kaasike.
C C7 F Dm
Vankris Jaan kui vürstipoeg,
G G7 C Am C G7 C C G7 C
kuldakübar‑kuningas, kaasike, kaasike.
C
Tiri‑aga‑tõmba, tiri‑aga‑tõmba
Tiri‑aga‑tõmba, tiri‑aga‑tõmba
C G C
JAAN lä’eb jaanitulele
C G C C G C7
miuke Jaani hobune, kaasike?
C C7 F Dm
Kabjad kuldaraudades,
G G7 C Am C G7 C C G7 C
tee sest särtsub sädemeis, kaasike, kaasike.
C
Tiri‑aga‑tõmba, tiri‑aga‑tõmba
Tiri‑aga‑tõmba, tiri‑aga‑tõmba
C G C
Kes see Jaani kõrval sääl
C G C C G C7
vankris istub imena, kaasike?
C C7 F Dm
See on neiu nugissilm,
G G7 C Am C G7 C C G7 C
punapõske piigake, kaasike, kaasike.
C
Tiri‑aga‑tõmba, tiri‑aga‑tõmba
Tiri‑aga‑tõmba, tiri‑aga‑tõmba
Tiri‑aga‑tõmba, tiri‑aga‑tõmba
Tiri‑aga‑tõmba, tiri‑aga‑tõmba
C G C
JAAN lä’eb jaanitulele
C G C C G C7
miuke Jaani hobune, kaasike?
C C7 F Dm
Silmad siidituttides,
G G7 C Am C G7 C C G7 C
lakk on hõbehelmestes, kaasike, kaasike.
C
Tiri‑aga‑tõmba, tiri‑aga‑tõmba
Tiri‑aga‑tõmba, tiri‑aga‑tõmba
C G C
Vanker vaskivarbades,
C G C C G C7
hobu hõbehelmestes, kaasike.
C C7 F Dm
Vankris Jaan kui vürstipoeg,
G G7 C Am C G7 C C G7 C
kuldakübar‑kuningas, kaasike, kaasike.
C
Tiri‑aga‑tõmba, tiri‑aga‑tõmba
Tiri‑aga‑tõmba, tiri‑aga‑tõmba
C G C
JAAN lä’eb jaanitulele
C G C C G C7
miuke Jaani hobune, kaasike?
C C7 F Dm
Kabjad kuldaraudades,
G G7 C Am C G7 C C G7 C
tee sest särtsub sädemeis, kaasike, kaasike.
C
Tiri‑aga‑tõmba, tiri‑aga‑tõmba
Tiri‑aga‑tõmba, tiri‑aga‑tõmba
C G C
Kes see Jaani kõrval sääl
C G C C G C7
vankris istub imena, kaasike?
C C7 F Dm
See on neiu nugissilm,
G G7 C Am C G7 C C G7 C
punapõske piigake, kaasike, kaasike.
C
Tiri‑aga‑tõmba, tiri‑aga‑tõmba
Tiri‑aga‑tõmba, tiri‑aga‑tõmba
HAANJA miis vidi lubjakivve ↥
Am E Am
HAANJA miis vidi lubjakivve
Dm E7 Am
Haanja miis vidi lubjakivve
C G E Am
Kolm päivä Võrolõ
C G E Am
Kolm päivä Võrolõ
Am E Am
Haanja miis läts Tiganiku puuti
Dm E7 Am
Haanja miis läts Tiganiku puuti
C G E Am
Uma kolmõ kopkaga
C G E Am
Uma kolmõ kopkaga
Am E Am
Tahtsõ osta püksi nöpse
Dm E7 Am
Tahtsõ osta püksi nöpse
C G E Am
Uma higi vaiva iist
C G E Am
Uma higi vaiva iist
Am E Am
Haanja miis nägi silgupüttü
Dm E7 Am
Haanja miis nägi silgupüttü
C G E Am
Tiganiku leti iin
C G E Am
Tiganiku leti iin
Am E Am
Haanja miis pallõl puudisaksa
Dm E7 Am
Haanja miis pallõl puudisaksa
C G E Am
”Esänd, lupa tsurgata!
C G E Am
Esänd, lupa tsurgata!"
Am E Am
”Tsurka, no tsurka Haanja miis,
Dm E7 Am
tsurka, no tsurka Haanja miis
C G E Am
uma leeväpalakõst,
C G E Am
uma leeväpalakõst!”
Am E Am
Laul um otsah, laul läts mõtsah,
Dm E7 Am
laul um otsah, laul läts mõtsah,
C G E Am
ei lää inämb edäsi,
C G E Am
ei lää inämb edäsi.
HAANJA miis vidi lubjakivve
Dm E7 Am
Haanja miis vidi lubjakivve
C G E Am
Kolm päivä Võrolõ
C G E Am
Kolm päivä Võrolõ
Am E Am
Haanja miis läts Tiganiku puuti
Dm E7 Am
Haanja miis läts Tiganiku puuti
C G E Am
Uma kolmõ kopkaga
C G E Am
Uma kolmõ kopkaga
Am E Am
Tahtsõ osta püksi nöpse
Dm E7 Am
Tahtsõ osta püksi nöpse
C G E Am
Uma higi vaiva iist
C G E Am
Uma higi vaiva iist
Am E Am
Haanja miis nägi silgupüttü
Dm E7 Am
Haanja miis nägi silgupüttü
C G E Am
Tiganiku leti iin
C G E Am
Tiganiku leti iin
Am E Am
Haanja miis pallõl puudisaksa
Dm E7 Am
Haanja miis pallõl puudisaksa
C G E Am
”Esänd, lupa tsurgata!
C G E Am
Esänd, lupa tsurgata!"
Am E Am
”Tsurka, no tsurka Haanja miis,
Dm E7 Am
tsurka, no tsurka Haanja miis
C G E Am
uma leeväpalakõst,
C G E Am
uma leeväpalakõst!”
Am E Am
Laul um otsah, laul läts mõtsah,
Dm E7 Am
laul um otsah, laul läts mõtsah,
C G E Am
ei lää inämb edäsi,
C G E Am
ei lää inämb edäsi.
Mullu mina muidu karjas käisin ↥
Vali, kumb helistik rohkem passib :)
Am E7 Am
Mullu mina muidu karjas käisin,
C G Am
mullu mina karjas käisin.
Dm Am E7 Am
Oi! tillukene vellekene, kuldali, kaldali,
E Am A7
mullu mina karjas käisin.
Dm Am E7 Am
Oi! tillukene vellekene, kuldali, kaldali,
E Am
mullu mina karjas käisin.
Am E7 Am
Tegin mina pilli pajukoorest,
C G Am
pilli tegin pajukoorest.
Dm Am E7 Am
Oi! tillukene vellekene, kuldali, kaldali,
E Am A7
pilli tegin pajukoorest.
Dm Am E7 Am
Oi! tillukene vellekene, kuldali, kaldali,
E Am
pilli tegin pajukoorest.
Am E7 Am
Istusin siis mättale mängimaie,
C G Am
puhuma siis pillilugu.
Dm Am E7 Am
Oi! tillukene vellekene, kuldali, kaldali,
E Am A7
puhuma siis pillilugu.
Dm Am E7 Am
Oi! tillukene vellekene, kuldali, kaldali,
E Am
puhuma siis pillilugu.
Am E7 Am
Salakesi kuulas minu mängu
C G Am
karjapõlve kauneim neiu.
Dm Am E7 Am
Oi! tillukene vellekene, kuldali, kaldali,
E Am A7
karjapõlve kauneim neiu.
Dm Am E Am
Oi! tillukene vellekene, kuldali, kaldali,
E Am
karjapõlve kauneim neiu.
Am E7 Am
Mullu mina muidu karjas käisin,
C G Am
mullu mina karjas käisin.
Dm Am E7 Am
Oi! tillukene vellekene, kuldali, kaldali,
E Am A7
mullu mina karjas käisin.
Dm Am E7 Am
Oi! tillukene vellekene, kuldali, kaldali, ...
E A
mullu mina karjas käisin.
‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑
Em B Em
Tegin mina pilli pajukoorest,
G D Em
pilli tegin pajukoorest.
Am Em B Em
Oi! tillukene vellekene, kuldali, kaldali,
B Em
pilli tegin pajukoorest.
Am E7 Am
Mullu mina muidu karjas käisin,
C G Am
mullu mina karjas käisin.
Dm Am E7 Am
Oi! tillukene vellekene, kuldali, kaldali,
E Am A7
mullu mina karjas käisin.
Dm Am E7 Am
Oi! tillukene vellekene, kuldali, kaldali,
E Am
mullu mina karjas käisin.
Am E7 Am
Tegin mina pilli pajukoorest,
C G Am
pilli tegin pajukoorest.
Dm Am E7 Am
Oi! tillukene vellekene, kuldali, kaldali,
E Am A7
pilli tegin pajukoorest.
Dm Am E7 Am
Oi! tillukene vellekene, kuldali, kaldali,
E Am
pilli tegin pajukoorest.
Am E7 Am
Istusin siis mättale mängimaie,
C G Am
puhuma siis pillilugu.
Dm Am E7 Am
Oi! tillukene vellekene, kuldali, kaldali,
E Am A7
puhuma siis pillilugu.
Dm Am E7 Am
Oi! tillukene vellekene, kuldali, kaldali,
E Am
puhuma siis pillilugu.
Am E7 Am
Salakesi kuulas minu mängu
C G Am
karjapõlve kauneim neiu.
Dm Am E7 Am
Oi! tillukene vellekene, kuldali, kaldali,
E Am A7
karjapõlve kauneim neiu.
Dm Am E Am
Oi! tillukene vellekene, kuldali, kaldali,
E Am
karjapõlve kauneim neiu.
Am E7 Am
Mullu mina muidu karjas käisin,
C G Am
mullu mina karjas käisin.
Dm Am E7 Am
Oi! tillukene vellekene, kuldali, kaldali,
E Am A7
mullu mina karjas käisin.
Dm Am E7 Am
Oi! tillukene vellekene, kuldali, kaldali, ...
E A
mullu mina karjas käisin.
‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑
Em B Em
Tegin mina pilli pajukoorest,
G D Em
pilli tegin pajukoorest.
Am Em B Em
Oi! tillukene vellekene, kuldali, kaldali,
B Em
pilli tegin pajukoorest.
ÜKS MADRUS KUKKUS VETTE ↥
G
Siis purjedes oli meitel lust
D
kui kõveras oli laeva mast
D7
Siis purjedes oli meitel lust
G
kui kõveras oli laeva mast.
G
Maal igaüks läeb puhkama
D
peab madrus masti ronima
D7
Maal igaüks läeb puhkama
G
peab madrus masti ronima
:,:Kas olgu torm või pime öö
vaat mastis seal on ikka töö:,:
:,:Üks madrus kurivaim kukkus vette
ei teda saa sealt enam kätte:,:
:,:Ei seal pole haua andijat
ega kirikaial kandijat:,:
:,:Seal havid haua annavad
ja särjed särki säravad:,:
:,:Ja särjed särki säravad
ja kiisad kelmilt kiidavad:,:
:,:Et madrus kurivaim kukkus vette
ei teda saa sealt enam kätte:,:
Siis purjedes oli meitel lust
D
kui kõveras oli laeva mast
D7
Siis purjedes oli meitel lust
G
kui kõveras oli laeva mast.
G
Maal igaüks läeb puhkama
D
peab madrus masti ronima
D7
Maal igaüks läeb puhkama
G
peab madrus masti ronima
:,:Kas olgu torm või pime öö
vaat mastis seal on ikka töö:,:
:,:Üks madrus kurivaim kukkus vette
ei teda saa sealt enam kätte:,:
:,:Ei seal pole haua andijat
ega kirikaial kandijat:,:
:,:Seal havid haua annavad
ja särjed särki säravad:,:
:,:Ja särjed särki säravad
ja kiisad kelmilt kiidavad:,:
:,:Et madrus kurivaim kukkus vette
ei teda saa sealt enam kätte:,:
KERJUSE laul (A, kolme duuri loona) ↥
11
A.Liives/B.Kõrver
A E A
Kõik roosid ma kingiksin sulle
E
Ja õitega pärjaks su pea
E
Ei ole sust kallimat mulle
A
Ja paremat ilmas ei tea
A7
Kui sina, kes armastad elu
D
Kes tantsib vaid lillede teel
A A7
Kui sa, kes ei tea, mis on valu
E A E
Ei tea, mis on murelik meel
A E A
Kuid sulle ei ole mul anda
E
Mis on sinu ainuke soov
E
Ei suuda sind õnnele kanda
A
Ei sinule päikest ma too
A7
Mu elutee okkane rada
D
Ei õisi sealt võtta ma saa
A A7
Vaid okkaid sul pakkuda tahan
E A E
Ei võta neid vastu mult sa
A E A
Ma tean, et sa varsti must lähed
E
Ja naeratad teisele siis
E
Ma tean, et mind armastad vähe
A
On sulle ükskõik minu piin
A7
Ei suuda sind keelata mina
D
Head õnne sul eluteel
A A7
Ei kunagi jõua ma sinna
E A E
Õnn võõras on minule
A E A
Siis üksinda hulgun maailmas
E
Kuid mälestus sinust on hea
E
Ja varjates pisarat silmas
A
Sind surmani meeles ma pean
A7
Sa õnne mul kinkisid vähe
D
Kuid ikkagi kauniks ta jääb
A A7
Kuid üksinda nukrana lähen
E A E
Neid hetki ma unelmais näen
A E A
Kõik roosid ma kingiksin sulle
E
Ja õitega pärjaks su pea
E
Ei ole sust kallimat mulle
A
Ja paremat ilmas ei tea
A7
Kui sina, kes armastad elu
D
Kes tantsib vaid lillede teel
A A7
Kui sa, kes ei tea, mis on valu
E A
Ei tea, mis on murelik meel
A.Liives/B.Kõrver
A E A
Kõik roosid ma kingiksin sulle
E
Ja õitega pärjaks su pea
E
Ei ole sust kallimat mulle
A
Ja paremat ilmas ei tea
A7
Kui sina, kes armastad elu
D
Kes tantsib vaid lillede teel
A A7
Kui sa, kes ei tea, mis on valu
E A E
Ei tea, mis on murelik meel
A E A
Kuid sulle ei ole mul anda
E
Mis on sinu ainuke soov
E
Ei suuda sind õnnele kanda
A
Ei sinule päikest ma too
A7
Mu elutee okkane rada
D
Ei õisi sealt võtta ma saa
A A7
Vaid okkaid sul pakkuda tahan
E A E
Ei võta neid vastu mult sa
A E A
Ma tean, et sa varsti must lähed
E
Ja naeratad teisele siis
E
Ma tean, et mind armastad vähe
A
On sulle ükskõik minu piin
A7
Ei suuda sind keelata mina
D
Head õnne sul eluteel
A A7
Ei kunagi jõua ma sinna
E A E
Õnn võõras on minule
A E A
Siis üksinda hulgun maailmas
E
Kuid mälestus sinust on hea
E
Ja varjates pisarat silmas
A
Sind surmani meeles ma pean
A7
Sa õnne mul kinkisid vähe
D
Kuid ikkagi kauniks ta jääb
A A7
Kuid üksinda nukrana lähen
E A E
Neid hetki ma unelmais näen
A E A
Kõik roosid ma kingiksin sulle
E
Ja õitega pärjaks su pea
E
Ei ole sust kallimat mulle
A
Ja paremat ilmas ei tea
A7
Kui sina, kes armastad elu
D
Kes tantsib vaid lillede teel
A A7
Kui sa, kes ei tea, mis on valu
E A
Ei tea, mis on murelik meel
TÄNA öösel naudin elu (A) ↥
A
TÄNA öösel naudin elu,
E
vallatledes sinuga.
Täna imetlen su ilu,
A
homme võitlen surmaga.
A
Kõik maailma uhked roosid
A7 D
kingin täna sinule.
A
Täna hüüan ainult proosit,
E A A7
kaunimale neiule.
D A
Täna hüüan ainult proosit,
E A E
kaunimale neiule.
A
Armastan sind igavesti,
E
armastan sind surmani,
mingu juus mul hõbehalliks–
A
armastan sind ikkagi.
A
Kõik maailma uhked roosid
A7 D
kingin täna sinule.
A
Täna hüüan ainult proosit,
E A A7
kaunimale neiule.
D A
Täna hüüan ainult proosit,
E A E
kaunimale neiule.
A
Tulgu homme torm või maru,
E
vara on veel murda pead,
enne ahastust ja valu,
A
viimsed hetked olgu head.
A
Kõik maailma uhked roosid
A7 D
kingin täna sinule.
A
Täna hüüan ainult proosit,
E A A7
kaunimale neiule.
D A
Täna hüüan ainult proosit,
E A E
kaunimale neiule.
A
Ütle, sõber, mis on elu,
E
ütle, mis on armastus?
Armastus on ainult valu,
A
suudlus‑ see on rumalus.
A
Kõik maailma uhked roosid
A7 D
kingin täna sinule.
A
Täna hüüan ainult proosit,
E A A7
kaunimale neiule.
D A
Täna hüüan ainult proosit,
E A
kaunimale neiule.
TÄNA öösel naudin elu,
E
vallatledes sinuga.
Täna imetlen su ilu,
A
homme võitlen surmaga.
A
Kõik maailma uhked roosid
A7 D
kingin täna sinule.
A
Täna hüüan ainult proosit,
E A A7
kaunimale neiule.
D A
Täna hüüan ainult proosit,
E A E
kaunimale neiule.
A
Armastan sind igavesti,
E
armastan sind surmani,
mingu juus mul hõbehalliks–
A
armastan sind ikkagi.
A
Kõik maailma uhked roosid
A7 D
kingin täna sinule.
A
Täna hüüan ainult proosit,
E A A7
kaunimale neiule.
D A
Täna hüüan ainult proosit,
E A E
kaunimale neiule.
A
Tulgu homme torm või maru,
E
vara on veel murda pead,
enne ahastust ja valu,
A
viimsed hetked olgu head.
A
Kõik maailma uhked roosid
A7 D
kingin täna sinule.
A
Täna hüüan ainult proosit,
E A A7
kaunimale neiule.
D A
Täna hüüan ainult proosit,
E A E
kaunimale neiule.
A
Ütle, sõber, mis on elu,
E
ütle, mis on armastus?
Armastus on ainult valu,
A
suudlus‑ see on rumalus.
A
Kõik maailma uhked roosid
A7 D
kingin täna sinule.
A
Täna hüüan ainult proosit,
E A A7
kaunimale neiule.
D A
Täna hüüan ainult proosit,
E A
kaunimale neiule.
OH, ära karda kallim, ei sind ma tülita ↥
D A D
OH, ära karda kallim, ei sind ma tülita,
A D
ei iialgi su armu ma taha kerjata.
D G
Las jääda nii, kuis oli,
D
las jääda nii, kuis on,
A
las jääda saladuseks,
A7 D
et sind ma armastan.
D G
Las jääda nii, kuis oli,
D
las jääda nii, kuis on,
A
las jääda saladuseks,
A7 D
et sind ma armastan.
D A D
Võin uhkel, külmal säral su silma vaadata,
A D
või vaikselt, nagu vari, sust mööda minna ka.
D G
Las jääda nii, kuis oli,
D
las jääda nii, kuis on,
A
las jääda saladuseks,
A7 D
et sind ma armastan.
D G
Las jääda nii, kuis oli,
D
las jääda nii, kuis on,
A
las jääda saladuseks,
A7 D
et sind ma armastan.
D A D
Kõik laevad ei saa randa, mis merel sõidavad,
A D
kõik mõtted ei läe täide, mis meelel mõlguvad.
D G
Las jääda nii, kuis oli,
D
las jääda nii, kuis on,
A
las jääda saladuseks,
A7 D
et sind ma armastan.
D G
Las jääda nii, kuis oli,
D
las jääda nii, kuis on,
A
las jääda saladuseks,
A7 D
et sind ma armastan.
D A D
Kui oled elust väsind, siis tule tagasi.
A D
See rind, mis sulle tuksub, see tuksub alati.
D G
Las jääda nii, kuis oli,
D
las jääda nii, kuis on,
A
las jääda saladuseks,
A7 D
et sind ma armastan.
D G
Las jääda nii, kuis oli,
D
las jääda nii, kuis on,
A
las jääda saladuseks,
A7 D
et sind ma armastan.
OH, ära karda kallim, ei sind ma tülita,
A D
ei iialgi su armu ma taha kerjata.
D G
Las jääda nii, kuis oli,
D
las jääda nii, kuis on,
A
las jääda saladuseks,
A7 D
et sind ma armastan.
D G
Las jääda nii, kuis oli,
D
las jääda nii, kuis on,
A
las jääda saladuseks,
A7 D
et sind ma armastan.
D A D
Võin uhkel, külmal säral su silma vaadata,
A D
või vaikselt, nagu vari, sust mööda minna ka.
D G
Las jääda nii, kuis oli,
D
las jääda nii, kuis on,
A
las jääda saladuseks,
A7 D
et sind ma armastan.
D G
Las jääda nii, kuis oli,
D
las jääda nii, kuis on,
A
las jääda saladuseks,
A7 D
et sind ma armastan.
D A D
Kõik laevad ei saa randa, mis merel sõidavad,
A D
kõik mõtted ei läe täide, mis meelel mõlguvad.
D G
Las jääda nii, kuis oli,
D
las jääda nii, kuis on,
A
las jääda saladuseks,
A7 D
et sind ma armastan.
D G
Las jääda nii, kuis oli,
D
las jääda nii, kuis on,
A
las jääda saladuseks,
A7 D
et sind ma armastan.
D A D
Kui oled elust väsind, siis tule tagasi.
A D
See rind, mis sulle tuksub, see tuksub alati.
D G
Las jääda nii, kuis oli,
D
las jääda nii, kuis on,
A
las jääda saladuseks,
A7 D
et sind ma armastan.
D G
Las jääda nii, kuis oli,
D
las jääda nii, kuis on,
A
las jääda saladuseks,
A7 D
et sind ma armastan.
KORD elas mölder veski pääl, tsimmai-ruudi-ralla (A) ↥
A D E A
KORD elas mölder veski pääl, tsimmai‑ruudi‑ralla,
D E A
ja tema ilus tütar sääl, tsimmai‑ruudi‑ralla!
D A
Ai tsimmai‑tsimmai‑tsimmaijaa
E A
ai tsimmai‑ruudi‑ralla!
D A
Ai tsimmai‑tsimmai‑ahhahhaa
E A
ai tsimmai‑ruudi‑ralla!
A D E A
Sääl ligidal oli mõisake, tsimmai‑ruudi‑ralla,
A D E A
ja mõisas kaval sulane, tsimmai‑ruudi‑ralla.
D A
Ai tsimmai‑tsimmai‑tsimmaijaa
E A
ai tsimmai‑ruudi‑ralla!
D A
Ai tsimmai‑tsimmai‑ahhahhaa
E A
ai tsimmai‑ruudi‑ralla!
See ajas härra kotisse,
viis alla veskimajasse.
A D E A
“Oh tere, armas möldri‑Mats, tsimmai‑ruudi‑ralla,
A D E A
kus panen ma see kaera kott?” tsimmai‑ruudi‑ralla.
D A
Ai tsimmai‑tsimmai‑tsimmaijaa
E A
ai tsimmai‑ruudi‑ralla!
D A
Ai tsimmai‑tsimmai‑ahhahhaa
E A
ai tsimmai‑ruudi‑ralla!
A D E A
“Vii üles teise korra pääl, tsimmai‑ruudi‑ralla,
A D E A
mu tütre voodi on ju sääl!” tsimmai‑ruudi‑ralla.
D A
Ai tsimmai‑tsimmai‑tsimmaijaa
E A
ai tsimmai‑ruudi‑ralla!
D A
Ai tsimmai‑tsimmai‑ahhahhaa
E A
ai tsimmai‑ruudi‑ralla!
A D E A
Kui väljas oli pime öö, tsimmai‑ruudi‑ralla,
A D E A
siis nurgas sündis imetöö, tsimmai‑ruudi‑ralla.
D A
Ai tsimmai‑tsimmai‑tsimmaijaa
E A
ai tsimmai‑ruudi‑ralla!
D A
Ai tsimmai‑tsimmai‑ahhahhaa
E A
ai tsimmai‑ruudi‑ralla!
A D E A
Kott hakkas nurgas liikuma, tsimmai‑ruudi‑ralla,
A D E A
ja voodi poole kiikuma, tsimmai‑ruudi‑ralla.
D A
Ai tsimmai‑tsimmai‑tsimmaijaa
E A
ai tsimmai‑ruudi‑ralla!
D A
Ai tsimmai‑tsimmai‑ahhahhaa
E A
ai tsimmai‑ruudi‑ralla!
A D E A
Siis tütar valjult kiljatas, tsimmai‑ruudi‑ralla,
A D E A
ja mamma üles äratas. tsimmai‑ruudi‑ralla.
D A
Ai tsimmai‑tsimmai‑tsimmaijaa
E A
ai tsimmai‑ruudi‑ralla!
D A
Ai tsimmai‑tsimmai‑ahhahhaa
E A
ai tsimmai‑ruudi‑ralla!
A D E A
“Oh rumal, mis sa kisendad! tsimmai‑ruudi‑ralla,
A D E A
sa oleks mõisahärrat saan’d.” tsimmai‑ruudi‑ralla.
D A
Ai tsimmai‑tsimmai‑tsimmaijaa
E A
ai tsimmai‑ruudi‑ralla!
D A
Ai tsimmai‑tsimmai‑ahhahhaa
E A
ai tsimmai‑ruudi‑ralla!
A D E A
“Ei mõisahärrat taha ma, tsimmai‑ruudi‑ralla,
A D E A
kui tublit talupoissi ei saa.” tsimmai‑ruudi‑ralla.
D A
Ai tsimmai‑tsimmai‑tsimmaijaa
E A
ai tsimmai‑ruudi‑ralla!
D A
Ai tsimmai‑tsimmai‑ahhahhaa
E A
ai tsimmai‑ruudi‑ralla!
KORD elas mölder veski pääl, tsimmai‑ruudi‑ralla,
D E A
ja tema ilus tütar sääl, tsimmai‑ruudi‑ralla!
D A
Ai tsimmai‑tsimmai‑tsimmaijaa
E A
ai tsimmai‑ruudi‑ralla!
D A
Ai tsimmai‑tsimmai‑ahhahhaa
E A
ai tsimmai‑ruudi‑ralla!
A D E A
Sääl ligidal oli mõisake, tsimmai‑ruudi‑ralla,
A D E A
ja mõisas kaval sulane, tsimmai‑ruudi‑ralla.
D A
Ai tsimmai‑tsimmai‑tsimmaijaa
E A
ai tsimmai‑ruudi‑ralla!
D A
Ai tsimmai‑tsimmai‑ahhahhaa
E A
ai tsimmai‑ruudi‑ralla!
See ajas härra kotisse,
viis alla veskimajasse.
A D E A
“Oh tere, armas möldri‑Mats, tsimmai‑ruudi‑ralla,
A D E A
kus panen ma see kaera kott?” tsimmai‑ruudi‑ralla.
D A
Ai tsimmai‑tsimmai‑tsimmaijaa
E A
ai tsimmai‑ruudi‑ralla!
D A
Ai tsimmai‑tsimmai‑ahhahhaa
E A
ai tsimmai‑ruudi‑ralla!
A D E A
“Vii üles teise korra pääl, tsimmai‑ruudi‑ralla,
A D E A
mu tütre voodi on ju sääl!” tsimmai‑ruudi‑ralla.
D A
Ai tsimmai‑tsimmai‑tsimmaijaa
E A
ai tsimmai‑ruudi‑ralla!
D A
Ai tsimmai‑tsimmai‑ahhahhaa
E A
ai tsimmai‑ruudi‑ralla!
A D E A
Kui väljas oli pime öö, tsimmai‑ruudi‑ralla,
A D E A
siis nurgas sündis imetöö, tsimmai‑ruudi‑ralla.
D A
Ai tsimmai‑tsimmai‑tsimmaijaa
E A
ai tsimmai‑ruudi‑ralla!
D A
Ai tsimmai‑tsimmai‑ahhahhaa
E A
ai tsimmai‑ruudi‑ralla!
A D E A
Kott hakkas nurgas liikuma, tsimmai‑ruudi‑ralla,
A D E A
ja voodi poole kiikuma, tsimmai‑ruudi‑ralla.
D A
Ai tsimmai‑tsimmai‑tsimmaijaa
E A
ai tsimmai‑ruudi‑ralla!
D A
Ai tsimmai‑tsimmai‑ahhahhaa
E A
ai tsimmai‑ruudi‑ralla!
A D E A
Siis tütar valjult kiljatas, tsimmai‑ruudi‑ralla,
A D E A
ja mamma üles äratas. tsimmai‑ruudi‑ralla.
D A
Ai tsimmai‑tsimmai‑tsimmaijaa
E A
ai tsimmai‑ruudi‑ralla!
D A
Ai tsimmai‑tsimmai‑ahhahhaa
E A
ai tsimmai‑ruudi‑ralla!
A D E A
“Oh rumal, mis sa kisendad! tsimmai‑ruudi‑ralla,
A D E A
sa oleks mõisahärrat saan’d.” tsimmai‑ruudi‑ralla.
D A
Ai tsimmai‑tsimmai‑tsimmaijaa
E A
ai tsimmai‑ruudi‑ralla!
D A
Ai tsimmai‑tsimmai‑ahhahhaa
E A
ai tsimmai‑ruudi‑ralla!
A D E A
“Ei mõisahärrat taha ma, tsimmai‑ruudi‑ralla,
A D E A
kui tublit talupoissi ei saa.” tsimmai‑ruudi‑ralla.
D A
Ai tsimmai‑tsimmai‑tsimmaijaa
E A
ai tsimmai‑ruudi‑ralla!
D A
Ai tsimmai‑tsimmai‑ahhahhaa
E A
ai tsimmai‑ruudi‑ralla!
MA tahaksin kodus olla (A) ↥
13
A E
MA tahaksin kodus olla,
A
kui õunapuud õitsevad
D A
ja nende roosakad õied
E A A7
mu juukseid ehivad.
D A
ja nende roosakad õied
E A
mu juukseid ehivad.
A E
Ma tahaksin kodus olla,
A
kui rukkipõld kullendab
D A
ja kollakat‑pruunikat vilja
E A A7
tuul tasa hällitab.
D A
ja kollakat‑pruunikat vilja
E A
tuul tasa hällitab.
A E
Ma tahaksin kodus olla,
A
kui kasemets kolletab
D A
ja kureparv taevavõlvil
E A A7
lõuna poole purjetab.
D A
ja kureparv taevavõlvil
E A A7
lõuna poole purjetab.
A E
Ma tahaksin kodus olla,
A
kui lumevaip katab maad
D A
ja kuuskede härmatan’d oksad
E A A7
kuupaistel hiilgavad.
D A
ja kuuskede härmatan’d oksad
E A
kuupaistel hiilgavad.
A E
Ma tahaksin kodus olla,
A
kui kallim on minuga
D A
ja temaga üheskoos mina
E A A7
võiks rõõmus viibida.
D A
ja temaga üheskoos mina
E A
võiks rõõmus viibida.
A E
MA tahaksin kodus olla,
A
kui õunapuud õitsevad
D A
ja nende roosakad õied
E A A7
mu juukseid ehivad.
D A
ja nende roosakad õied
E A
mu juukseid ehivad.
A E
Ma tahaksin kodus olla,
A
kui rukkipõld kullendab
D A
ja kollakat‑pruunikat vilja
E A A7
tuul tasa hällitab.
D A
ja kollakat‑pruunikat vilja
E A
tuul tasa hällitab.
A E
Ma tahaksin kodus olla,
A
kui kasemets kolletab
D A
ja kureparv taevavõlvil
E A A7
lõuna poole purjetab.
D A
ja kureparv taevavõlvil
E A A7
lõuna poole purjetab.
A E
Ma tahaksin kodus olla,
A
kui lumevaip katab maad
D A
ja kuuskede härmatan’d oksad
E A A7
kuupaistel hiilgavad.
D A
ja kuuskede härmatan’d oksad
E A
kuupaistel hiilgavad.
A E
Ma tahaksin kodus olla,
A
kui kallim on minuga
D A
ja temaga üheskoos mina
E A A7
võiks rõõmus viibida.
D A
ja temaga üheskoos mina
E A
võiks rõõmus viibida.
LAULGE, poisid, laulge, peiud ↥
A E
LAULGE, poisid, laulge, peiud,
A
Laulge, naised, laulge, neiud!
D
Hõissa ja hõissassa!
E A
Hõissa ja hõissassa!
D
Hõissa ja hõissassa!
E A
Hõissa ja hõissassa!
A E
Sööge saia, sööge liha,
A
Jätke jonn ja jätke viha!
D
Hõissa ja hõissassa!
E A
Hõissa ja hõissassa!
D
Hõissa ja hõissassa!
E A
Hõissa ja hõissassa!
A E
Siin on neiud noorukesed
A
Just kui roosinupukesed!
D
Hõissa ja hõissassa!
E A
Hõissa ja hõissassa!
D
Hõissa ja hõissassa!
E A
Hõissa ja hõissassa!
Küll on pulmad, küll on saajad,
Küll on noorel paaril maja!
:,: Hõissa ja hõissassa:,:
Poisid, miks te pill ei hüüa?
Mina tahan tantsu lüüa!
:,: Hõissa ja hõissassa!:,:
Unustage tööd ja piina!
Jooge õlut, jooge viina!
:,: Hõissa ja hõissassa!:,:
LAULGE, poisid, laulge, peiud,
A
Laulge, naised, laulge, neiud!
D
Hõissa ja hõissassa!
E A
Hõissa ja hõissassa!
D
Hõissa ja hõissassa!
E A
Hõissa ja hõissassa!
A E
Sööge saia, sööge liha,
A
Jätke jonn ja jätke viha!
D
Hõissa ja hõissassa!
E A
Hõissa ja hõissassa!
D
Hõissa ja hõissassa!
E A
Hõissa ja hõissassa!
A E
Siin on neiud noorukesed
A
Just kui roosinupukesed!
D
Hõissa ja hõissassa!
E A
Hõissa ja hõissassa!
D
Hõissa ja hõissassa!
E A
Hõissa ja hõissassa!
Küll on pulmad, küll on saajad,
Küll on noorel paaril maja!
:,: Hõissa ja hõissassa:,:
Poisid, miks te pill ei hüüa?
Mina tahan tantsu lüüa!
:,: Hõissa ja hõissassa!:,:
Unustage tööd ja piina!
Jooge õlut, jooge viina!
:,: Hõissa ja hõissassa!:,:
MÄNGI mulle seda vana viit (G) ↥
G D
MÄNGI mulle seda vana viit,
D G
mis kord laulis ema hea
G D
Mõtted kaugele mind viivad siit,
D G
mälestuste rajale.
G
Mul meenub päev kraavikaldal
G
paljajalu ma jooksin,
D
varba veriseks lõin,
D
kaks kääru võileiba sõin,
G
vastlüpstud piima ma jõin.
G
Siis püüdsin noodaga kala
G
järvel viskasin lutsu,
G D
paadist kaotasin mõla,
D
eemal kostis karjakella kõla,
D G
meeles ikka see päev.
G D
MÄNGI mulle seda vana viit,
D G
mis kord laulis ema hea
G D
Mõtted kaugele mind viivad siit,
D G
mälestuste rajale.
G
Mul meenub päev kraavikaldal
G
paljajalu ma jooksin,
D
varba veriseks lõin,
D
kaks kääru võileiba sõin,
G
vastlüpstud piima ma jõin.
G
Siis püüdsin noodaga kala
G
järvel viskasin lutsu,
G D
paadist kaotasin mõla,
D
eemal kostis karjakella kõla,
D G
meeles ikka see päev.
G D
MÄNGI mulle seda vana viit,
D G
mis kord laulis ema hea
G D
Mõtted kaugele mind viivad siit,
D G
mälestuste rajale.
G
Mul meenub päev kraavikaldal
G
paljajalu ma jooksin,
D
varba veriseks lõin,
D
kaks kääru võileiba sõin,
G
vastlüpstud piima ma jõin.
G
Siis püüdsin noodaga kala
G
järvel viskasin lutsu,
G D
paadist kaotasin mõla,
D
eemal kostis karjakella kõla,
D G
meeles ikka see päev.
‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑
ver 2
Mängi mulle seda vana viit,
mida laulis ema hea.
Mõtted kaugele mind viivad siit
mälestuste rannale.
Mul meeles päev kraavikaldal ‑
paljajalu ma jooksin,
varba veriseks lõin,
kaks kääru võileiba sõin,
vastlüpstud piima ma jõin.
Ma püüdsin noodaga kala,
järvel viskasin lutsu,
paadist kaotasin mõla,
eemalt kostis karjakella kõla.
Meeles ikka see päev.
Hällilaulu saatel kiikus kiik,
seintel helkis õhtu kuld.
Mängi mulle seda iidset viit,
mis kord laulis ema mul.
Ta laulus muinasmaa lõi,
ja haldjad tuppa ta tõi,
viis pilved päikese eest.
Nii uinus tilluke mees,
pea paistmas patjade seest.
Legende emake sääl laulis kuni ta hääl
vaikselt raugema jäi,
ja poisu väsinud päi kätkis magama jäi.
Siis, kui suureks sirgus väikemees,
meenus ema vaikne laul.
Meeles mõlkus vana tuttav viis,
mis kord ema laulis siis.
MÄNGI mulle seda vana viit,
D G
mis kord laulis ema hea
G D
Mõtted kaugele mind viivad siit,
D G
mälestuste rajale.
G
Mul meenub päev kraavikaldal
G
paljajalu ma jooksin,
D
varba veriseks lõin,
D
kaks kääru võileiba sõin,
G
vastlüpstud piima ma jõin.
G
Siis püüdsin noodaga kala
G
järvel viskasin lutsu,
G D
paadist kaotasin mõla,
D
eemal kostis karjakella kõla,
D G
meeles ikka see päev.
G D
MÄNGI mulle seda vana viit,
D G
mis kord laulis ema hea
G D
Mõtted kaugele mind viivad siit,
D G
mälestuste rajale.
G
Mul meenub päev kraavikaldal
G
paljajalu ma jooksin,
D
varba veriseks lõin,
D
kaks kääru võileiba sõin,
G
vastlüpstud piima ma jõin.
G
Siis püüdsin noodaga kala
G
järvel viskasin lutsu,
G D
paadist kaotasin mõla,
D
eemal kostis karjakella kõla,
D G
meeles ikka see päev.
G D
MÄNGI mulle seda vana viit,
D G
mis kord laulis ema hea
G D
Mõtted kaugele mind viivad siit,
D G
mälestuste rajale.
G
Mul meenub päev kraavikaldal
G
paljajalu ma jooksin,
D
varba veriseks lõin,
D
kaks kääru võileiba sõin,
G
vastlüpstud piima ma jõin.
G
Siis püüdsin noodaga kala
G
järvel viskasin lutsu,
G D
paadist kaotasin mõla,
D
eemal kostis karjakella kõla,
D G
meeles ikka see päev.
‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑
ver 2
Mängi mulle seda vana viit,
mida laulis ema hea.
Mõtted kaugele mind viivad siit
mälestuste rannale.
Mul meeles päev kraavikaldal ‑
paljajalu ma jooksin,
varba veriseks lõin,
kaks kääru võileiba sõin,
vastlüpstud piima ma jõin.
Ma püüdsin noodaga kala,
järvel viskasin lutsu,
paadist kaotasin mõla,
eemalt kostis karjakella kõla.
Meeles ikka see päev.
Hällilaulu saatel kiikus kiik,
seintel helkis õhtu kuld.
Mängi mulle seda iidset viit,
mis kord laulis ema mul.
Ta laulus muinasmaa lõi,
ja haldjad tuppa ta tõi,
viis pilved päikese eest.
Nii uinus tilluke mees,
pea paistmas patjade seest.
Legende emake sääl laulis kuni ta hääl
vaikselt raugema jäi,
ja poisu väsinud päi kätkis magama jäi.
Siis, kui suureks sirgus väikemees,
meenus ema vaikne laul.
Meeles mõlkus vana tuttav viis,
mis kord ema laulis siis.
KUI JAANILINNAS OLI KUSTUNUD KÄRA ↥
Am
Kui Jaanilinnas oli kustunud kära
ja kõik maailm oli uinumas,
Dm Am
üks üksik noormees seal trellide taga,
E Am
ta nuttis oma kadunud armastust.
Dm Am
üks üksik noormees seal trellide taga,
E Am
ta nuttis oma kadunud armastust.
Am
Ma olin noor ja olin süütu
ja armastasin palavalt
Dm Am
üht neidu, kelle pärast mina
E Am
pean vangikongis olema.
Dm Am
üht neidu, kelle pärast mina
E Am
pean vangikongis olema.
See neiu kõndis roosiaias,
üks noormees oli temaga,
siis minus hirmus viha tärkas
ja kätte maksta tahtsin ma.
Siis püstol paukus ja ohver langes
ja neiu valjult kiljatas:
"Oh igavene oinas, mis oled sina teinud!
Sina oled minu venna mõrtsukas!"
Siis sandarmid mind kinni võtsid
ja pistsid vangitornisse.
Ma ilmast palju õnne lootsin,
nüüd on minust saanud mõrtsukas.
Oh kuulge paksud vanglamüürid,
oh kuulge, pilved taeva all,
oh kuulge, vaiksed Neeva jõe lained,
teilt andeksandmist palun ma.
Kui Jaanilinnas oli kustunud kära
ja kõik maailm oli uinumas,
Dm Am
üks üksik noormees seal trellide taga,
E Am
ta nuttis oma kadunud armastust.
Dm Am
üks üksik noormees seal trellide taga,
E Am
ta nuttis oma kadunud armastust.
Am
Ma olin noor ja olin süütu
ja armastasin palavalt
Dm Am
üht neidu, kelle pärast mina
E Am
pean vangikongis olema.
Dm Am
üht neidu, kelle pärast mina
E Am
pean vangikongis olema.
See neiu kõndis roosiaias,
üks noormees oli temaga,
siis minus hirmus viha tärkas
ja kätte maksta tahtsin ma.
Siis püstol paukus ja ohver langes
ja neiu valjult kiljatas:
"Oh igavene oinas, mis oled sina teinud!
Sina oled minu venna mõrtsukas!"
Siis sandarmid mind kinni võtsid
ja pistsid vangitornisse.
Ma ilmast palju õnne lootsin,
nüüd on minust saanud mõrtsukas.
Oh kuulge paksud vanglamüürid,
oh kuulge, pilved taeva all,
oh kuulge, vaiksed Neeva jõe lained,
teilt andeksandmist palun ma.
Veli hella vellekene (kiigelaul) ↥
https://www.youtube.com/watch?v=DMMnaXUmbGc
G
Veli, hella vellekene,
D G
tee meil kiike kiidumail.
G
Ära tee oja otsa peale
D G
ega kaevu kaldale.
Neid läeb kiiku katsumaie,
kardab oja uppuvat,
kardab vette veerevada,
kardab kaevu kalduda.
Kiigu, kiigu kõrge'elle,
üle õrre, pealta pard'.
Üle vastse varrude,
üle tamme talude!
Mis säält kõrgelt näikse?
Näikse kolme uibukest.
Igan oksan ubinaida,
igan ladvan laululind!
Igan oksan ubinaida,
igan ladvan laululind!
G
Veli, hella vellekene,
D G
tee meil kiike kiidumail.
G
Ära tee oja otsa peale
D G
ega kaevu kaldale.
Neid läeb kiiku katsumaie,
kardab oja uppuvat,
kardab vette veerevada,
kardab kaevu kalduda.
Kiigu, kiigu kõrge'elle,
üle õrre, pealta pard'.
Üle vastse varrude,
üle tamme talude!
Mis säält kõrgelt näikse?
Näikse kolme uibukest.
Igan oksan ubinaida,
igan ladvan laululind!
Igan oksan ubinaida,
igan ladvan laululind!
POJAD on mul õige naksid (D) ↥
D
POJAD on mul õige naksid, pojad on mul õige naksid,
G D A D
pistsid nahka püksitraksid, pistsid nahka püksitraksid
G D A D
pistsid nahka püksitraksid, pistsid aga nahka püksitraksid
:,: Ise olin noorelt möirat‑oirat. :,:
:,: Kartsid mind kõik külakoirad. :,:
:,: Kui läksin õhtul pidusse, :,:
:,: tõmbasid sabad lidusse. :,:
:,: Aga tüdrukud, sina helde aeg! :,:
:,: olid võõbatud kui planguaed. :,:
:,: Usu nende ingli‑ilusse:,:
:,: paha, kui ei vii neid vilusse! :,:
:,: Tüdrukud mind maha jätsid, :,:
:,: vanad naised üles võtsid. :,:
:,: Võtsid nagu võid ja saia, :,:
:,: mis on maha pillan'd maiad. :,:
D
POJAD on mul õige naksid, pojad on mul õige naksid,
G D A D
pistsid nahka püksitraksid, pistsid nahka püksitraksid
G D A D
pistsid nahka püksitraksid, pistsid aga nahka püksitraksid
:,: Häbi teile olgu küsida, :,:
:,: et kuidas need püksid püsti püsivad?:,:
POJAD on mul õige naksid, pojad on mul õige naksid,
G D A D
pistsid nahka püksitraksid, pistsid nahka püksitraksid
G D A D
pistsid nahka püksitraksid, pistsid aga nahka püksitraksid
:,: Ise olin noorelt möirat‑oirat. :,:
:,: Kartsid mind kõik külakoirad. :,:
:,: Kui läksin õhtul pidusse, :,:
:,: tõmbasid sabad lidusse. :,:
:,: Aga tüdrukud, sina helde aeg! :,:
:,: olid võõbatud kui planguaed. :,:
:,: Usu nende ingli‑ilusse:,:
:,: paha, kui ei vii neid vilusse! :,:
:,: Tüdrukud mind maha jätsid, :,:
:,: vanad naised üles võtsid. :,:
:,: Võtsid nagu võid ja saia, :,:
:,: mis on maha pillan'd maiad. :,:
D
POJAD on mul õige naksid, pojad on mul õige naksid,
G D A D
pistsid nahka püksitraksid, pistsid nahka püksitraksid
G D A D
pistsid nahka püksitraksid, pistsid aga nahka püksitraksid
:,: Häbi teile olgu küsida, :,:
:,: et kuidas need püksid püsti püsivad?:,:
METSA läksid sa ja metsa läksin ma ↥
A
METSA läksid sa ja metsa läksin ma,
E A A7
Ja metsa läksid kaks karujahimeest ka.
D A
Oh, hoi‑ai‑jaa tiralla‑la
E A A7
Ja metsa läksid kaks karujahimeest ka.
D A
Oh, hoi‑ai‑jaa tiralla‑la
E A
Ja metsa läksid kaks karujahimeest ka.
Püssi võtsid sa ja püssi võtsin ma,
Ja püssi võtsid kaks karujahimeest ka.
$:,: Oh, hoi‑ai‑jaa ... :,:
Karu nägid sa ja karu nägin ma,
Ja karu nägid kaks meest korraga.
$:,: Oh, hoi‑ai‑jaa ... :,:
Karu lasksid sa ja karu lasksin ma,
Ja karu lasksid kaks meest korraga.
$:,: Oh, hoi‑ai‑jaa ... :,:
Nahka võtsid sa ja nahka võtsin ma,
Ja nahka võtsid kaks karujahimeest ka.
$:,: Oh, hoi‑ai‑jaa ... :,:
Naha müüsid sa ja naha müüsin ma,
Ja naha müüsid kaks karujahimeest ka.
$:,: Oh, hoi‑ai‑jaa ... :,:
Raha said sa ja raha sain ma,
Ja raha said kaks karujahimeest ka.
$:,: Oh, hoi‑ai‑jaa ... :,:
Kõrtsi läksid sa ja kõrtsi läksin ma,
Ja kõrtsi läksid kaks karujahimeest ka.
$:,: Oh, hoi‑ai‑jaa ... :,:
Napsu võtsid sa ja napsu võtsin ma,
Ja napsu võtsid kaks karujahimeest ka.
$:,: Oh, hoi‑ai‑jaa ... :,:
Purju jäid sa ja purju jäin ma,
Ja purju jäid kaks meest korraga.
$:,: Oh, hoi‑ai‑jaa ... :,:
Koju läksid sa ja koju läksin ma,
Ja koju läksid kaks karujahimeest ka.
$:,: Oh, hoi‑ai‑jaa ... :,:
Peksa said sa ja peksa sain ma,
Ja peksa said kaks meest korraga.
$:,: Oh, hoi‑ai‑jaa ... :,:
METSA läksid sa ja metsa läksin ma,
E A A7
Ja metsa läksid kaks karujahimeest ka.
D A
Oh, hoi‑ai‑jaa tiralla‑la
E A A7
Ja metsa läksid kaks karujahimeest ka.
D A
Oh, hoi‑ai‑jaa tiralla‑la
E A
Ja metsa läksid kaks karujahimeest ka.
Püssi võtsid sa ja püssi võtsin ma,
Ja püssi võtsid kaks karujahimeest ka.
$:,: Oh, hoi‑ai‑jaa ... :,:
Karu nägid sa ja karu nägin ma,
Ja karu nägid kaks meest korraga.
$:,: Oh, hoi‑ai‑jaa ... :,:
Karu lasksid sa ja karu lasksin ma,
Ja karu lasksid kaks meest korraga.
$:,: Oh, hoi‑ai‑jaa ... :,:
Nahka võtsid sa ja nahka võtsin ma,
Ja nahka võtsid kaks karujahimeest ka.
$:,: Oh, hoi‑ai‑jaa ... :,:
Naha müüsid sa ja naha müüsin ma,
Ja naha müüsid kaks karujahimeest ka.
$:,: Oh, hoi‑ai‑jaa ... :,:
Raha said sa ja raha sain ma,
Ja raha said kaks karujahimeest ka.
$:,: Oh, hoi‑ai‑jaa ... :,:
Kõrtsi läksid sa ja kõrtsi läksin ma,
Ja kõrtsi läksid kaks karujahimeest ka.
$:,: Oh, hoi‑ai‑jaa ... :,:
Napsu võtsid sa ja napsu võtsin ma,
Ja napsu võtsid kaks karujahimeest ka.
$:,: Oh, hoi‑ai‑jaa ... :,:
Purju jäid sa ja purju jäin ma,
Ja purju jäid kaks meest korraga.
$:,: Oh, hoi‑ai‑jaa ... :,:
Koju läksid sa ja koju läksin ma,
Ja koju läksid kaks karujahimeest ka.
$:,: Oh, hoi‑ai‑jaa ... :,:
Peksa said sa ja peksa sain ma,
Ja peksa said kaks meest korraga.
$:,: Oh, hoi‑ai‑jaa ... :,:
SINA kevadel tuled ja õisi mul tood (G, kahe duuri lugu) ↥
G D
SINA kevadel tuled ja õisi mul tood,
G
ärakadunud õnne mul tagasi tood.
G D
SINA kevadel tuled ja õisi mul tood,
G
ärakadunud õnne mul tagasi tood.
G D
Ei takista vallid, ei takista kraav,
G
kui kokku tahab saada üks õnnelik paar.
G D
Ei takista vallid, ei takista kraav,
G
kui kokku tahab saada üks õnnelik paar.
G D
Sina kinkisid mulle üks sinine õis,
G
mis ikka ja alti meeldida võib.
G D
Sina kinkisid mulle üks sinine õis,
G
mis ikka ja alti meeldida võib.
G D
Ei takista vallid, ei takista kraav,
G
kui kokku tahab saada üks õnnelik paar.
G D
Ei takista vallid, ei takista kraav,
G
kui kokku tahab saada üks õnnelik paar.
G D
Sina oled ju kenadam lillede õis,
G
mis ikka ja alati meeldida võib.
G D
Sina oled ju kenadam lillede õis,
G
mis ikka ja alati meeldida võib.
G D
Ei takista vallid, ei takista kraav,
G
kui kokku tahab saada üks õnnelik paar.
G D
Ei takista vallid, ei takista kraav,
G
kui kokku tahab saada üks õnnelik paar.
G D
Kui kaugele viivad mind saatuse tiivad
G
ja maha jäävad kodumaa rannad ja liivad.
G D
Kui kaugele viivad mind saatuse tiivad
G
ja maha jäävad kodumaa rannad ja liivad.
G D
Ei takista vallid, ei takista kraav,
G
kui kokku tahab saada üks õnnelik paar.
G D
Ei takista vallid, ei takista kraav,
G
kui kokku tahab saada üks õnnelik paar.
G D
Aga maalitud lilledel lõhna ei ole
G
ja sunnitud armastus südamel kole.
G D
Aga maalitud lilledel lõhna ei ole
G
ja sunnitud armastus südamel kole.
G D
Ei takista vallid, ei takista kraav,
G
kui kokku tahab saada üks õnnelik paar.
G D
Ei takista vallid, ei takista kraav,
G
kui kokku tahab saada üks õnnelik paar.
G D
Veel olemas redelid, purded ja muud,
G
Ei takista miski kaht südant, mis truud.
G D
Veel olemas redelid, purded ja muud,
G
Ei takista miski kaht südant, mis truud.
G D
Ei takista vallid, ei takista kraav,
G
kui kokku tahab saada üks õnnelik paar.
G D
Ei takista vallid, ei takista kraav,
G
kui kokku tahab saada üks õnnelik paar.
G D
Ei takista müürid, ei kraavid, ei saar,
G
Kui kokku tahab saada üks armastav paar.
G D
Ei takista müürid, ei kraavid, ei saar,
G
Kui kokku tahab saada üks armastav paar.
SINA kevadel tuled ja õisi mul tood,
G
ärakadunud õnne mul tagasi tood.
G D
SINA kevadel tuled ja õisi mul tood,
G
ärakadunud õnne mul tagasi tood.
G D
Ei takista vallid, ei takista kraav,
G
kui kokku tahab saada üks õnnelik paar.
G D
Ei takista vallid, ei takista kraav,
G
kui kokku tahab saada üks õnnelik paar.
G D
Sina kinkisid mulle üks sinine õis,
G
mis ikka ja alti meeldida võib.
G D
Sina kinkisid mulle üks sinine õis,
G
mis ikka ja alti meeldida võib.
G D
Ei takista vallid, ei takista kraav,
G
kui kokku tahab saada üks õnnelik paar.
G D
Ei takista vallid, ei takista kraav,
G
kui kokku tahab saada üks õnnelik paar.
G D
Sina oled ju kenadam lillede õis,
G
mis ikka ja alati meeldida võib.
G D
Sina oled ju kenadam lillede õis,
G
mis ikka ja alati meeldida võib.
G D
Ei takista vallid, ei takista kraav,
G
kui kokku tahab saada üks õnnelik paar.
G D
Ei takista vallid, ei takista kraav,
G
kui kokku tahab saada üks õnnelik paar.
G D
Kui kaugele viivad mind saatuse tiivad
G
ja maha jäävad kodumaa rannad ja liivad.
G D
Kui kaugele viivad mind saatuse tiivad
G
ja maha jäävad kodumaa rannad ja liivad.
G D
Ei takista vallid, ei takista kraav,
G
kui kokku tahab saada üks õnnelik paar.
G D
Ei takista vallid, ei takista kraav,
G
kui kokku tahab saada üks õnnelik paar.
G D
Aga maalitud lilledel lõhna ei ole
G
ja sunnitud armastus südamel kole.
G D
Aga maalitud lilledel lõhna ei ole
G
ja sunnitud armastus südamel kole.
G D
Ei takista vallid, ei takista kraav,
G
kui kokku tahab saada üks õnnelik paar.
G D
Ei takista vallid, ei takista kraav,
G
kui kokku tahab saada üks õnnelik paar.
G D
Veel olemas redelid, purded ja muud,
G
Ei takista miski kaht südant, mis truud.
G D
Veel olemas redelid, purded ja muud,
G
Ei takista miski kaht südant, mis truud.
G D
Ei takista vallid, ei takista kraav,
G
kui kokku tahab saada üks õnnelik paar.
G D
Ei takista vallid, ei takista kraav,
G
kui kokku tahab saada üks õnnelik paar.
G D
Ei takista müürid, ei kraavid, ei saar,
G
Kui kokku tahab saada üks armastav paar.
G D
Ei takista müürid, ei kraavid, ei saar,
G
Kui kokku tahab saada üks armastav paar.
KORD mina pargis tukkusin ↥
G D
KORD mina pargis tukkusin, kisa peale ärkasin.
D7 G C D
Kuulda oli pillihäält, oh mis ime algab sääl.
G D
Rahvas jooksis murruna kisa kära vaatama.
A D
Ai trika, ai trika need poisid toredad
A D
jah sõdurid, jah sõdurid, nad mööda marsivad.
üks, kaks, kolm, ...
D G C D G
Kott hakkas nurgas liikuma, tsimmai ruudi ralla
C D G
ja voodi poole kiikuma, tsimmai ruudi ralla.
G C G
Ai tsimmai tsimmai ah‑ah‑haa
D G
ai tsimmai ruudi ralla.
G C G
Ai tsimmai tsimmai ah‑ah‑haa
D G
ai tsimmai ruudi ralla.
Kes on paks ja higistab,
teisi kokku pigistab.
Kes on liialt lühike,
ronib teiste kukile
Päevapiltnik nagu kilk
hüüab: veel üks silmapilk!
A D
Ai trika, ai trika need poisid toredad
A D
jah sõdurid, jah sõdurid, nad mööda marsivad.
üks, kaks, kolm, ...
D G C D G
Kott hakkas nurgas liikuma, tsimmai ruudi ralla
C D G
ja voodi poole kiikuma, tsimmai ruudi ralla.
G C G
Ai tsimmai tsimmai ah‑ah‑haa
D G
ai tsimmai ruudi ralla.
G C G
Ai tsimmai tsimmai ah‑ah‑haa
D G
ai tsimmai ruudi ralla.
Väike kooliplikake,
ise alles titake,
vaatab aknast, näpp tal suus
aga peas tal armastus.
Kui ta õhtul koju läeb
musist ikka ilma jääb ...
A D
Ai trika, ai trika need poisid toredad
A D
jah sõdurid, jah sõdurid, nad mööda marsivad.
üks, kaks, kolm, ...
D G C D G
Kott hakkas nurgas liikuma, tsimmai ruudi ralla
C D G
ja voodi poole kiikuma, tsimmai ruudi ralla.
G C G
Ai tsimmai tsimmai ah‑ah‑haa
D G
ai tsimmai ruudi ralla.
G C G
Ai tsimmai tsimmai ah‑ah‑haa
D G
ai tsimmai ruudi ralla.
KORD mina pargis tukkusin, kisa peale ärkasin.
D7 G C D
Kuulda oli pillihäält, oh mis ime algab sääl.
G D
Rahvas jooksis murruna kisa kära vaatama.
A D
Ai trika, ai trika need poisid toredad
A D
jah sõdurid, jah sõdurid, nad mööda marsivad.
üks, kaks, kolm, ...
D G C D G
Kott hakkas nurgas liikuma, tsimmai ruudi ralla
C D G
ja voodi poole kiikuma, tsimmai ruudi ralla.
G C G
Ai tsimmai tsimmai ah‑ah‑haa
D G
ai tsimmai ruudi ralla.
G C G
Ai tsimmai tsimmai ah‑ah‑haa
D G
ai tsimmai ruudi ralla.
Kes on paks ja higistab,
teisi kokku pigistab.
Kes on liialt lühike,
ronib teiste kukile
Päevapiltnik nagu kilk
hüüab: veel üks silmapilk!
A D
Ai trika, ai trika need poisid toredad
A D
jah sõdurid, jah sõdurid, nad mööda marsivad.
üks, kaks, kolm, ...
D G C D G
Kott hakkas nurgas liikuma, tsimmai ruudi ralla
C D G
ja voodi poole kiikuma, tsimmai ruudi ralla.
G C G
Ai tsimmai tsimmai ah‑ah‑haa
D G
ai tsimmai ruudi ralla.
G C G
Ai tsimmai tsimmai ah‑ah‑haa
D G
ai tsimmai ruudi ralla.
Väike kooliplikake,
ise alles titake,
vaatab aknast, näpp tal suus
aga peas tal armastus.
Kui ta õhtul koju läeb
musist ikka ilma jääb ...
A D
Ai trika, ai trika need poisid toredad
A D
jah sõdurid, jah sõdurid, nad mööda marsivad.
üks, kaks, kolm, ...
D G C D G
Kott hakkas nurgas liikuma, tsimmai ruudi ralla
C D G
ja voodi poole kiikuma, tsimmai ruudi ralla.
G C G
Ai tsimmai tsimmai ah‑ah‑haa
D G
ai tsimmai ruudi ralla.
G C G
Ai tsimmai tsimmai ah‑ah‑haa
D G
ai tsimmai ruudi ralla.
SINA oled minu õnn ja elu ↥
A E
SINA oled minu õnn ja elu, sina oled minu armastus,
E7 A
sina oled minu õnne röövel,sina oled minu hukatus.
A E
SINA oled minu õnn ja elu, sina oled minu armastus,
E7 A
sina oled minu õnne röövel,sina oled minu hukatus.
A E
Sina üksipäini teadsid minu ööde saladust,
E7 A
sina üksipäini tundsid minu kuuma armastust.
A E
Sina üksipäini teadsid minu ööde saladust,
E7 A
sina üksipäini tundsid minu kuuma armastust.
Kui tahan mina ära minna
Naroova kaldale
kõik mured mina jätan sinna
Naroova laintesse.
Kui sind mina jälle näen,
tahaks pakku pageda,
aga siiski mingil väel
tulen sinu kaissu ma.
Kui ükskord siiski kohtan
ma õiget armastust,
siis sind mina maha jätan,
su nimi kaob mul suust.
SINA oled minu õnn ja elu, sina oled minu armastus,
E7 A
sina oled minu õnne röövel,sina oled minu hukatus.
A E
SINA oled minu õnn ja elu, sina oled minu armastus,
E7 A
sina oled minu õnne röövel,sina oled minu hukatus.
A E
Sina üksipäini teadsid minu ööde saladust,
E7 A
sina üksipäini tundsid minu kuuma armastust.
A E
Sina üksipäini teadsid minu ööde saladust,
E7 A
sina üksipäini tundsid minu kuuma armastust.
Kui tahan mina ära minna
Naroova kaldale
kõik mured mina jätan sinna
Naroova laintesse.
Kui sind mina jälle näen,
tahaks pakku pageda,
aga siiski mingil väel
tulen sinu kaissu ma.
Kui ükskord siiski kohtan
ma õiget armastust,
siis sind mina maha jätan,
su nimi kaob mul suust.
ÄMMAMOORI MAJA ↥
G
Viina joo, kui noor veel oled sa,
D G
küll vanaduses aega sul karskust pidada.
G
Viina joo, kui noor veel oled sa,
D G
küll vanaduses aega sul karskust pidada.
G C G
Ah, milleks meile vaja seda ämmamoori maja,
D G
selle pummeldame maha, lähme metsa elama!
G C G
Ah, milleks meile vaja seda ämmamoori maja,
D G
selle pummeldame maha, lähme metsa elama!
:,: Suitsu tee, kui noor veel oled sa,
küll vanaduses aega on astmat ravida. :,:
Refr. Ah, milleks meile vaja …
:,: Tantsu löö, kui noor veel oled sa,
küll vanaduses aega sul jalgu puhata. :,:
Refr. Ah, milleks meile vaja …
:,: Lapsi tee, kui noor veel oled sa,
küll vanaduses aega neid kokku lugeda. :,:
Refr. Ah milleks meile vaja …
Viina joo, kui noor veel oled sa,
D G
küll vanaduses aega sul karskust pidada.
G
Viina joo, kui noor veel oled sa,
D G
küll vanaduses aega sul karskust pidada.
G C G
Ah, milleks meile vaja seda ämmamoori maja,
D G
selle pummeldame maha, lähme metsa elama!
G C G
Ah, milleks meile vaja seda ämmamoori maja,
D G
selle pummeldame maha, lähme metsa elama!
:,: Suitsu tee, kui noor veel oled sa,
küll vanaduses aega on astmat ravida. :,:
Refr. Ah, milleks meile vaja …
:,: Tantsu löö, kui noor veel oled sa,
küll vanaduses aega sul jalgu puhata. :,:
Refr. Ah, milleks meile vaja …
:,: Lapsi tee, kui noor veel oled sa,
küll vanaduses aega neid kokku lugeda. :,:
Refr. Ah milleks meile vaja …
LAEV tõstis purjed üles öises fjordis (A) ↥
10
A D A E
LAEV tõstis purjed üles öises fjordis
D E A
ja särasid veel tuled mustas vees.
A D A E
Üks väike tüdruk kaljul õie murdis,
D E A
kui ratta juurde astus roolimees.
A D E A
Õis langes alla ranna vahupiiri
D E A
ja tuulelaulu kustus vaikne nutt.
D A E
Laev uljalt ulgumere poole tüüris
D E A
ja ookeani jõudis hommikul.
A E
Uu‑uuu
A
uu‑uuu
E
Uu‑uuu
A
uu‑uuu
A D A E
Jäi maha rand ja kaljul väike maja
D E A
ja sillale viiv alla kitsas tee.
A D A E
Veel hõljuks nagu üle fjordi vee
D E A
siis meremehe nukker laulukaja.
A D E A
Mees roolis rinna vastu ratast surub,
D E A
on iga laine vaenlane ta ees.
D A E
Silm otsib aga õrna naisekuju
D E A
ja silmapiiri valge vahu sees.
A D A E
LAEV tõstis purjed üles öises fjordis
D E A
ja särasid veel tuled mustas vees.
A D A E
Üks väike tüdruk kaljul õie murdis,
D E A
kui ratta juurde astus roolimees.
A D E A
Õis langes alla ranna vahupiiri
D E A
ja tuulelaulu kustus vaikne nutt.
D A E
Laev uljalt ulgumere poole tüüris
D E A
ja ookeani jõudis hommikul.
A E
Uu‑uuu
A
uu‑uuu
E
Uu‑uuu
A
uu‑uuu
A E
Uu‑uuu
A
uu‑uuu
E
Uu‑uuu
A
uu‑uuu
A D A E
LAEV tõstis purjed üles öises fjordis
D E A
ja särasid veel tuled mustas vees.
A D A E
Üks väike tüdruk kaljul õie murdis,
D E A
kui ratta juurde astus roolimees.
A D E A
Õis langes alla ranna vahupiiri
D E A
ja tuulelaulu kustus vaikne nutt.
D A E
Laev uljalt ulgumere poole tüüris
D E A
ja ookeani jõudis hommikul.
A E
Uu‑uuu
A
uu‑uuu
E
Uu‑uuu
A
uu‑uuu
A D A E
Jäi maha rand ja kaljul väike maja
D E A
ja sillale viiv alla kitsas tee.
A D A E
Veel hõljuks nagu üle fjordi vee
D E A
siis meremehe nukker laulukaja.
A D E A
Mees roolis rinna vastu ratast surub,
D E A
on iga laine vaenlane ta ees.
D A E
Silm otsib aga õrna naisekuju
D E A
ja silmapiiri valge vahu sees.
A D A E
LAEV tõstis purjed üles öises fjordis
D E A
ja särasid veel tuled mustas vees.
A D A E
Üks väike tüdruk kaljul õie murdis,
D E A
kui ratta juurde astus roolimees.
A D E A
Õis langes alla ranna vahupiiri
D E A
ja tuulelaulu kustus vaikne nutt.
D A E
Laev uljalt ulgumere poole tüüris
D E A
ja ookeani jõudis hommikul.
A E
Uu‑uuu
A
uu‑uuu
E
Uu‑uuu
A
uu‑uuu
A E
Uu‑uuu
A
uu‑uuu
E
Uu‑uuu
A
uu‑uuu
ESIMENE tüürimees ei raatsi iial juua (D) ↥
D
ESIMENE tüürimees ei raatsi iial juua
G A
kõik oma kop’kad tahab kodumaale tuua.
D G
Jää jumalaga Mann, sest tuules oli ramm
A D
ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
D G
Jää jumalaga Mann, sest tuules oli ramm
A D
ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
D
Kapten, vana merekaru, juua täis kui tint,
G A
jäi masti alla magama kui väljas oli vihm.
D G
Jää jumalaga Mann, sest tuules oli ramm
A D
ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
D G
Jää jumalaga Mann, sest tuules oli ramm
A D
ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
D
Pootsman on meil kaine peaga vaikne nagu toi,
G A
purjus peaga lärmab nii, et ruhvis kerkib koi.
D G
Jää jumalaga Mann, sest tuules oli ramm
A D
ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
D G
Jää jumalaga Mann, sest tuules oli ramm
A D
ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
D
Kokal puder kõrbes põhja, see on paha märk,
G A
siis masti otsa tõmmatud sai koka vana särk.
D G
Jää jumalaga Mann, sest tuules oli ramm
A D
ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
D G
Jää jumalaga Mann, sest tuules oli ramm
A D
ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
D
Kui masti otsa tõmmatud sai koka vana särk,
G A
see paistis igaühele kui viimsepäeva märk.
D G
Jää jumalaga Mann, sest tuules oli ramm
A D
ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
D G
Jää jumalaga Mann, sest tuules oli ramm
A D
ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
ESIMENE tüürimees ei raatsi iial juua
G A
kõik oma kop’kad tahab kodumaale tuua.
D G
Jää jumalaga Mann, sest tuules oli ramm
A D
ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
D G
Jää jumalaga Mann, sest tuules oli ramm
A D
ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
D
Kapten, vana merekaru, juua täis kui tint,
G A
jäi masti alla magama kui väljas oli vihm.
D G
Jää jumalaga Mann, sest tuules oli ramm
A D
ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
D G
Jää jumalaga Mann, sest tuules oli ramm
A D
ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
D
Pootsman on meil kaine peaga vaikne nagu toi,
G A
purjus peaga lärmab nii, et ruhvis kerkib koi.
D G
Jää jumalaga Mann, sest tuules oli ramm
A D
ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
D G
Jää jumalaga Mann, sest tuules oli ramm
A D
ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
D
Kokal puder kõrbes põhja, see on paha märk,
G A
siis masti otsa tõmmatud sai koka vana särk.
D G
Jää jumalaga Mann, sest tuules oli ramm
A D
ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
D G
Jää jumalaga Mann, sest tuules oli ramm
A D
ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
D
Kui masti otsa tõmmatud sai koka vana särk,
G A
see paistis igaühele kui viimsepäeva märk.
D G
Jää jumalaga Mann, sest tuules oli ramm
A D
ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
D G
Jää jumalaga Mann, sest tuules oli ramm
A D
ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
Esimene tüürimees ei raatsi iial juua (G) ↥
G
Esimene tüürimees ei raatsi iial juua,
C D
Kõik oma kopkad tahab kodumaale tuua.
Ref:
G C
Jää jumalaga, Mann, sest tuules oli ramm
D D7 G
Ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
G C
Jää jumalaga, Mann, sest tuules oli ramm
D D7 G
Ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
G
Kapten vana merekaru, juua täis, kui tint,
C D
Läks masti alla magama, kui väljas oli vint.
Ref:
G C
Jää jumalaga, Mann, sest tuules oli ramm
D D7 G
Ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
G C
Jää jumalaga, Mann, sest tuules oli ramm
D D7 G
Ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
G
Pootsman on meil kaine peaga vaikne nii kui toi,
C D
Purjus peaga lärmab nii, et ruhvis raksub koi.
Ref:
G C
Jää jumalaga, Mann, sest tuules oli ramm
D D7 G
Ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
G C
Jää jumalaga, Mann, sest tuules oli ramm
D D7 G
Ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
G
Kokal pudru kõrbes põhja, see on paha märk,
C D
Siis masti otsa tõmmatud sai koka vana särk.
Ref:
G C
Jää jumalaga, Mann, sest tuules oli ramm
D D7 G
Ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
G C
Jää jumalaga, Mann, sest tuules oli ramm
D D7 G
Ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
G
Kui masti otsa tõmmatud sai koka vana särk,
C D
see tundus igaühele kui viimsepäeva märk.
Ref:
G C
Jää jumalaga, Mann, sest tuules oli ramm
D D7 G
Ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
G C
Jää jumalaga, Mann, sest tuules oli ramm
D D7 G
Ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
G
Esimene tüürimees ei raatsi iial juua,
C D
Kõik oma kopkad tahab kodumaale tuua.
Ref:
G C
Jää jumalaga, Mann, sest tuules oli ramm
D D7 G
Ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
G C
Jää jumalaga, Mann, sest tuules oli ramm
D D7 G
Ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
Esimene tüürimees ei raatsi iial juua,
C D
Kõik oma kopkad tahab kodumaale tuua.
Ref:
G C
Jää jumalaga, Mann, sest tuules oli ramm
D D7 G
Ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
G C
Jää jumalaga, Mann, sest tuules oli ramm
D D7 G
Ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
G
Kapten vana merekaru, juua täis, kui tint,
C D
Läks masti alla magama, kui väljas oli vint.
Ref:
G C
Jää jumalaga, Mann, sest tuules oli ramm
D D7 G
Ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
G C
Jää jumalaga, Mann, sest tuules oli ramm
D D7 G
Ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
G
Pootsman on meil kaine peaga vaikne nii kui toi,
C D
Purjus peaga lärmab nii, et ruhvis raksub koi.
Ref:
G C
Jää jumalaga, Mann, sest tuules oli ramm
D D7 G
Ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
G C
Jää jumalaga, Mann, sest tuules oli ramm
D D7 G
Ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
G
Kokal pudru kõrbes põhja, see on paha märk,
C D
Siis masti otsa tõmmatud sai koka vana särk.
Ref:
G C
Jää jumalaga, Mann, sest tuules oli ramm
D D7 G
Ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
G C
Jää jumalaga, Mann, sest tuules oli ramm
D D7 G
Ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
G
Kui masti otsa tõmmatud sai koka vana särk,
C D
see tundus igaühele kui viimsepäeva märk.
Ref:
G C
Jää jumalaga, Mann, sest tuules oli ramm
D D7 G
Ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
G C
Jää jumalaga, Mann, sest tuules oli ramm
D D7 G
Ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
G
Esimene tüürimees ei raatsi iial juua,
C D
Kõik oma kopkad tahab kodumaale tuua.
Ref:
G C
Jää jumalaga, Mann, sest tuules oli ramm
D D7 G
Ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
G C
Jää jumalaga, Mann, sest tuules oli ramm
D D7 G
Ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
KÄE ulatab noor paadimees (G) ↥
G. C
KÄE ulatab noor paadimees
(G)
nii lahkelt neiule,
A
kes aralt seisab tema ees,
D. A. G
et sõita üle vee.
D. G
$Ah silmad, need silmad
D. G
$ei iial unune,
G. D
$need ilusad sinised
. G
silmad
C. D. G
$mul võitsid südame.
Kui neiu paadis, algab sõit,
täis õnne kõik maailm.
Ja neiu palgeil punab koit,
ning rõõmust särab silm.
$Ah silmad...
Ta kaela neiu langeb siis
ja kingib suudluse,
silm särab rõõmupisarais,
arm tungib südame.
$Ah silmad...
Hulk aastaid läin’d ja Viljandis
järv ikka kohiseb.
Hall paadimees veel ikkagi
neid silmi igatseb.
$Ah silmad...
KÄE ulatab noor paadimees
(G)
nii lahkelt neiule,
A
kes aralt seisab tema ees,
D. A. G
et sõita üle vee.
D. G
$Ah silmad, need silmad
D. G
$ei iial unune,
G. D
$need ilusad sinised
. G
silmad
C. D. G
$mul võitsid südame.
Kui neiu paadis, algab sõit,
täis õnne kõik maailm.
Ja neiu palgeil punab koit,
ning rõõmust särab silm.
$Ah silmad...
Ta kaela neiu langeb siis
ja kingib suudluse,
silm särab rõõmupisarais,
arm tungib südame.
$Ah silmad...
Hulk aastaid läin’d ja Viljandis
järv ikka kohiseb.
Hall paadimees veel ikkagi
neid silmi igatseb.
$Ah silmad...
ARMSAD sõbrad, võtkem kuulda (A) ↥
A E A
ARMSAD sõbrad, võtkem kuulda, trillallaa, trullallaa!
E A
Mis ma teile tahan laulda, trillallaa, trullallaa!
D A
Oma väiksest piibust ma tahan teile rääkida.
E A
Trillallaa, trullallaa! Sind mina ikka armastan!
D E A E
Sind mina ikka armastan!
A E A
Kui ma õhtul voodi heidan, trillallaa, trullallaa!
A E A
oma piibu kaissu võtan, trillallaa, trullallaa!
D A
magust musu annan tall’, sest et naine puudub mul.
E A
Trillallaa, trullallaa! Sind mina ikka armastan!
D E A E
Sind mina ikka armastan!
A E A
Kui ma ükskord naise võtan, trillallaa, trullallaa!
A E A
siis ma temalt kohe nõuan: trillallaa, trullallaa!
D A
“Minu piipu pead sa iga nädal pesema!”
E A
Trillallaa, trullallaa! Sind mina ikka armastan!
D E A E
Sind mina ikka armastan!
A E A
Kui vast naistel lapsed nut’vad, trillallaa, trullallaa!
A E A
siis nad vitstega neid peks’vad, trillallaa, trullallaa!
D A
Ei ma peksa vitsaga, annan piibu kahaga.
E A
Trillallaa, trullallaa! Sind mina ikka armastan!
D E A E
Sind mina ikka armastan!
A E A
Kui ma ükskord ära suren, trillallaa, trullallaa!
A E A
kirjutage risti pääle: trillallaa, trullallaa!
D A
Siin puhkab piip ja piibumees, kes eluaeg oli suitsu sees.
E A
Trillallaa, trullallaa! Sind mina ikka armastan!
D E A E
Sind mina ikka armastan!
ARMSAD sõbrad, võtkem kuulda, trillallaa, trullallaa!
E A
Mis ma teile tahan laulda, trillallaa, trullallaa!
D A
Oma väiksest piibust ma tahan teile rääkida.
E A
Trillallaa, trullallaa! Sind mina ikka armastan!
D E A E
Sind mina ikka armastan!
A E A
Kui ma õhtul voodi heidan, trillallaa, trullallaa!
A E A
oma piibu kaissu võtan, trillallaa, trullallaa!
D A
magust musu annan tall’, sest et naine puudub mul.
E A
Trillallaa, trullallaa! Sind mina ikka armastan!
D E A E
Sind mina ikka armastan!
A E A
Kui ma ükskord naise võtan, trillallaa, trullallaa!
A E A
siis ma temalt kohe nõuan: trillallaa, trullallaa!
D A
“Minu piipu pead sa iga nädal pesema!”
E A
Trillallaa, trullallaa! Sind mina ikka armastan!
D E A E
Sind mina ikka armastan!
A E A
Kui vast naistel lapsed nut’vad, trillallaa, trullallaa!
A E A
siis nad vitstega neid peks’vad, trillallaa, trullallaa!
D A
Ei ma peksa vitsaga, annan piibu kahaga.
E A
Trillallaa, trullallaa! Sind mina ikka armastan!
D E A E
Sind mina ikka armastan!
A E A
Kui ma ükskord ära suren, trillallaa, trullallaa!
A E A
kirjutage risti pääle: trillallaa, trullallaa!
D A
Siin puhkab piip ja piibumees, kes eluaeg oli suitsu sees.
E A
Trillallaa, trullallaa! Sind mina ikka armastan!
D E A E
Sind mina ikka armastan!
ALATI olen mina lustilik, lustilik (A) ↥
A E
ALATI olen mina lustilik, lustilik,
A A7
alati meeldib mul viin,
D A
et tema küll natuke uimastav, uimastav,
E A A7
sellest ei ole suurt lugu.
D A
et tema küll natuke uimastav, uimastav,
E A
sellest ei ole suurt lugu.
A
Laevakõrts oli kõrgel mäel
E
ja puped tant’sid särgi väel
Laevakõrts oli kõrgel mäel
A
ja puped tant’sid särgi väel
Alati olen mina lustilik, lustilik,
alati meeldib mul tants,
:,:et tema küll natuke väsitav, väsitav,
sellest ei ole suurt lugu.:,:
:,:Mann tantsis tsimmikingad jalas,
kingad helekollased:,:
Alati olen mina lustilik, lustilik,
alati meeldib mul naine,
:,:et tema küll natuke toriseb, poriseb,
sellest ei ole suurt lugu.:,:
:,:Üle õue naabri Neti
kinkis mulle uuriketi.:,:
Alati olen mina lustilik, lustilik,
alati meeldib mul voodi,
:,:et ta küll natuke kõigutab, kiigutab,
sellest ei ole suurt lugu.:,:
Mann oli siin ja Mann oli seal
ja Mann oli iga ukse peal,
Manni toas kõlas pill
ja Mann oli nagu roosilill.
ALATI olen mina lustilik, lustilik,
A A7
alati meeldib mul viin,
D A
et tema küll natuke uimastav, uimastav,
E A A7
sellest ei ole suurt lugu.
D A
et tema küll natuke uimastav, uimastav,
E A
sellest ei ole suurt lugu.
A
Laevakõrts oli kõrgel mäel
E
ja puped tant’sid särgi väel
Laevakõrts oli kõrgel mäel
A
ja puped tant’sid särgi väel
Alati olen mina lustilik, lustilik,
alati meeldib mul tants,
:,:et tema küll natuke väsitav, väsitav,
sellest ei ole suurt lugu.:,:
:,:Mann tantsis tsimmikingad jalas,
kingad helekollased:,:
Alati olen mina lustilik, lustilik,
alati meeldib mul naine,
:,:et tema küll natuke toriseb, poriseb,
sellest ei ole suurt lugu.:,:
:,:Üle õue naabri Neti
kinkis mulle uuriketi.:,:
Alati olen mina lustilik, lustilik,
alati meeldib mul voodi,
:,:et ta küll natuke kõigutab, kiigutab,
sellest ei ole suurt lugu.:,:
Mann oli siin ja Mann oli seal
ja Mann oli iga ukse peal,
Manni toas kõlas pill
ja Mann oli nagu roosilill.
MA lõbus õllepruulija (A) ↥
A E
MA lõbus õllepruulija hõissa ja hõissa!
A
Ma pruulin õlut lauluga hõissa ja hõissa!
E
Kui õlu vaadis vahutab hõissa ja hõissa!
D A
Siis tean, et varsti ta valmis saab
E
Siis juua saab,
A
siis juua saab.
D A
Mind õlu alati kosutab,
E A
joon kõikide terviseks ma ‑ ahoi!
A E
Ja sina oled Juhan ja mina olen Jaan,
A
kõik väravapostid ma pikali aan!
A E
Ja sina oled Juhan ja mina olen Jaan,
E7 A
kõik väravapostid ma pikali aan!
MA lõbus õllepruulija hõissa ja hõissa!
A
Ma pruulin õlut lauluga hõissa ja hõissa!
E
Kui õlu vaadis vahutab hõissa ja hõissa!
D A
Siis tean, et varsti ta valmis saab
E
Siis juua saab,
A
siis juua saab.
D A
Mind õlu alati kosutab,
E A
joon kõikide terviseks ma ‑ ahoi!
A E
Ja sina oled Juhan ja mina olen Jaan,
A
kõik väravapostid ma pikali aan!
A E
Ja sina oled Juhan ja mina olen Jaan,
E7 A
kõik väravapostid ma pikali aan!
JOO, SÕBER, JOO ↥
G D G D
Abesiinias braziilias
G D
ja kaugel kaugel idas
igalpool juuakse viina,
G
viina jah viina
C D G
Joo sõber joo, joo ennast täis kui siga
D
oma viimased kopikad kõrtsmikul vii
G
ja ütle mis elul on viga
joo sõber joo, joo ennast täis kui siga
oma viimased kopikad kõrtsmikul vii
ja ütle mis elul on viga
Mul naine joob ja ise ma joon
ja lapsed on pätid ja vargad,
pätid ja vargad, pätid ja vargad.
Joo sõber joo, joo ennast täis kui siga
oma viimased kopikad kõrtsmikul vii
ja ütle mis elul on viga
joo sõber joo, joo ennast täis kui siga
oma viimased kopikad kõrtsmikul vii
ja ütle mis elul on viga
Mul kodus on üks vana nõid,
kes muud ei taha kui raha
raha ja raha, muud ta ei taha.
Joo sõber joo, joo ennast täis kui siga
oma viimased kopikad kõrtsmikul vii
ja ütle mis elul on viga,
joo sõber joo, joo ennast täis kui siga
oma viimased kopikad kõrtsmikul vii
ja ütle mis elul on viga
Abesiinias braziilias, ja kaugel kaugel idas
igalpool juuakse viina, viina jah viina
Abesiinias braziilias
G D
ja kaugel kaugel idas
igalpool juuakse viina,
G
viina jah viina
C D G
Joo sõber joo, joo ennast täis kui siga
D
oma viimased kopikad kõrtsmikul vii
G
ja ütle mis elul on viga
joo sõber joo, joo ennast täis kui siga
oma viimased kopikad kõrtsmikul vii
ja ütle mis elul on viga
Mul naine joob ja ise ma joon
ja lapsed on pätid ja vargad,
pätid ja vargad, pätid ja vargad.
Joo sõber joo, joo ennast täis kui siga
oma viimased kopikad kõrtsmikul vii
ja ütle mis elul on viga
joo sõber joo, joo ennast täis kui siga
oma viimased kopikad kõrtsmikul vii
ja ütle mis elul on viga
Mul kodus on üks vana nõid,
kes muud ei taha kui raha
raha ja raha, muud ta ei taha.
Joo sõber joo, joo ennast täis kui siga
oma viimased kopikad kõrtsmikul vii
ja ütle mis elul on viga,
joo sõber joo, joo ennast täis kui siga
oma viimased kopikad kõrtsmikul vii
ja ütle mis elul on viga
Abesiinias braziilias, ja kaugel kaugel idas
igalpool juuakse viina, viina jah viina
LOHMI SAAR ↥
A A7
Kui Lohmi saarel käisin ma Uura‑uura
D A
Kui Lohmi saarel käisin ma
E
Ai tinks‑tonk lai‑tonks tiga‑tiga tinks‑tonks
A
See vare ela‑vare emmar‑soo
A A7
Siis nägin ma ühte klapper‑meest Uura‑uura
D A
Siis nägin ma ühte klapper‑meest
E
Ai tinks‑tonk lai‑tonks tiga‑tiga tinks‑tonks
A
See vare ela‑vare emmar‑soo
See mees oli poole puusaga
Uura‑uura
See mees oli poole puusaga
Ai tinks‑tonk lai‑tonks tiga‑tiga tinks‑tonks
See vare ela‑vare emmar‑soo
Ta otsis omale klapper‑naist
Uura‑uura
Ta otsis omale klapper‑naist
Ai tinks‑tonk lai‑tonks tiga‑tiga tinks‑tonks
See vare ela‑vare emmar‑soo
See naine oli viltu kintsuga
Uura‑uura
See naine oli viltu kintsuga
Ai tinks‑tonk lai‑tonks tiga‑tiga tinks‑tonks
See vare ela‑vare emmar‑soo
Kui Lohmi saarel käisin ma Uura‑uura
D A
Kui Lohmi saarel käisin ma
E
Ai tinks‑tonk lai‑tonks tiga‑tiga tinks‑tonks
A
See vare ela‑vare emmar‑soo
A A7
Siis nägin ma ühte klapper‑meest Uura‑uura
D A
Siis nägin ma ühte klapper‑meest
E
Ai tinks‑tonk lai‑tonks tiga‑tiga tinks‑tonks
A
See vare ela‑vare emmar‑soo
See mees oli poole puusaga
Uura‑uura
See mees oli poole puusaga
Ai tinks‑tonk lai‑tonks tiga‑tiga tinks‑tonks
See vare ela‑vare emmar‑soo
Ta otsis omale klapper‑naist
Uura‑uura
Ta otsis omale klapper‑naist
Ai tinks‑tonk lai‑tonks tiga‑tiga tinks‑tonks
See vare ela‑vare emmar‑soo
See naine oli viltu kintsuga
Uura‑uura
See naine oli viltu kintsuga
Ai tinks‑tonk lai‑tonks tiga‑tiga tinks‑tonks
See vare ela‑vare emmar‑soo
KA-KA-KA-KATI, minu armas Kati ↥
D G
KA‑KA‑KA‑KATI, minu armas Kati,
A D
sa oled ainus, ke‑ke‑kes mind võlund!
G
Kui saabub õhtu, nälg näpib kõhtu,
A D
siis te‑te‑tervitan sind köögi akna all.
Ka‑ka‑ka‑Kati, tule siia, Kati
ma ki‑ki‑kingin sulle siidirätiku,
Ka‑ka‑ka‑Kati, kui lüpsad lehmi,
ma oo‑oo‑oo‑oo‑ootan lauda ukse ees.
Ku‑ku‑kuu paistab üle lehmalauda,
su järel jooksen pa‑pa‑paljajalu ma.
Ka‑ka‑ka‑Kati, tule siia, Kati,
ma ki‑ki‑kingin sulle kuuma suudluse!
KA‑KA‑KA‑KATI, minu armas Kati,
A D
sa oled ainus, ke‑ke‑kes mind võlund!
G
Kui saabub õhtu, nälg näpib kõhtu,
A D
siis te‑te‑tervitan sind köögi akna all.
Ka‑ka‑ka‑Kati, tule siia, Kati
ma ki‑ki‑kingin sulle siidirätiku,
Ka‑ka‑ka‑Kati, kui lüpsad lehmi,
ma oo‑oo‑oo‑oo‑ootan lauda ukse ees.
Ku‑ku‑kuu paistab üle lehmalauda,
su järel jooksen pa‑pa‑paljajalu ma.
Ka‑ka‑ka‑Kati, tule siia, Kati,
ma ki‑ki‑kingin sulle kuuma suudluse!
KASK tukkus metsaserval ↥
G
KASK tukkus metsaserval. Tema kõrval
D
on õite vaipa suikund vana saar.
C D G
Seal nende all sind nägin esmakordselt,
C Am D G
sest ajast jälgib mind su silmapaar.
G C G
On silmi siniseid, on merekarva,
D C
on musti mandleid, pruune, säravaid.
C D G
Kuid selliseid kui sinul haruharva,
C Am D G
ei terves ilmas rohkem pole neid.
G
Su silmis nägin pisut suverõõmu
D
ja pisut sügisnukrat igatsust.
C D G
Kuid minu jaoks su silmis, väike tüdruk,
C Am D G
on õige pisut ülemeelikust.
G C G
On silmi siniseid, on merekarva,
D C
on musti mandleid, pruune, säravaid.
C D G
Kuid selliseid kui sinul haruharva,
C Am D G
ei terves ilmas rohkem pole neid.
G
Ei saatus iial tee mind õnnest rikkaks,
D
vaid igatsuse mulle kinkis ta.
C D G
Sa, väike tüdruk, usu, looda ikka,
C Am D G
küll tuleb päev, mil õnnelikuks saad.
G C G
On silmi siniseid, on merekarva,
D C
on musti mandleid, pruune, säravaid.
C D G
Kuid selliseid kui sinul haruharva,
C Am D G
ei terves ilmas rohkem pole neid.
G
Kui tulen üksi nende puude alla,
D
mul sosistades lausub vana saar:
C D G
“Mis elus juhtuks, ära vannu alla,
C Am D G
tea, sinuga on armas silmapaar.”
G C G
On silmi siniseid, on merekarva,
D C
on musti mandleid, pruune, säravaid.
C D G
Kuid selliseid kui sinul haruharva,
C Am D G
ei terves ilmas rohkem pole neid.
KASK tukkus metsaserval. Tema kõrval
D
on õite vaipa suikund vana saar.
C D G
Seal nende all sind nägin esmakordselt,
C Am D G
sest ajast jälgib mind su silmapaar.
G C G
On silmi siniseid, on merekarva,
D C
on musti mandleid, pruune, säravaid.
C D G
Kuid selliseid kui sinul haruharva,
C Am D G
ei terves ilmas rohkem pole neid.
G
Su silmis nägin pisut suverõõmu
D
ja pisut sügisnukrat igatsust.
C D G
Kuid minu jaoks su silmis, väike tüdruk,
C Am D G
on õige pisut ülemeelikust.
G C G
On silmi siniseid, on merekarva,
D C
on musti mandleid, pruune, säravaid.
C D G
Kuid selliseid kui sinul haruharva,
C Am D G
ei terves ilmas rohkem pole neid.
G
Ei saatus iial tee mind õnnest rikkaks,
D
vaid igatsuse mulle kinkis ta.
C D G
Sa, väike tüdruk, usu, looda ikka,
C Am D G
küll tuleb päev, mil õnnelikuks saad.
G C G
On silmi siniseid, on merekarva,
D C
on musti mandleid, pruune, säravaid.
C D G
Kuid selliseid kui sinul haruharva,
C Am D G
ei terves ilmas rohkem pole neid.
G
Kui tulen üksi nende puude alla,
D
mul sosistades lausub vana saar:
C D G
“Mis elus juhtuks, ära vannu alla,
C Am D G
tea, sinuga on armas silmapaar.”
G C G
On silmi siniseid, on merekarva,
D C
on musti mandleid, pruune, säravaid.
C D G
Kuid selliseid kui sinul haruharva,
C Am D G
ei terves ilmas rohkem pole neid.
ROOSI ↥
C F C
Oo, Roosi, Roosi, Roosi,
G C
naine nagu kohev heinasaad.
C F C
Oo Roosi, Roosi, Roosi,
G C
kohevaks sa mindki poputad.
D G
Köögis kastrul kaloritest paisub,
C G D
hullumoodi pungis külmakapp.
G C
Miski meil ei lähe iial raisku,
D G
kõik saab seeditud meil tipp ja topp.
Oo, Roosi, Roosi, Roosi,
naine nagu kohev heinasaad.
Oo Roosi, Roosi, Roosi,
kohevaks sa mindki poputad.
Iga päev me seitse korda sööme
vennaihu hapukapsastes,
samapalju kordi sisse a'ame
angerjaid me marinaadides.
Oo, Roosi, Roosi, Roosi,
naine nagu kohev heinasaad.
Oo Roosi, Roosi, Roosi,
kohevaks sa mindki poputad.
Öösel aga teineteise kaisus
vahukoore kukleid maitseme.
Unenäod on roosad meil ja raisus,
sest et toit on liialt pekine.
Oo, Roosi, Roosi, Roosi,
naine nagu kohev heinasaad.
Oo Roosi, Roosi, Roosi,
kohevaks sa mindki poputad.
Kitsaks nii jääb kahekordne maja,
lössi vajub luksuslimusiin.
Ütle, Roosi, mis meil veel on vaja ‑
või ma pagen padrikusse siit!
Oo, Roosi, Roosi, Roosi,
naine nagu kohev heinasaad.
Oo Roosi, Roosi, Roosi,
kohevaks sa mindki poputad.
Oo, Roosi, Roosi, Roosi,
G C
naine nagu kohev heinasaad.
C F C
Oo Roosi, Roosi, Roosi,
G C
kohevaks sa mindki poputad.
D G
Köögis kastrul kaloritest paisub,
C G D
hullumoodi pungis külmakapp.
G C
Miski meil ei lähe iial raisku,
D G
kõik saab seeditud meil tipp ja topp.
Oo, Roosi, Roosi, Roosi,
naine nagu kohev heinasaad.
Oo Roosi, Roosi, Roosi,
kohevaks sa mindki poputad.
Iga päev me seitse korda sööme
vennaihu hapukapsastes,
samapalju kordi sisse a'ame
angerjaid me marinaadides.
Oo, Roosi, Roosi, Roosi,
naine nagu kohev heinasaad.
Oo Roosi, Roosi, Roosi,
kohevaks sa mindki poputad.
Öösel aga teineteise kaisus
vahukoore kukleid maitseme.
Unenäod on roosad meil ja raisus,
sest et toit on liialt pekine.
Oo, Roosi, Roosi, Roosi,
naine nagu kohev heinasaad.
Oo Roosi, Roosi, Roosi,
kohevaks sa mindki poputad.
Kitsaks nii jääb kahekordne maja,
lössi vajub luksuslimusiin.
Ütle, Roosi, mis meil veel on vaja ‑
või ma pagen padrikusse siit!
Oo, Roosi, Roosi, Roosi,
naine nagu kohev heinasaad.
Oo Roosi, Roosi, Roosi,
kohevaks sa mindki poputad.
RANNALINNA restoranis (D) ↥
D
RANNALINNA restoranis
G D
unises ja uhkes
G D
üle mitme setme aasta
A A7 D
lõbus lööming puhkes
G D
üle mitme setme aasta
A A7 D
lõbus lööming puhkes
D
Keegi oli kellelegi
G D
pakkund oma pruuti
G D
sõber oli lihtne hing ja
A A7 D
nalja tõena pruukis
G D
sõber oli lihtne hing ja
A A7 D
nalja tõena pruukis
D
Asi tuli avalikuks
G D
aga üpris hilja
G D
siis kui piiga oli paisund
A A7 D
võõrast ihuviljast
G D
siis kui piiga oli paisund
A A7 D
võõrast ihuviljast
D
Pulmad peeti restoranis
G D
oli lusti, lärmi
G D
peigmees vaene vagusasti
A A7 D
varjas meelehärmi
G D
peigmees vaene vagusasti
A A7 D
varjas meelehärmi
D
Peldikus ei pidand vastu
G D
nähes naervat sõpra
G D
võttis põuest noa ja torkas
A A7 D
surnuks tolle tõpra
G D
võttis põuest noa ja torkas
A A7 D
surnuks tolle tõpra
D
RANNALINNA restoranis
G D
unises ja uhkes
G D
üle mitme setme aasta
A A7 D
lõbus lööming puhkes
G D
üle mitme setme aasta
A A7 D
lõbus lööming puhkes
RANNALINNA restoranis
G D
unises ja uhkes
G D
üle mitme setme aasta
A A7 D
lõbus lööming puhkes
G D
üle mitme setme aasta
A A7 D
lõbus lööming puhkes
D
Keegi oli kellelegi
G D
pakkund oma pruuti
G D
sõber oli lihtne hing ja
A A7 D
nalja tõena pruukis
G D
sõber oli lihtne hing ja
A A7 D
nalja tõena pruukis
D
Asi tuli avalikuks
G D
aga üpris hilja
G D
siis kui piiga oli paisund
A A7 D
võõrast ihuviljast
G D
siis kui piiga oli paisund
A A7 D
võõrast ihuviljast
D
Pulmad peeti restoranis
G D
oli lusti, lärmi
G D
peigmees vaene vagusasti
A A7 D
varjas meelehärmi
G D
peigmees vaene vagusasti
A A7 D
varjas meelehärmi
D
Peldikus ei pidand vastu
G D
nähes naervat sõpra
G D
võttis põuest noa ja torkas
A A7 D
surnuks tolle tõpra
G D
võttis põuest noa ja torkas
A A7 D
surnuks tolle tõpra
D
RANNALINNA restoranis
G D
unises ja uhkes
G D
üle mitme setme aasta
A A7 D
lõbus lööming puhkes
G D
üle mitme setme aasta
A A7 D
lõbus lööming puhkes
KONN astus usinasti mööda teed (A) ↥
A
KONN astus usinasti mööda teed, ja‑jaa, ja‑jaa,
E E7
konn astus usinasti mööda teed, ja‑jaa, ja‑jaa,
A A7
konn astus usinasti mööda teed
D Dm
oli alanud ball paksu metsa sees,
A E A
ja‑jaa, ja‑jaa, ja‑jaa.
A
Nägi konn: on üsna tore ball, ohoo, ohoo,
E E7
nägi konn: on üsna tore ball, ohoo, ohoo,
A A7
nägi konn: on üsna tore ball,
D Dm
sest hiireneiu meeldis tal,
A E A
ohoo, ohoo, ohoo.
A
Nüüd tantsima hiirt juba kutsus ta, ahaa, ahaa,
E E7
nüüd tantsima hiirt juba kutsus ta, ahaa, ahaa,
A A7
ja kui tiiru kolmandat tegi ta,
D Dm
ütles hiirele: Mu naiseks saa,
A E A
ahaa, ahaa, ahaa.
A
Sõnas hiir: Ei meeldi mul see jutt, mk‑mm, mk‑mm,
E E7
sõnas hiir: Ei meeldi mul see jutt, mk‑mm, mk‑mm,
A A7
sõnas hiir: Ei meeldi mul see jutt,
D Dm
sest mul on peigmeheks ammu mutt,
A E A
mk‑mm, mk‑mm, mk‑mm
A
Siis lahkus konn ja ütles solvunult: Head teed, good‑bye,
E E7
siis lahkus konn ja ütles solvunult: Head teed, good‑bye,
A A7
ta lahkus solvunult, öeldes vaid:
D Dm
On ilmas teisigi jahimaid,
A E A
adieu, good‑bye, head teed!
A E A
adieu, good‑bye, head teed!
KONN astus usinasti mööda teed, ja‑jaa, ja‑jaa,
E E7
konn astus usinasti mööda teed, ja‑jaa, ja‑jaa,
A A7
konn astus usinasti mööda teed
D Dm
oli alanud ball paksu metsa sees,
A E A
ja‑jaa, ja‑jaa, ja‑jaa.
A
Nägi konn: on üsna tore ball, ohoo, ohoo,
E E7
nägi konn: on üsna tore ball, ohoo, ohoo,
A A7
nägi konn: on üsna tore ball,
D Dm
sest hiireneiu meeldis tal,
A E A
ohoo, ohoo, ohoo.
A
Nüüd tantsima hiirt juba kutsus ta, ahaa, ahaa,
E E7
nüüd tantsima hiirt juba kutsus ta, ahaa, ahaa,
A A7
ja kui tiiru kolmandat tegi ta,
D Dm
ütles hiirele: Mu naiseks saa,
A E A
ahaa, ahaa, ahaa.
A
Sõnas hiir: Ei meeldi mul see jutt, mk‑mm, mk‑mm,
E E7
sõnas hiir: Ei meeldi mul see jutt, mk‑mm, mk‑mm,
A A7
sõnas hiir: Ei meeldi mul see jutt,
D Dm
sest mul on peigmeheks ammu mutt,
A E A
mk‑mm, mk‑mm, mk‑mm
A
Siis lahkus konn ja ütles solvunult: Head teed, good‑bye,
E E7
siis lahkus konn ja ütles solvunult: Head teed, good‑bye,
A A7
ta lahkus solvunult, öeldes vaid:
D Dm
On ilmas teisigi jahimaid,
A E A
adieu, good‑bye, head teed!
A E A
adieu, good‑bye, head teed!
KORD Capri saarel ma südame kaot’sin (A) ↥
A
KORD Capri saarel ma südame kaot’sin,
E
nüüd enam rahu ma leida ei saa,
kui teda palmi all istumas leidsin,
E7 A
kohe tundsin, et armunud ma.
A
Kui talle sügavalt silmisse vaat’sin
E
ja nende särast ma joobusin siis,
kui temaga merele purjetasin,
B7 E7 A
meile tundus sääl kui paradiis.
A D A
Ja Itaalia taeva sinas
E A
võlus meid ta päikene.
D A
Küsisin kas tahad sina
B7 E
nüüd vaid kuuluda minule?
E A
Mu käte vahel ta sosistas õrnust
E
ja siis kui kätt temal suudlesin ma,
siis nägin sõrmes tal laulatussõrmust,
B7 E A
igavest’ nüüd adjöö, Capri saar!
KORD Capri saarel ma südame kaot’sin,
E
nüüd enam rahu ma leida ei saa,
kui teda palmi all istumas leidsin,
E7 A
kohe tundsin, et armunud ma.
A
Kui talle sügavalt silmisse vaat’sin
E
ja nende särast ma joobusin siis,
kui temaga merele purjetasin,
B7 E7 A
meile tundus sääl kui paradiis.
A D A
Ja Itaalia taeva sinas
E A
võlus meid ta päikene.
D A
Küsisin kas tahad sina
B7 E
nüüd vaid kuuluda minule?
E A
Mu käte vahel ta sosistas õrnust
E
ja siis kui kätt temal suudlesin ma,
siis nägin sõrmes tal laulatussõrmust,
B7 E A
igavest’ nüüd adjöö, Capri saar!
Mere pidu ↥
C G
Valged kajakad kisavad rannal
C
punapäikese loojangu eel
G
tuulekeerises jõuavad randa
C
valged lained, mis murravad teed
C
Ref: Meri on, meri jääb, meri olema peab
G
laine laksudes rannale lööb
C F
tihti juhtub ka nii meri pidu peab siin
G C
lained mühinal randuvad siis
C F
tihti juhtub ka nii meri pidu peab siin
G C
lained mühinal randuvad siis
C G
2. Sinimeri, su vahusel pinnal
C
näkineide seal tantsimas näen
G
ja meri on sünge kui hauas
C
ei tähti seal vilkumas näe
C
Ref: Meri on, meri jääb, meri olema peab
G
laine laksudes rannale lööb
C F
tihti juhtub ka nii meri pidu peab siin
G C
lained mühinal randuvad siis
C F
tihti juhtub ka nii meri pidu peab siin
G C
lained mühinal randuvad siis
C G
3. Näkineiu sa punud mul pärga
C
merelainete sügavas vees
G
vesiroosidest punutud paelad
C
minu ümber sa armutult seod
C
Ref: Meri on, meri jääb, meri olema peab
G
laine laksudes rannale lööb
C F
tihti juhtub ka nii meri pidu peab siin
G C
lained mühinal randuvad siis
C F
tihti juhtub ka nii meri pidu peab siin
G C
lained mühinal randuvad siis
Valged kajakad kisavad rannal
C
punapäikese loojangu eel
G
tuulekeerises jõuavad randa
C
valged lained, mis murravad teed
C
Ref: Meri on, meri jääb, meri olema peab
G
laine laksudes rannale lööb
C F
tihti juhtub ka nii meri pidu peab siin
G C
lained mühinal randuvad siis
C F
tihti juhtub ka nii meri pidu peab siin
G C
lained mühinal randuvad siis
C G
2. Sinimeri, su vahusel pinnal
C
näkineide seal tantsimas näen
G
ja meri on sünge kui hauas
C
ei tähti seal vilkumas näe
C
Ref: Meri on, meri jääb, meri olema peab
G
laine laksudes rannale lööb
C F
tihti juhtub ka nii meri pidu peab siin
G C
lained mühinal randuvad siis
C F
tihti juhtub ka nii meri pidu peab siin
G C
lained mühinal randuvad siis
C G
3. Näkineiu sa punud mul pärga
C
merelainete sügavas vees
G
vesiroosidest punutud paelad
C
minu ümber sa armutult seod
C
Ref: Meri on, meri jääb, meri olema peab
G
laine laksudes rannale lööb
C F
tihti juhtub ka nii meri pidu peab siin
G C
lained mühinal randuvad siis
C F
tihti juhtub ka nii meri pidu peab siin
G C
lained mühinal randuvad siis
KORD olin mina seakarjus (C) ↥
C F
KORD olin mina seakarjus,
G G7 C
ei õlut viina pruukind ma
C C7 F
ja laudanurga vilu varjus
G G7 C
ma sigu hoidsin hoolega.
C C7 F
ja laudanurga vilu varjus
G G7 C
ma sigu hoidsin hoolega.
Sääl tuli Roosi, nägus neiu,
mind magusasti musutas.
Sest päevast olin ma ta peiu,
ja Roosi mind ka armastas.
Kolm päeva kestis arm ta põues,
siis olin Roosist põl’tud mees
ja asjata ma ootsin õues
just sealauda ukse ees.
See uhke sõjaväe kapral
mu Roosi ära meelitas
ja naabri rukkipõllu napral
mu Roosit hellalt kaisutas.
Ma uued eluviisid võtsin
ja Tartu poole tõi mind tee.
Ma seakarja maha jätsin,
sead jätsin teiste hoolele.
Nüüd kõrgel voorimehe pukil
ma Roosit näha igatsen
ja mured, vaeva, mis mul kukil,
kõik viinasse ma uputan.
KORD olin mina seakarjus,
G G7 C
ei õlut viina pruukind ma
C C7 F
ja laudanurga vilu varjus
G G7 C
ma sigu hoidsin hoolega.
C C7 F
ja laudanurga vilu varjus
G G7 C
ma sigu hoidsin hoolega.
Sääl tuli Roosi, nägus neiu,
mind magusasti musutas.
Sest päevast olin ma ta peiu,
ja Roosi mind ka armastas.
Kolm päeva kestis arm ta põues,
siis olin Roosist põl’tud mees
ja asjata ma ootsin õues
just sealauda ukse ees.
See uhke sõjaväe kapral
mu Roosi ära meelitas
ja naabri rukkipõllu napral
mu Roosit hellalt kaisutas.
Ma uued eluviisid võtsin
ja Tartu poole tõi mind tee.
Ma seakarja maha jätsin,
sead jätsin teiste hoolele.
Nüüd kõrgel voorimehe pukil
ma Roosit näha igatsen
ja mured, vaeva, mis mul kukil,
kõik viinasse ma uputan.
KORD oli mul naine ja natuke raha ↥
D G D
KORD oli mul naine ja natuke raha
Bm E A
ja pisike majake mändide all.
D G D
Kõik oli nii kena ja enese teha
A D
ja elu see veeres kui võõbatud pall.
$Sigaretid ja viinad ja kirglised naised
$mu elu kõik tuksi on keeranud nad.
$Sigaretid ja viinad ja kirglised naised
$Ei hauaski enam neist rahu ma saa.
Siis tuli üks sõber ja ütles, et lähme
ja teeme seal kõrtsis üks mehine pits.
Se'st ajast see maailm on minule täpe,
nii valusalt nüpeldab issanda vits.
Nüüd mullaga kaetud mu patune kere,
üks rohtunud haud asub mändide all.
Oh, mööduja, sulle ma ütlen sealt tere
ja hoiatan tegemast kõike mis halb.
KORD oli mul naine ja natuke raha
Bm E A
ja pisike majake mändide all.
D G D
Kõik oli nii kena ja enese teha
A D
ja elu see veeres kui võõbatud pall.
$Sigaretid ja viinad ja kirglised naised
$mu elu kõik tuksi on keeranud nad.
$Sigaretid ja viinad ja kirglised naised
$Ei hauaski enam neist rahu ma saa.
Siis tuli üks sõber ja ütles, et lähme
ja teeme seal kõrtsis üks mehine pits.
Se'st ajast see maailm on minule täpe,
nii valusalt nüpeldab issanda vits.
Nüüd mullaga kaetud mu patune kere,
üks rohtunud haud asub mändide all.
Oh, mööduja, sulle ma ütlen sealt tere
ja hoiatan tegemast kõike mis halb.
KAS ON PAREM KELLELGI ↥
D
Hei hakka pihta vaid, kas on parem kellelgi
G D
Hei hakka pihta vaid, kas on parem kellelgi
D F#min D G
Hei hakka pihta vaid, kas on parem kellelgi
D A D D7 G
Pole siin, pole seal, pole siin‑ ei ka sealpool sood
D A D
Pole parem kellelgi.
A
Ma esmaspäeval temakest kohtasin
D
ja teisipäeval lilli talle kinkisin
A
kolmapäeva õhtul mina küsisin
E E7
kas võiksin ehk neljapäeval trehvata sind
A
Reedel mina ütlesin et armastan
D
Ja laupäeval sõrmuse tal kinkisin
A
Pühapäeval pulmapidu peetigi ‑
D E A
see on õige elamise kunst.
D
Ei vaata mind sa vaid, kas on parem kellelgi
G D
Ei vaata mind sa vaid, kas on parem kellelgi
D F#min D G
Ei vaata mind sa vaid, kas on parem kellelgi
D A D D7 G
Pole siin, pole seal, pole siin‑ ei ka sealpool sood
D A D
Pole parem kellelgi.
A
Esimene esmaspäev oli sinine
D
ja teisipäeval abielu argine
A
Kolmapäeval tühi taara poodi sai
E E7
ja neljapäeval hapukapsasuppi sõin
A
Reede õhtul linna peale kõmpisin
D
Ja laupäevaks koju ma ei jõudnudki
A
Pühapäeval lahkusime lõplikult ‑
D E A
see on õige elamise kunst.
D
Ei vaata mind sa vaid, kas on parem kellelgi
G D
Ei vaata mind sa vaid, kas on parem kellelgi
D F#min D G
Ei vaata mind sa vaid, kas on parem kellelgi
D E D D7 G
Pole siin, pole seal, pole siin‑ ei ka sealpool sood
D A D
Pole parem kellelgi.
Hei hakka pihta vaid, kas on parem kellelgi
G D
Hei hakka pihta vaid, kas on parem kellelgi
D F#min D G
Hei hakka pihta vaid, kas on parem kellelgi
D A D D7 G
Pole siin, pole seal, pole siin‑ ei ka sealpool sood
D A D
Pole parem kellelgi.
A
Ma esmaspäeval temakest kohtasin
D
ja teisipäeval lilli talle kinkisin
A
kolmapäeva õhtul mina küsisin
E E7
kas võiksin ehk neljapäeval trehvata sind
A
Reedel mina ütlesin et armastan
D
Ja laupäeval sõrmuse tal kinkisin
A
Pühapäeval pulmapidu peetigi ‑
D E A
see on õige elamise kunst.
D
Ei vaata mind sa vaid, kas on parem kellelgi
G D
Ei vaata mind sa vaid, kas on parem kellelgi
D F#min D G
Ei vaata mind sa vaid, kas on parem kellelgi
D A D D7 G
Pole siin, pole seal, pole siin‑ ei ka sealpool sood
D A D
Pole parem kellelgi.
A
Esimene esmaspäev oli sinine
D
ja teisipäeval abielu argine
A
Kolmapäeval tühi taara poodi sai
E E7
ja neljapäeval hapukapsasuppi sõin
A
Reede õhtul linna peale kõmpisin
D
Ja laupäevaks koju ma ei jõudnudki
A
Pühapäeval lahkusime lõplikult ‑
D E A
see on õige elamise kunst.
D
Ei vaata mind sa vaid, kas on parem kellelgi
G D
Ei vaata mind sa vaid, kas on parem kellelgi
D F#min D G
Ei vaata mind sa vaid, kas on parem kellelgi
D E D D7 G
Pole siin, pole seal, pole siin‑ ei ka sealpool sood
D A D
Pole parem kellelgi.
KUI lähen maailma rändama ↥
C
KUI lähen maailma rändama,
F
siis sulle seda ei ütle ma,
G C
sest pole sul tarvis teada, mida ma teen!
Leidub teid ja leidub maid
F
ja leidub ka sinust paremaid
G C
ja pole sul tarvis teada, mida ma teen!
F Bb
Hoian kõik endale, hoian kõik endale,
C F
sest pole sul tarvis teada, mida ma teen!
F Bb
Hoian kõik endale, hoian kõik endale,
C F F# G
sest pole sul tarvis teada, mida ma teen!
C
Teel tuleb vastu peiareid,
vaid möödaminnes ma seiran neid,
jah, pole sul tarvis teada, mida ma teen!
Roosinupp ja veiniklaas
neil peibutuseks kõigil käes,
kuid pole sul tarvis teada, mida ma teen!
F
$Hoian kõik…
C
Koerustükke teen ma teel,
sest püsimatu on mu meel,
kuid pole sul tarvis teada, mida ma teen!
Austajaid jääb virnana
minu käidud teele lamama,
jah, pole sul tarvis teada, mida ma teen!
F
$Hoian kõik…
C
Kui tulen ükskord tagasi,
sind üles mina otsin jällegi,
kuid pole sul tarvis teada, mida ma teen!
Õnnelikuks siis ma saan,
kui minult midagi ei küsi sa,
sest pole sul tarvis teada, mida ma teen!
F
$Hoian kõik…
KUI lähen maailma rändama,
F
siis sulle seda ei ütle ma,
G C
sest pole sul tarvis teada, mida ma teen!
Leidub teid ja leidub maid
F
ja leidub ka sinust paremaid
G C
ja pole sul tarvis teada, mida ma teen!
F Bb
Hoian kõik endale, hoian kõik endale,
C F
sest pole sul tarvis teada, mida ma teen!
F Bb
Hoian kõik endale, hoian kõik endale,
C F F# G
sest pole sul tarvis teada, mida ma teen!
C
Teel tuleb vastu peiareid,
vaid möödaminnes ma seiran neid,
jah, pole sul tarvis teada, mida ma teen!
Roosinupp ja veiniklaas
neil peibutuseks kõigil käes,
kuid pole sul tarvis teada, mida ma teen!
F
$Hoian kõik…
C
Koerustükke teen ma teel,
sest püsimatu on mu meel,
kuid pole sul tarvis teada, mida ma teen!
Austajaid jääb virnana
minu käidud teele lamama,
jah, pole sul tarvis teada, mida ma teen!
F
$Hoian kõik…
C
Kui tulen ükskord tagasi,
sind üles mina otsin jällegi,
kuid pole sul tarvis teada, mida ma teen!
Õnnelikuks siis ma saan,
kui minult midagi ei küsi sa,
sest pole sul tarvis teada, mida ma teen!
F
$Hoian kõik…
SUHKRUTÜKK, sind armastan. ↥
D G D
SUHKRUTÜKK, sind armastan. Ootan, mil sind näha saan.
A A7 D
Kuigi sinu mammale sugugi ei meeldi see.
D A
Ja koju me ei läe, ei läe, ei läe
A7 D
ja papa, mamma meid ei näe, ei näe.
D A
Ja koju me ei läe, ei läe, ei läe
A7 D
ja papa, mamma meid ei näe, ei näe.
Suhkrutükk, oh mis ma teen? Kas ma sinu ära söön?
Või ma ainult suudlen sind, et sa rohkem salliks mind.
$:,:Ja koju me ei läe...:;:
Suhkrutükk, vaid minuga tantsid täna polkat sa.
Las kõik teised vaatavad, kui ma tantsin sinuga.
$:,:Ja koju me ei läe...:;:
Suhkrutükk, mul oled truu, magusam kui ei keegi muu.
Möödub päev ja möödub kuu. Suhkrutükk on ikka truu.
$:,:Ja koju me ei läe...:;:
Möödub kuu ja möödub päev. Suhkrutükki ikka näen.
Möödub kuu ja möödub kaks. Suhkrutükk läeb paremaks.
$:,:Ja koju me ei läe...:;:
SUHKRUTÜKK, sind armastan. Ootan, mil sind näha saan.
A A7 D
Kuigi sinu mammale sugugi ei meeldi see.
D A
Ja koju me ei läe, ei läe, ei läe
A7 D
ja papa, mamma meid ei näe, ei näe.
D A
Ja koju me ei läe, ei läe, ei läe
A7 D
ja papa, mamma meid ei näe, ei näe.
Suhkrutükk, oh mis ma teen? Kas ma sinu ära söön?
Või ma ainult suudlen sind, et sa rohkem salliks mind.
$:,:Ja koju me ei läe...:;:
Suhkrutükk, vaid minuga tantsid täna polkat sa.
Las kõik teised vaatavad, kui ma tantsin sinuga.
$:,:Ja koju me ei läe...:;:
Suhkrutükk, mul oled truu, magusam kui ei keegi muu.
Möödub päev ja möödub kuu. Suhkrutükk on ikka truu.
$:,:Ja koju me ei läe...:;:
Möödub kuu ja möödub päev. Suhkrutükki ikka näen.
Möödub kuu ja möödub kaks. Suhkrutükk läeb paremaks.
$:,:Ja koju me ei läe...:;:
LOSSIDES krahvidel pulmad on hoos (A) ↥
12
A E
LOSSIDES krahvidel pulmad on hoos,
A
kus mõrsjal on kroonitud pää,
A7 D
sääl voolamas šampanja, viin ja šartöös,
E E7 A
kuid südamed külmad kui jää.
A D A
Siis meeleldi maanteel ma tantsin,
E A
kus metsade, tormide laul,
A7 D
seda marulist hulkuri valssi,
E E7 A
tule minuga neiu, ahoi!
A7 D
seda marulist hulkuri valssi,
E E7 A
tule minuga neiu, ahoi!
A E
Tähis on taevas ja kumamas kuu,
A
kui kristallid säravad nad,
A7 D
kuid hulgust ei sugugi segamas see,
E E7 A
kui mõrsjaga teed astuvad.
A D A
Siis meeleldi maanteel ma tantsin,
E A
kus metsade, tormide laul,
A7 D
seda marulist hulkuri valssi,
E E7 A
tule minuga neiu, ahoi!
A7 D
seda marulist hulkuri valssi,
E E7 A
tule minuga neiu, ahoi!
A E
Ei hulguse armastus tooruseks lä’e,
A
tal süda on puhas ja prii,
D
ka tema võib armsamat kallistada
E E7 A
ja õnne tal näidatagi.
A D A
Siis meeleldi maanteel ma tantsin,
E A
kus metsade, tormide laul,
A7 D
seda marulist hulkuri valssi,
E E7 A
tule minuga neiu, ahoi!
A7 D
seda marulist hulkuri valssi,
E E7 A
tule minuga neiu, ahoi!
A E
Üksi rändan siin ringi kui põlat’ pajats,
A
mul südames kurbuse joon,
A7 D
kuid mõrsjaga olen kui ööbikupaar,
E E7 A
hüüab elu meil: õnne teil toon!
A D A
Siis meeleldi maanteel ma tantsin,
E A
kus metsade, tormide laul,
A7 D
seda marulist hulkuri valssi,
E E7 A
tule minuga neiu, ahoi!
A7 D
seda marulist hulkuri valssi,
E E7 A
tule minuga neiu, ahoi!
A E
LOSSIDES krahvidel pulmad on hoos,
A
kus mõrsjal on kroonitud pää,
A7 D
sääl voolamas šampanja, viin ja šartöös,
E E7 A
kuid südamed külmad kui jää.
A D A
Siis meeleldi maanteel ma tantsin,
E A
kus metsade, tormide laul,
A7 D
seda marulist hulkuri valssi,
E E7 A
tule minuga neiu, ahoi!
A7 D
seda marulist hulkuri valssi,
E E7 A
tule minuga neiu, ahoi!
A E
Tähis on taevas ja kumamas kuu,
A
kui kristallid säravad nad,
A7 D
kuid hulgust ei sugugi segamas see,
E E7 A
kui mõrsjaga teed astuvad.
A D A
Siis meeleldi maanteel ma tantsin,
E A
kus metsade, tormide laul,
A7 D
seda marulist hulkuri valssi,
E E7 A
tule minuga neiu, ahoi!
A7 D
seda marulist hulkuri valssi,
E E7 A
tule minuga neiu, ahoi!
A E
Ei hulguse armastus tooruseks lä’e,
A
tal süda on puhas ja prii,
D
ka tema võib armsamat kallistada
E E7 A
ja õnne tal näidatagi.
A D A
Siis meeleldi maanteel ma tantsin,
E A
kus metsade, tormide laul,
A7 D
seda marulist hulkuri valssi,
E E7 A
tule minuga neiu, ahoi!
A7 D
seda marulist hulkuri valssi,
E E7 A
tule minuga neiu, ahoi!
A E
Üksi rändan siin ringi kui põlat’ pajats,
A
mul südames kurbuse joon,
A7 D
kuid mõrsjaga olen kui ööbikupaar,
E E7 A
hüüab elu meil: õnne teil toon!
A D A
Siis meeleldi maanteel ma tantsin,
E A
kus metsade, tormide laul,
A7 D
seda marulist hulkuri valssi,
E E7 A
tule minuga neiu, ahoi!
A7 D
seda marulist hulkuri valssi,
E E7 A
tule minuga neiu, ahoi!
KUI lapsena lustilla luhal (A) ↥
12
A
KUI lapsena lustilla luhal
A7
ma mängisin kaskede all,
D E
siis oli mu süda nii puhas
A A7
Ja selge kui vete kristall,
D E
siis oli mu süda nii puhas
A E
Ja selge kui vete kristall.
A
Maailm hiilgas ja säras mu silmas,
A7
kõik süütu ja puhas mul näis.
D E
Ma ei teadnud, et elu maailmas
A A7
on õelust ja kadedust täis,
D E
Ma ei teadnud, et elu maailmas
A E
on õelust ja kadedust täis.
A
Kui mesilind jalast mind nõelas,
A7
see oli minu esimene oht,
D E
seda emake arstida oskas
A A7
ja terveks sai haavatud koht,
D E
seda emake arstida oskas
A E
ja terveks sai haavatud koht.
A
Mu lapsepõlv mööda ju läinud,
A7
nüüd valust on lõhkemas rind.
D E
Ei emake arstida oska
A A7
ei terveks saa südame haav
D E
Ei emake arstida oska
A E
ei terveks saa südame haav
A
KUI lapsena lustilla luhal
A7
ma mängisin kaskede all,
D E
siis oli mu süda nii puhas
A A7
Ja selge kui vete kristall,
D E
siis oli mu süda nii puhas
A
Ja selge kui vete kristall.
A
KUI lapsena lustilla luhal
A7
ma mängisin kaskede all,
D E
siis oli mu süda nii puhas
A A7
Ja selge kui vete kristall,
D E
siis oli mu süda nii puhas
A E
Ja selge kui vete kristall.
A
Maailm hiilgas ja säras mu silmas,
A7
kõik süütu ja puhas mul näis.
D E
Ma ei teadnud, et elu maailmas
A A7
on õelust ja kadedust täis,
D E
Ma ei teadnud, et elu maailmas
A E
on õelust ja kadedust täis.
A
Kui mesilind jalast mind nõelas,
A7
see oli minu esimene oht,
D E
seda emake arstida oskas
A A7
ja terveks sai haavatud koht,
D E
seda emake arstida oskas
A E
ja terveks sai haavatud koht.
A
Mu lapsepõlv mööda ju läinud,
A7
nüüd valust on lõhkemas rind.
D E
Ei emake arstida oska
A A7
ei terveks saa südame haav
D E
Ei emake arstida oska
A E
ei terveks saa südame haav
A
KUI lapsena lustilla luhal
A7
ma mängisin kaskede all,
D E
siis oli mu süda nii puhas
A A7
Ja selge kui vete kristall,
D E
siis oli mu süda nii puhas
A
Ja selge kui vete kristall.
SINU ILUSAD SINISED SILMAD (D) ↥
D
Sinu ilusad sinised silmad,
G
üksainus kord nägin ma neid,
D
su kullakarva läikivad lokid,
A D D7
ei iial neid unusta' või.
G D
su kullakarva läikivad lokid,
A D A
ei iial neid unusta' või.
D
Ära nõua mult rikkust, ei vara,
G
ära nõua mult hiilgust ja au,
D
vaid nõua üht südant, mis puhas
A D D7
ja sulle on surmani truu.
G D
vaid nõua üht südant, mis puhas
A D A
ja sulle on surmani truu.
Sinu ilusad sinised silmad,
kui poleks ma mitte neid näind
ei oleks mu südame rahu
nii otsata kaduma läind.
Sinu ilusad sinised silmad,
on hingesse põlema läind:
su ilusad kullased juuksed
mu ihale võrgu on teind.
Sinu ilusad sinised silmad,
G
üksainus kord nägin ma neid,
D
su kullakarva läikivad lokid,
A D D7
ei iial neid unusta' või.
G D
su kullakarva läikivad lokid,
A D A
ei iial neid unusta' või.
D
Ära nõua mult rikkust, ei vara,
G
ära nõua mult hiilgust ja au,
D
vaid nõua üht südant, mis puhas
A D D7
ja sulle on surmani truu.
G D
vaid nõua üht südant, mis puhas
A D A
ja sulle on surmani truu.
Sinu ilusad sinised silmad,
kui poleks ma mitte neid näind
ei oleks mu südame rahu
nii otsata kaduma läind.
Sinu ilusad sinised silmad,
on hingesse põlema läind:
su ilusad kullased juuksed
mu ihale võrgu on teind.
KUI vanaeit keelab sul joomise, siis joo, siis joo! ↥
A
KUI vanaeit keelab sul joomise, siis joo, siis joo!
Ja keelab sul puskari toomise, siis joo, siis joo!
D A
Sest joomisest ära sa iialgi loobu,
D A
vaid võta uus eit ja siis uuesti joobu.
E A E A A7
Ja joo ja jaura ja joo ja jaura ja joo ja jaura ja joo.
D A
Sest joomisest ära sa iialgi loobu,
D A
vaid võta uus eit ja siis uuesti joobu.
E A E A
Ja joo ja jaura ja joo ja jaura ja joo ja jaura ja joo.
A
Kui koolmeister koolis sind õpetab, siis joo, siis joo!
Ja õhtul ta tööpäeva lõpetab, siis joo, siis joo!
D A
Kui päeval ta füüsikat pudrutab
D A
ja õhtuti naistega kudrutab.
E A E A A7
Siis joo ja jaura ja joo ja jaura ja joo ja jaura ja joo.
D A
Kui päeval ta füüsikat pudrutab
D A
ja õhtuti naistega kudrutab.
E A E A
Siis joo ja jaura ja joo ja jaura ja joo ja jaura ja joo.
A
Kui ohvitser lahingus tulistab, siis joo, siis joo!
Ja telgis ta pudelist kulistab, siis joo, siis joo!
D A
Kui mürsk jälle kaevikus plahvatab,
D A
vein pudelis valgemaks lahvatab.
E A E A A7
Siis joo ja jaura ja joo ja jaura ja joo ja jaura ja joo.
D A
Kui mürsk jälle kaevikus plahvatab,
D A
vein pudelis valgemaks lahvatab.
E A E A
Siis joo ja jaura ja joo ja jaura ja joo ja jaura ja joo.
KUI vanaeit keelab sul joomise, siis joo, siis joo!
Ja keelab sul puskari toomise, siis joo, siis joo!
D A
Sest joomisest ära sa iialgi loobu,
D A
vaid võta uus eit ja siis uuesti joobu.
E A E A A7
Ja joo ja jaura ja joo ja jaura ja joo ja jaura ja joo.
D A
Sest joomisest ära sa iialgi loobu,
D A
vaid võta uus eit ja siis uuesti joobu.
E A E A
Ja joo ja jaura ja joo ja jaura ja joo ja jaura ja joo.
A
Kui koolmeister koolis sind õpetab, siis joo, siis joo!
Ja õhtul ta tööpäeva lõpetab, siis joo, siis joo!
D A
Kui päeval ta füüsikat pudrutab
D A
ja õhtuti naistega kudrutab.
E A E A A7
Siis joo ja jaura ja joo ja jaura ja joo ja jaura ja joo.
D A
Kui päeval ta füüsikat pudrutab
D A
ja õhtuti naistega kudrutab.
E A E A
Siis joo ja jaura ja joo ja jaura ja joo ja jaura ja joo.
A
Kui ohvitser lahingus tulistab, siis joo, siis joo!
Ja telgis ta pudelist kulistab, siis joo, siis joo!
D A
Kui mürsk jälle kaevikus plahvatab,
D A
vein pudelis valgemaks lahvatab.
E A E A A7
Siis joo ja jaura ja joo ja jaura ja joo ja jaura ja joo.
D A
Kui mürsk jälle kaevikus plahvatab,
D A
vein pudelis valgemaks lahvatab.
E A E A
Siis joo ja jaura ja joo ja jaura ja joo ja jaura ja joo.
SÜDA tuksub tuks, tuks, tuks ↥
A E A
SÜDA tuksub tuks, tuks, tuks
A E A
mine lahti uks, uks, uks.
A D A
Siis me lähme Mallega
E E7 A
saarde kalu püüdema.
D D7 A A7
Hopsassa, Mallega
E E7 A A7
saarde kalu püüdema!
D D7 A A7
Hopsassa, Mallega
E E7 A
saarde kalu püüdema!
Oh kui saaksin mina sääl‑
kõrge mere selja pääl
Malle kõrval sõuada,
ootaks vene jõuada.
Hopsassa, Mallega
ootaks vene jõuada!
Kui on hüva pärituul,
lendab vene nii kui kuul,
siis meil aega Mallega
salajuttu vestata.
Hopsassa, Mallega
salajuttu vestata!
Kui on kalad roogitud,
jutud kokku räägitud,
siis me lähme Mallega
maale kalu kauplema.
Hopsassa, Mallega
maale kala kauplema!
Koju tulles kiiresti
võtan Malle kaenlasse,
siis me lähme Lontova
pulmaehteid ostema.
Hopsassa, Mallega
pulmaehteid ostema!
SÜDA tuksub tuks, tuks, tuks
A E A
mine lahti uks, uks, uks.
A D A
Siis me lähme Mallega
E E7 A
saarde kalu püüdema.
D D7 A A7
Hopsassa, Mallega
E E7 A A7
saarde kalu püüdema!
D D7 A A7
Hopsassa, Mallega
E E7 A
saarde kalu püüdema!
Oh kui saaksin mina sääl‑
kõrge mere selja pääl
Malle kõrval sõuada,
ootaks vene jõuada.
Hopsassa, Mallega
ootaks vene jõuada!
Kui on hüva pärituul,
lendab vene nii kui kuul,
siis meil aega Mallega
salajuttu vestata.
Hopsassa, Mallega
salajuttu vestata!
Kui on kalad roogitud,
jutud kokku räägitud,
siis me lähme Mallega
maale kalu kauplema.
Hopsassa, Mallega
maale kala kauplema!
Koju tulles kiiresti
võtan Malle kaenlasse,
siis me lähme Lontova
pulmaehteid ostema.
Hopsassa, Mallega
pulmaehteid ostema!
OLEN VIIN ↥
G Em
Olen viin, olen viin, olen seal, olen siin.
Am D
Voolan lettidelt alla, kõik teed on mul valla.
G Em
Olen maailma jumal, kes ei joo see on rumal.
Am D
Olen viin, olen viin, olen seal, olen siin,
G
terves kehas üks viin.
Võta mind, võta mind, ma ju armastan sind,
ma ei jäta sind maha kui sul on veel raha.
Olen maailma jumal, kes ei joo see on rumal.
Olen viin, olen viin, olen seal, olen siin,
terves kehas kaks viina.
Olen hingejahutus, olen abielulahutus,
olen saatuslik hurm, olen sohvrite surm.
Olen südamevalu ja poiste vanglaelu,
olen taplus ja kägistus, olen kaklus ja vägistus,
olen viin, olen viin.
G Em
Olen viin, olen viin, olen seal, olen siin.
Am D
Voolan lettidelt alla, kõik teed on mul valla.
G Em
Olen maailma jumal, kes ei joo see on rumal.
Am D
Olen viin, olen viin, olen seal, olen siin,
G
terves kehas üks viin.
...terves kehas kast viina.
Olen viin, olen viin, olen seal, olen siin.
Am D
Voolan lettidelt alla, kõik teed on mul valla.
G Em
Olen maailma jumal, kes ei joo see on rumal.
Am D
Olen viin, olen viin, olen seal, olen siin,
G
terves kehas üks viin.
Võta mind, võta mind, ma ju armastan sind,
ma ei jäta sind maha kui sul on veel raha.
Olen maailma jumal, kes ei joo see on rumal.
Olen viin, olen viin, olen seal, olen siin,
terves kehas kaks viina.
Olen hingejahutus, olen abielulahutus,
olen saatuslik hurm, olen sohvrite surm.
Olen südamevalu ja poiste vanglaelu,
olen taplus ja kägistus, olen kaklus ja vägistus,
olen viin, olen viin.
G Em
Olen viin, olen viin, olen seal, olen siin.
Am D
Voolan lettidelt alla, kõik teed on mul valla.
G Em
Olen maailma jumal, kes ei joo see on rumal.
Am D
Olen viin, olen viin, olen seal, olen siin,
G
terves kehas üks viin.
...terves kehas kast viina.
LAADASÕIT ↥
D
Laadad on need rahvaturud,
G
kuhu jooksvad teed ja harud,
D A
kui sood ja rabad kandvad peal,
G D
kui sood ja rabad kandvad peal,
A D
siis lust on sõita nende peal.
D
Oi, kribudi‑krabudi kaupmees seal,
G
ta istus kastinurga peal,
D A
ta pakkus üht ja pakkus teist,
G D
ta pakkus üht ja pakkus teist,
A D
ja aisakell tegi till‑till‑till.
D
Sain teele, hakkas sadama,
G
mul lust oli heita magama,
D A
hobu loopis lund aga loogani,
G D
hobu loopis lund aga loogani,
A D
ja rahet rangiroomani.
D
Vaat' kus lust, kui tuppa sain,
G
mul vastu tuli ämmaeit,
D A
ma mitu matsu musu sain,
G D
ma mitu matsu musu sain,
A D
ja sada saamata veel jäi.
D
Siis tuli sisse laadamees,
G
kes kriiskas mitme mehe eest,
D A
ta mitu matsi maha lõi,
G D
ta mitu matsi maha lõi
A D
ja korvi õlut laual tõi.
D
Mis kurvastad, sina naabri‑Ants,
G
kui küla peal on käimas tants,
D A
kas sinu käsi hästi pole käind?
G D
Kas sinu käsi hästi pole käind
A D
või viljavakk pole täide läind?
D
Kui jutud kokku räägitud
G
ja kosjakaubad sõlmitud,
D A
siis pruut sai rekke tõstetud.
G D
Siis pruut sai rekke tõstetud
A D
ja hobune lahti seotud.
D
Hobu oli hull ja hullas palju,
G
pruut oli narr ja naeris palju,
D A
istus, jalad nii kui nukk.
G D
Istus, jalad nii kui nukk,
A D
ja süda tegi tukk‑tukk‑tukk,
A D
ja süda tegi tukk‑tukk‑tukk.
Laadad on need rahvaturud,
G
kuhu jooksvad teed ja harud,
D A
kui sood ja rabad kandvad peal,
G D
kui sood ja rabad kandvad peal,
A D
siis lust on sõita nende peal.
D
Oi, kribudi‑krabudi kaupmees seal,
G
ta istus kastinurga peal,
D A
ta pakkus üht ja pakkus teist,
G D
ta pakkus üht ja pakkus teist,
A D
ja aisakell tegi till‑till‑till.
D
Sain teele, hakkas sadama,
G
mul lust oli heita magama,
D A
hobu loopis lund aga loogani,
G D
hobu loopis lund aga loogani,
A D
ja rahet rangiroomani.
D
Vaat' kus lust, kui tuppa sain,
G
mul vastu tuli ämmaeit,
D A
ma mitu matsu musu sain,
G D
ma mitu matsu musu sain,
A D
ja sada saamata veel jäi.
D
Siis tuli sisse laadamees,
G
kes kriiskas mitme mehe eest,
D A
ta mitu matsi maha lõi,
G D
ta mitu matsi maha lõi
A D
ja korvi õlut laual tõi.
D
Mis kurvastad, sina naabri‑Ants,
G
kui küla peal on käimas tants,
D A
kas sinu käsi hästi pole käind?
G D
Kas sinu käsi hästi pole käind
A D
või viljavakk pole täide läind?
D
Kui jutud kokku räägitud
G
ja kosjakaubad sõlmitud,
D A
siis pruut sai rekke tõstetud.
G D
Siis pruut sai rekke tõstetud
A D
ja hobune lahti seotud.
D
Hobu oli hull ja hullas palju,
G
pruut oli narr ja naeris palju,
D A
istus, jalad nii kui nukk.
G D
Istus, jalad nii kui nukk,
A D
ja süda tegi tukk‑tukk‑tukk,
A D
ja süda tegi tukk‑tukk‑tukk.
MATS alati on tubli mees ↥
G C G
MATS alati on tubli mees ei kedagi ta pelga.
C G D G
Ei kummarda ta saksa ees, ei tõmba küüru selga.
C G D G
Ei kummarda ta saksa ees, ei tõmba küüru selga.
G G7 C G
Ja kui see laul meil korda läeb, ei meie kimpu jää.
C G D G
Ja kui see laul meil korda läeb, ei meie kimpu jää.
C G D G
Ja kui see laul meil korda läeb, ei meie kimpu jää.
Mats astus oma pambuga
kord läbi mõisa õue,
saks tuli vastu kärkides
kui kõige kurjem kõue.
$:;:Ja kui see laul...:;:
"Kas sina, tõbras, parunit
ei enam tunda taha?
Või on sul munad mütsi sees,
et müts ei võtab maha?"
$:;:Ja kui see laul...:;:
Mats võtab mütsi maha küll,
siis seisab see tal põues.
See sünnib toas, kirikus,
kuid mitte mõisa õues.
$:;:Ja kui see laul...:;:
MATS alati on tubli mees ei kedagi ta pelga.
C G D G
Ei kummarda ta saksa ees, ei tõmba küüru selga.
C G D G
Ei kummarda ta saksa ees, ei tõmba küüru selga.
G G7 C G
Ja kui see laul meil korda läeb, ei meie kimpu jää.
C G D G
Ja kui see laul meil korda läeb, ei meie kimpu jää.
C G D G
Ja kui see laul meil korda läeb, ei meie kimpu jää.
Mats astus oma pambuga
kord läbi mõisa õue,
saks tuli vastu kärkides
kui kõige kurjem kõue.
$:;:Ja kui see laul...:;:
"Kas sina, tõbras, parunit
ei enam tunda taha?
Või on sul munad mütsi sees,
et müts ei võtab maha?"
$:;:Ja kui see laul...:;:
Mats võtab mütsi maha küll,
siis seisab see tal põues.
See sünnib toas, kirikus,
kuid mitte mõisa õues.
$:;:Ja kui see laul...:;:
KAERA-JAAN, oi Kaera-Jaan (C) ↥
C
KAERA‑JAAN, oi Kaera‑Jaan,
G C
oi karga välja kaema!
C
KAERA‑JAAN, oi Kaera‑Jaan,
G C
oi karga välja kaema!
G
Kas on kesvad keerulised,
D G
kaerad katsa kandilised?
G
Kas on kesvad keerulised,
D G
kaerad katsa kandilised?
:,:Kaera‑Jaan, oi Kaera‑Jaan,
oi karga välja kaema!:,:
:,:Kas on kikas kaevu läinud,
Kaera‑Jaan ta välja toonud?:,:
:,:Kaera‑Jaan, oi Kaera‑Jaan,
oi karga välja kaema!:,:
:,:Mis on Kaiel viga saanud,
et ta valjult kiljatanud?:,:
‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑
1. Oi, Kaera Jaan,
oi, Kaera Jaan,
karga välja kaema!
Kas on kesvad keerulised,
Kaerad katse kandilised?
2. Oi, Kaera Jaan,
oi, kaera Jaan,
karga välja kaema!
Kas on kikas kaeras käinud,
Kanakari kesva läinud?
3. Oi, Kaera Jaan,
oi, Kaera Jaan,
karga välja kaema!
Vares võtab viljatera,
Kaaren katkub kaeratera!
4. Oi, Kaera Jaan,
oi, Kaera Jaan,
karga välja kaema!
Võta vemmal‑ viruta
Ja linnud kaerast kihuta
KAERA‑JAAN, oi Kaera‑Jaan,
G C
oi karga välja kaema!
C
KAERA‑JAAN, oi Kaera‑Jaan,
G C
oi karga välja kaema!
G
Kas on kesvad keerulised,
D G
kaerad katsa kandilised?
G
Kas on kesvad keerulised,
D G
kaerad katsa kandilised?
:,:Kaera‑Jaan, oi Kaera‑Jaan,
oi karga välja kaema!:,:
:,:Kas on kikas kaevu läinud,
Kaera‑Jaan ta välja toonud?:,:
:,:Kaera‑Jaan, oi Kaera‑Jaan,
oi karga välja kaema!:,:
:,:Mis on Kaiel viga saanud,
et ta valjult kiljatanud?:,:
‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑
1. Oi, Kaera Jaan,
oi, Kaera Jaan,
karga välja kaema!
Kas on kesvad keerulised,
Kaerad katse kandilised?
2. Oi, Kaera Jaan,
oi, kaera Jaan,
karga välja kaema!
Kas on kikas kaeras käinud,
Kanakari kesva läinud?
3. Oi, Kaera Jaan,
oi, Kaera Jaan,
karga välja kaema!
Vares võtab viljatera,
Kaaren katkub kaeratera!
4. Oi, Kaera Jaan,
oi, Kaera Jaan,
karga välja kaema!
Võta vemmal‑ viruta
Ja linnud kaerast kihuta
PALJU aastaid mööda läind on sellest aast ↥
G D G G7
PALJU aastaid mööda läind on sellest aast,
C G
kui veel olemas ei olnud meie maal
Am D
ronge, autosid, jalgrattaid
G Em
ega tehtud pikki matku
D D7 G
nagu tänapäeval kõikjal näha saab.
G
Uhke postipoiss sõitis kord maanteel,
D
külast külla, linnast linna viis ta tee.
G G7 C
Kõigil uudiseid tõi postipoiss kaugelt –
G D C D G
nüüd vaid möödund ajast mälestus on see. On see.
Külakõrts ja postijaam seal üheskoos,
soojas kambris oli tuju ikka hoos.
Siis kui jalgu puhkas hobu,
peeti külmarohust lugu
ja siis sõit läks jälle lahti täies hoos.
Kirja kallimalt ka postipoiss seal tõi,
vahel suudluse ta selle eest ka sai.
Mitu hõberaha taskus
selle vaeva ära tasus,
mida teekond pikk tal kaasa tuua võis.
Talvel lumi tuiskas, tormas maantee peal,
juba kaugelt kostis aisakella hääl.
Soojas kasukas seal sõitis
mõni rikas linnakaupmees
uinus mõnusasti, habe härmas ees.
‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑
ver 2
Palju aastaid läinud mööda sellest a’ast (D),
kui veel olemas ei olnud meie maal
ronge, autosid, jalgrattaid
ega tehtud pikki matkaid,
nagu tänapäeval kõikjal näha saab.
$Uhke postipoiss sõitis kord maanteel,
$külast külla, linnast linna viis ta tee.
$Kõigil’ uudiseid tõi postipoiss kaugelt,
$nüüd vaid möödund ajast mälestus on see.
Talvel lumi tuiskas, tormas maantee peal.
Juba kaugelt kostis aisakella hääl.
Soojas kasukas sääl sõitis mõni
rikas linnakaupmees,
uinus mõnusasti, habe härmas tal.
$Uhke postipoiss...
Kirja kallimalt ka postipoiss see tõi,
vahest suudluse ta selle eest ka sai.
Mitu hõberaha taskus
selle vaeva ära tasus,
mida teekond pikk tal kaasa tuua võis.
$Uhke postipoiss...
Postijaam ja külakõrts need üheskoos,
soojas kambris oli tuju ikka hoos,
siis, kui jalga puhkas hobu,
peeti külmarohust lugu.
Varsti sõit läks lahti jälle täies hoos.
$Uhke postipoiss...
PALJU aastaid mööda läind on sellest aast,
C G
kui veel olemas ei olnud meie maal
Am D
ronge, autosid, jalgrattaid
G Em
ega tehtud pikki matku
D D7 G
nagu tänapäeval kõikjal näha saab.
G
Uhke postipoiss sõitis kord maanteel,
D
külast külla, linnast linna viis ta tee.
G G7 C
Kõigil uudiseid tõi postipoiss kaugelt –
G D C D G
nüüd vaid möödund ajast mälestus on see. On see.
Külakõrts ja postijaam seal üheskoos,
soojas kambris oli tuju ikka hoos.
Siis kui jalgu puhkas hobu,
peeti külmarohust lugu
ja siis sõit läks jälle lahti täies hoos.
Kirja kallimalt ka postipoiss seal tõi,
vahel suudluse ta selle eest ka sai.
Mitu hõberaha taskus
selle vaeva ära tasus,
mida teekond pikk tal kaasa tuua võis.
Talvel lumi tuiskas, tormas maantee peal,
juba kaugelt kostis aisakella hääl.
Soojas kasukas seal sõitis
mõni rikas linnakaupmees
uinus mõnusasti, habe härmas ees.
‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑
ver 2
Palju aastaid läinud mööda sellest a’ast (D),
kui veel olemas ei olnud meie maal
ronge, autosid, jalgrattaid
ega tehtud pikki matkaid,
nagu tänapäeval kõikjal näha saab.
$Uhke postipoiss sõitis kord maanteel,
$külast külla, linnast linna viis ta tee.
$Kõigil’ uudiseid tõi postipoiss kaugelt,
$nüüd vaid möödund ajast mälestus on see.
Talvel lumi tuiskas, tormas maantee peal.
Juba kaugelt kostis aisakella hääl.
Soojas kasukas sääl sõitis mõni
rikas linnakaupmees,
uinus mõnusasti, habe härmas tal.
$Uhke postipoiss...
Kirja kallimalt ka postipoiss see tõi,
vahest suudluse ta selle eest ka sai.
Mitu hõberaha taskus
selle vaeva ära tasus,
mida teekond pikk tal kaasa tuua võis.
$Uhke postipoiss...
Postijaam ja külakõrts need üheskoos,
soojas kambris oli tuju ikka hoos,
siis, kui jalga puhkas hobu,
peeti külmarohust lugu.
Varsti sõit läks lahti jälle täies hoos.
$Uhke postipoiss...
MIS teha meil, kui see madrus on purjus ↥
Am G Am G
Am
MIS teha meil, kui see madrus on purjus
G
mis teha meil, kui see madrus on purjus
Am
mis teha meil, kui see madrus on purjus
G Am
siis, kui hommik koidab.
Am
Hei‑jah, meil tuleb tõusta,
G
Hei‑jah, meil tuleb tõusta,
Am
Hei‑jah, meil tuleb tõusta,
G Am
siis, kui hommik koidab.
Am
Nädal aega söödaks talle vett ja leiba
G
Nädal aega söödaks talle vett ja leiba
Am
Nädal aega söödaks talle vett ja leiba
G Am
siis, kui hommik koidab.
Am
Hei‑jah, meil tuleb tõusta,
G
Hei‑jah, meil tuleb tõusta,
Am
Hei‑jah, meil tuleb tõusta,
G Am
siis, kui hommik koidab.
Am
Annaks talle nuusutada vandi otsa
G
Annaks talle nuusutada vandi otsa
Am
Annaks talle nuusutada vandi otsa
G Am
siis, kui hommik koidab.
Am
Hei‑jah, meil tuleb tõusta,
G
Hei‑jah, meil tuleb tõusta,
Am
Hei‑jah, meil tuleb tõusta,
G Am
siis, kui hommik koidab.
Am
Pistaks tema tühja õllevaati
G
Pistaks tema tühja õllevaati
Am
Pistaks tema tühja õllevaati
G Am
siis, kui hommik koidab.
Am
Hei‑jah, meil tuleb tõusta,
G
Hei‑jah, meil tuleb tõusta,
Am
Hei‑jah, meil tuleb tõusta,
G Am
siis, kui hommik koidab.
Am
Paneks tema trümmi turskeks lastiks
G
Paneks tema trümmi turskeks lastiks
Am
Paneks tema trümmi turskeks lastiks
G Am
siis, kui hommik koidab.
Am
Hei‑jah, meil tuleb tõusta,
G
Hei‑jah, meil tuleb tõusta,
Am
Hei‑jah, meil tuleb tõusta,
G Am
siis, kui hommik koidab.
Am
MIS teha meil, kui see madrus on purjus
G
mis teha meil, kui see madrus on purjus
Am
mis teha meil, kui see madrus on purjus
G Am
siis, kui hommik koidab.
Am
Hei‑jah, meil tuleb tõusta,
G
Hei‑jah, meil tuleb tõusta,
Am
Hei‑jah, meil tuleb tõusta,
G Am
siis, kui hommik koidab.
Am
Nädal aega söödaks talle vett ja leiba
G
Nädal aega söödaks talle vett ja leiba
Am
Nädal aega söödaks talle vett ja leiba
G Am
siis, kui hommik koidab.
Am
Hei‑jah, meil tuleb tõusta,
G
Hei‑jah, meil tuleb tõusta,
Am
Hei‑jah, meil tuleb tõusta,
G Am
siis, kui hommik koidab.
Am
Annaks talle nuusutada vandi otsa
G
Annaks talle nuusutada vandi otsa
Am
Annaks talle nuusutada vandi otsa
G Am
siis, kui hommik koidab.
Am
Hei‑jah, meil tuleb tõusta,
G
Hei‑jah, meil tuleb tõusta,
Am
Hei‑jah, meil tuleb tõusta,
G Am
siis, kui hommik koidab.
Am
Pistaks tema tühja õllevaati
G
Pistaks tema tühja õllevaati
Am
Pistaks tema tühja õllevaati
G Am
siis, kui hommik koidab.
Am
Hei‑jah, meil tuleb tõusta,
G
Hei‑jah, meil tuleb tõusta,
Am
Hei‑jah, meil tuleb tõusta,
G Am
siis, kui hommik koidab.
Am
Paneks tema trümmi turskeks lastiks
G
Paneks tema trümmi turskeks lastiks
Am
Paneks tema trümmi turskeks lastiks
G Am
siis, kui hommik koidab.
Am
Hei‑jah, meil tuleb tõusta,
G
Hei‑jah, meil tuleb tõusta,
Am
Hei‑jah, meil tuleb tõusta,
G Am
siis, kui hommik koidab.
OO, millal saaksin ma mustlasena (G) ↥
G
OO, millal saaksin ma mustlasena
D G D
maailmas ringi veel rännata.
G
Nii vaba, rõõmus ei ole keegi,
D G
kui loodusrüpes on mustlane.
C G
Kus elu looduslik ja päiksepaistega,
A D D7
ma olen õnnelik vaid sinuga.
G
Ma mustlaskombel nüüd ringi rändan
D G
ja otsin õnne ‑ kus asub see?
G C G
Sageli, metsades hulkudes, meenub mul mustlase muretu elu,
D G D D7 G
milles nii palju on võlu ja nii palju romantikat.
G
OO, millal saaksin ma mustlasena
D G D
maailmas ringi veel rännata.
G
Nii vaba, rõõmus ei ole keegi,
D G
kui loodusrüpes on mustlane.
C G
Kus elu looduslik ja päiksepaistega,
A D D7
ma olen õnnelik vaid sinuga.
G
Ma mustlaskombel nüüd ringi rändan
D G
ja otsin õnne ‑ kus asub see?
OO, millal saaksin ma mustlasena
D G D
maailmas ringi veel rännata.
G
Nii vaba, rõõmus ei ole keegi,
D G
kui loodusrüpes on mustlane.
C G
Kus elu looduslik ja päiksepaistega,
A D D7
ma olen õnnelik vaid sinuga.
G
Ma mustlaskombel nüüd ringi rändan
D G
ja otsin õnne ‑ kus asub see?
G C G
Sageli, metsades hulkudes, meenub mul mustlase muretu elu,
D G D D7 G
milles nii palju on võlu ja nii palju romantikat.
G
OO, millal saaksin ma mustlasena
D G D
maailmas ringi veel rännata.
G
Nii vaba, rõõmus ei ole keegi,
D G
kui loodusrüpes on mustlane.
C G
Kus elu looduslik ja päiksepaistega,
A D D7
ma olen õnnelik vaid sinuga.
G
Ma mustlaskombel nüüd ringi rändan
D G
ja otsin õnne ‑ kus asub see?
MA vaatan paadist kiikriga ↥
A E
MA vaatan paadist kiikriga,
E7 A
kui kaugel on see Saaremaa.
A E
MA vaatan paadist kiikriga,
D E A
kui kaugel on see Saaremaa.
A D
Ei paremat ole kuskil maal,
E E7 A
kui suisel ajal Saaremaal.
A D
Ei paremat ole kuskil maal,
E E7 A
kui suisel ajal Saaremaal.
A E
Seal Saaremaal ei kasva muud,
E7 A
kui kadakad ja männipuud.
A E
Seal Saaremaal ei kasva muud,
D E A
kui kadakad ja männipuud.
A D
Ei paremat ole kuskil maal,
E E7 A
kui suisel ajal Saaremaal.
A D
Ei paremat ole kuskil maal,
E E7 A
kui suisel ajal Saaremaal.
A E
Mu pruut on valge nagu tui,
E7 A
ma nägin teda mullu sui.
A E
Mu pruut on valge nagu tui,
D E A
ma nägin teda mullu sui.
A D
Ei paremat ole kuskil maal,
E E7 A
kui suisel ajal Saaremaal.
A D
Ei paremat ole kuskil maal,
E E7 A
kui suisel ajal Saaremaal.
A E
Tal mustad juuksed, valge kael
E7 A
ja kaela ümber sametpael.
A E
Tal mustad juuksed, valge kael
D E A
ja kaela ümber sametpael.
A D
Ei paremat ole kuskil maal,
E E7 A
kui suisel ajal Saaremaal.
A D
Ei paremat ole kuskil maal,
E E7 A
kui suisel ajal Saaremaal.
A E
Ma rüüpan merest soolast vett
E7 A
ja räägin armsamale tõtt:
A E
Ma rüüpan merest soolast vett
D E A
ja räägin armsamale tõtt:
A D
Ei paremat ole kuskil maal,
E E7 A
kui suisel ajal Saaremaal.
A D
Ei paremat ole kuskil maal,
E E7 A
kui suisel ajal Saaremaal.
A E
Kui tahad mul naiseks tulla sa,
E7 A
pead Saaremaale sõudema!
A E
Kui tahad mul naiseks tulla sa,
D E A
pead Saaremaale sõudema!
A D
Ei paremat ole kuskil maal,
E E7 A
kui suisel ajal Saaremaal.
A D
Ei paremat ole kuskil maal,
E E7 A
kui suisel ajal Saaremaal.
MA vaatan paadist kiikriga,
E7 A
kui kaugel on see Saaremaa.
A E
MA vaatan paadist kiikriga,
D E A
kui kaugel on see Saaremaa.
A D
Ei paremat ole kuskil maal,
E E7 A
kui suisel ajal Saaremaal.
A D
Ei paremat ole kuskil maal,
E E7 A
kui suisel ajal Saaremaal.
A E
Seal Saaremaal ei kasva muud,
E7 A
kui kadakad ja männipuud.
A E
Seal Saaremaal ei kasva muud,
D E A
kui kadakad ja männipuud.
A D
Ei paremat ole kuskil maal,
E E7 A
kui suisel ajal Saaremaal.
A D
Ei paremat ole kuskil maal,
E E7 A
kui suisel ajal Saaremaal.
A E
Mu pruut on valge nagu tui,
E7 A
ma nägin teda mullu sui.
A E
Mu pruut on valge nagu tui,
D E A
ma nägin teda mullu sui.
A D
Ei paremat ole kuskil maal,
E E7 A
kui suisel ajal Saaremaal.
A D
Ei paremat ole kuskil maal,
E E7 A
kui suisel ajal Saaremaal.
A E
Tal mustad juuksed, valge kael
E7 A
ja kaela ümber sametpael.
A E
Tal mustad juuksed, valge kael
D E A
ja kaela ümber sametpael.
A D
Ei paremat ole kuskil maal,
E E7 A
kui suisel ajal Saaremaal.
A D
Ei paremat ole kuskil maal,
E E7 A
kui suisel ajal Saaremaal.
A E
Ma rüüpan merest soolast vett
E7 A
ja räägin armsamale tõtt:
A E
Ma rüüpan merest soolast vett
D E A
ja räägin armsamale tõtt:
A D
Ei paremat ole kuskil maal,
E E7 A
kui suisel ajal Saaremaal.
A D
Ei paremat ole kuskil maal,
E E7 A
kui suisel ajal Saaremaal.
A E
Kui tahad mul naiseks tulla sa,
E7 A
pead Saaremaale sõudema!
A E
Kui tahad mul naiseks tulla sa,
D E A
pead Saaremaale sõudema!
A D
Ei paremat ole kuskil maal,
E E7 A
kui suisel ajal Saaremaal.
A D
Ei paremat ole kuskil maal,
E E7 A
kui suisel ajal Saaremaal.
OO Susanna! Oo Susanna! ↥
G
OO Susanna! Oo Susanna!
D
Miks sa mulle musi ei anna?
D
OO Susanna! Oo Susanna!
D7 G
Miks sa mulle musi ei anna?
G
Musi pole patt, vat!
Musi pole patt, vat!
D
Räägin sulle sulatõtt ma.
D
Musi pole patt, vat!
Musi pole patt, vat!
D7 G
Räägin sulle sulatõtt ma.
G
Kõik suud suudlevad, kõik suud suudlevad,
D
kuid ei suudle kotisuud.
Kõik suud suudlevad, kõik suud suudlevad,
D7 G
kuid ei suudle kotisuud.
G
OO Susanna! Oo Susanna!
D
Miks sa mulle musi ei anna?
D
OO Susanna! Oo Susanna!
D7 G
Miks sa mulle musi ei anna?
G
Musi pole patt, vat!
Musi pole patt, vat!
D
Räägin sulle sulatõtt ma.
D
Musi pole patt, vat!
Musi pole patt, vat!
D7 G
Räägin sulle sulatõtt ma.
G
Kõik konnad krooksuvad, kõik konnad krooksuvad,
D
kuid ei krooksu ülikonnad.
Kõik konnad krooksuvad, kõik konnad krooksuvad,
D7 G
kuid ei krooksu ülikonnad.
G
OO Susanna! Oo Susanna!
D
Miks sa mulle musi ei anna?
D
OO Susanna! Oo Susanna!
D7 G
Miks sa mulle musi ei anna?
G
Musi pole patt, vat!
Musi pole patt, vat!
D
Räägin sulle sulatõtt ma.
D
Musi pole patt, vat!
Musi pole patt, vat!
D7 G
Räägin sulle sulatõtt.
‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑
:,:Meie kassil pojad,
meie kassil pojad.
Mitu tükki korraga.:,:
OO Susanna! Oo Susanna!
D
Miks sa mulle musi ei anna?
D
OO Susanna! Oo Susanna!
D7 G
Miks sa mulle musi ei anna?
G
Musi pole patt, vat!
Musi pole patt, vat!
D
Räägin sulle sulatõtt ma.
D
Musi pole patt, vat!
Musi pole patt, vat!
D7 G
Räägin sulle sulatõtt ma.
G
Kõik suud suudlevad, kõik suud suudlevad,
D
kuid ei suudle kotisuud.
Kõik suud suudlevad, kõik suud suudlevad,
D7 G
kuid ei suudle kotisuud.
G
OO Susanna! Oo Susanna!
D
Miks sa mulle musi ei anna?
D
OO Susanna! Oo Susanna!
D7 G
Miks sa mulle musi ei anna?
G
Musi pole patt, vat!
Musi pole patt, vat!
D
Räägin sulle sulatõtt ma.
D
Musi pole patt, vat!
Musi pole patt, vat!
D7 G
Räägin sulle sulatõtt ma.
G
Kõik konnad krooksuvad, kõik konnad krooksuvad,
D
kuid ei krooksu ülikonnad.
Kõik konnad krooksuvad, kõik konnad krooksuvad,
D7 G
kuid ei krooksu ülikonnad.
G
OO Susanna! Oo Susanna!
D
Miks sa mulle musi ei anna?
D
OO Susanna! Oo Susanna!
D7 G
Miks sa mulle musi ei anna?
G
Musi pole patt, vat!
Musi pole patt, vat!
D
Räägin sulle sulatõtt ma.
D
Musi pole patt, vat!
Musi pole patt, vat!
D7 G
Räägin sulle sulatõtt.
‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑
:,:Meie kassil pojad,
meie kassil pojad.
Mitu tükki korraga.:,:
MEREL puhumas on tuuled (A) ↥
11
A E
MEREL puhumas on tuuled, tuuled need on trotsi täis.
A A7
Kas mind suudlesid su huuled või ehk tuul neist üle käis?
D A
Ütle meri, mu meri, miks sa siia mind tõid?
E A A7
Ütle meri, mu meri, kas ma lahkuda võin?
A7 D A
Ütle meri, mu meri, miks sa siia mind tõid?
E A E
Ütle meri, mu meri, kas ma lahkuda võin?
A E
Mere kohal särab taevas, taevas see on tähti täis.
A A7
Palju tähti alla langes, palju tähti alles jäi.
D A
Ütle meri, mu meri, miks sa siia mind tõid?
E A A7
Ütle meri, mu meri, kas ma lahkuda võin?
A7 D A
Ütle meri, mu meri, miks sa siia mind tõid?
E A E
Ütle meri, mu meri, kas ma lahkuda võin?
A E
Merekaldal liivaluited, luited need on jälgi täis.
A A7
Kes need jäljed siia jättis, kes neid jälgi mööda käis?
D A
Ütle meri, mu meri, miks sa siia mind tõid?
E A A7
Ütle meri, mu meri, kas ma lahkuda võin?
A7 D A
Ütle meri, mu meri, miks sa siia mind tõid?
E A E
Ütle meri, mu meri, kas ma lahkuda võin?
A E
Merevetel sõitvad laevad, palju laevu merre jäi.
A A7
Mere kohal särab taevas, taevas see on tähti täis.
D A
Ütle meri, mu meri, miks sa siia mind tõid?
E A A7
Ütle meri, mu meri, kas ma lahkuda võin?
A7 D A
Ütle meri, mu meri, miks sa siia mind tõid?
E A
Ütle meri, mu meri, kas ma lahkuda võin?
A E
MEREL puhumas on tuuled, tuuled need on trotsi täis.
A A7
Kas mind suudlesid su huuled või ehk tuul neist üle käis?
D A
Ütle meri, mu meri, miks sa siia mind tõid?
E A A7
Ütle meri, mu meri, kas ma lahkuda võin?
A7 D A
Ütle meri, mu meri, miks sa siia mind tõid?
E A E
Ütle meri, mu meri, kas ma lahkuda võin?
A E
Mere kohal särab taevas, taevas see on tähti täis.
A A7
Palju tähti alla langes, palju tähti alles jäi.
D A
Ütle meri, mu meri, miks sa siia mind tõid?
E A A7
Ütle meri, mu meri, kas ma lahkuda võin?
A7 D A
Ütle meri, mu meri, miks sa siia mind tõid?
E A E
Ütle meri, mu meri, kas ma lahkuda võin?
A E
Merekaldal liivaluited, luited need on jälgi täis.
A A7
Kes need jäljed siia jättis, kes neid jälgi mööda käis?
D A
Ütle meri, mu meri, miks sa siia mind tõid?
E A A7
Ütle meri, mu meri, kas ma lahkuda võin?
A7 D A
Ütle meri, mu meri, miks sa siia mind tõid?
E A E
Ütle meri, mu meri, kas ma lahkuda võin?
A E
Merevetel sõitvad laevad, palju laevu merre jäi.
A A7
Mere kohal särab taevas, taevas see on tähti täis.
D A
Ütle meri, mu meri, miks sa siia mind tõid?
E A A7
Ütle meri, mu meri, kas ma lahkuda võin?
A7 D A
Ütle meri, mu meri, miks sa siia mind tõid?
E A
Ütle meri, mu meri, kas ma lahkuda võin?
MAID JA RAHVAID... (D) ↥
D
Maid ja rahvaid maha jättes
A
rõõmsalt kõrtsi poole tõttes.
Maid ja rahvaid maha jättes
D
rõõmsalt kõrtsi poole tõttes.
D
Tee peal tahtis pätt mind tappa,
A
õnneks jõudsin kõrtsituppa.
Tee peal tahtis pätt mind tappa,
D
õnneks jõudsin kõrtsituppa.
Kõrtsitoas oli õhk nii kibe,
õllest‑viinast põrand libe.
Otsiti seal kõnemehi,
kellest kõrts ka polnud tühi.
Saadi kätte koolipapa,
tassiti ta rahva ette.
Räägiti seal vanast ajast
ja ka meie lunastajast.
Ukse vahelt paistis pilu,
kõrvaltoas oli nääriilu.
Mehed jooksid, habe ormis,
näärikuuse peale tormi.
Oh, sa õnnista ja hoia,
kes sai koogi, kes sai saia,
kes sai koogi, kes sai saia,
kes sai väikse prääniku.
Talve a'al oo välku vähe ‑
anna kuradile pähe!
Maid ja rahvaid maha jättes
A
rõõmsalt kõrtsi poole tõttes.
Maid ja rahvaid maha jättes
D
rõõmsalt kõrtsi poole tõttes.
D
Tee peal tahtis pätt mind tappa,
A
õnneks jõudsin kõrtsituppa.
Tee peal tahtis pätt mind tappa,
D
õnneks jõudsin kõrtsituppa.
Kõrtsitoas oli õhk nii kibe,
õllest‑viinast põrand libe.
Otsiti seal kõnemehi,
kellest kõrts ka polnud tühi.
Saadi kätte koolipapa,
tassiti ta rahva ette.
Räägiti seal vanast ajast
ja ka meie lunastajast.
Ukse vahelt paistis pilu,
kõrvaltoas oli nääriilu.
Mehed jooksid, habe ormis,
näärikuuse peale tormi.
Oh, sa õnnista ja hoia,
kes sai koogi, kes sai saia,
kes sai koogi, kes sai saia,
kes sai väikse prääniku.
Talve a'al oo välku vähe ‑
anna kuradile pähe!
ABRUKA VALSS ↥
S.Tuulik
C G C
On kusagil lainete süles üks kaunis ja haljendav saar
G C
On sinine taevas ta üle ja meri on sinine ka
C7 F C
Siin kodune majakas vilgub ja pardiparv sulistab roos
G C
Ja meres on säinad ja silgud ja havid ja ahvenad koos
C F
Tule saarele sa, tule saarele sa
G G7 C
Kas uju või sõida või sõua
C F
Tule saarele sa, tule saarele sa
G G7 C
Üle lainete pärale jõua
C G C
Siin pärnad on valevais õites ja kaskede rohetav loor
G C
Siin jaaniööl sõnajalg õitseb ja kõigile õnne ta toob
C7 F
On põliste puude all vaikne
C
Siit lähevad hirvede teed
G
Ja rohi on täis salakäike
G7 C
Metskitsede rajad on need
C F
Tule saarele sa, tule saarele sa
G G7 C
Kas uju või sõida või sõua
C F
Tule saarele sa, tule saarele sa
G G7 C
Üle lainete pärale jõua
C G
Kui elu meid kaugele kannab
C
Ja maha jääb kodune saar
G
Eks jälle siis Abruka rannal
C
Ta lapsed kõik kokku kord saa
C7 F
Me tuleme ikka su juurde
C
Me kodusaar, ilus ja hea
G
Ei kusagil maailmas suures
G7 C
Sinust paremat paika me tea
C F
Tule saarele sa, tule saarele sa
G G7 C
Kas uju või sõida või sõua
C F
Tule saarele sa, tule saarele sa
G G7 C
Üle lainete pärale jõua
C G C
On kusagil lainete süles üks kaunis ja haljendav saar
G C
On sinine taevas ta üle ja meri on sinine ka
C7 F C
Siin kodune majakas vilgub ja pardiparv sulistab roos
G C
Ja meres on säinad ja silgud ja havid ja ahvenad koos
C F
Tule saarele sa, tule saarele sa
G G7 C
Kas uju või sõida või sõua
C F
Tule saarele sa, tule saarele sa
G G7 C
Üle lainete pärale jõua
C G C
Siin pärnad on valevais õites ja kaskede rohetav loor
G C
Siin jaaniööl sõnajalg õitseb ja kõigile õnne ta toob
C7 F
On põliste puude all vaikne
C
Siit lähevad hirvede teed
G
Ja rohi on täis salakäike
G7 C
Metskitsede rajad on need
C F
Tule saarele sa, tule saarele sa
G G7 C
Kas uju või sõida või sõua
C F
Tule saarele sa, tule saarele sa
G G7 C
Üle lainete pärale jõua
C G
Kui elu meid kaugele kannab
C
Ja maha jääb kodune saar
G
Eks jälle siis Abruka rannal
C
Ta lapsed kõik kokku kord saa
C7 F
Me tuleme ikka su juurde
C
Me kodusaar, ilus ja hea
G
Ei kusagil maailmas suures
G7 C
Sinust paremat paika me tea
C F
Tule saarele sa, tule saarele sa
G G7 C
Kas uju või sõida või sõua
C F
Tule saarele sa, tule saarele sa
G G7 C
Üle lainete pärale jõua
METS mühiseb ja kägu kukub ra’al ↥
G D
METS mühiseb ja kägu kukub ra’al,
D7 G
aas haljendab ja lilled õits’vad seal,
C G
mänd kiigutab sääl oma võimsat pead,
D D7 G
on meeles tal kõik muistsed õnnea’ad,
C G
mänd kiigutab sääl oma võimsat pead,
D D7 G
on meeles tal kõik muistsed õnnea’ad.
Hirv ojal joob ja muretu ta meel,
kas aimab ta, kui pikk ta elu veel?
Võib küti kuul ta leida iga tund
ja elu läin’d kui oleks näinud und.
Ju möödas pea ka minu noorus, õnn.
Mis rõõmu veel mul elus oota’ on?
Mets mühama ja kägu kuk’ma jääb,
kuid noorus meil kui unes mööda läeb.
METS mühiseb ja kägu kukub ra’al,
D7 G
aas haljendab ja lilled õits’vad seal,
C G
mänd kiigutab sääl oma võimsat pead,
D D7 G
on meeles tal kõik muistsed õnnea’ad,
C G
mänd kiigutab sääl oma võimsat pead,
D D7 G
on meeles tal kõik muistsed õnnea’ad.
Hirv ojal joob ja muretu ta meel,
kas aimab ta, kui pikk ta elu veel?
Võib küti kuul ta leida iga tund
ja elu läin’d kui oleks näinud und.
Ju möödas pea ka minu noorus, õnn.
Mis rõõmu veel mul elus oota’ on?
Mets mühama ja kägu kuk’ma jääb,
kuid noorus meil kui unes mööda läeb.
JAANIPÄEV (A) ↥
11
A E A
Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi,
E
rinnust saadik kiigub kastehein.
D A
Ütle, kust ma rada teha tohin,
E E7 A A7
igal pool on noor ja õitsev hein.
D A
Ütle, kust ma rada teha tohin,
E E7 A E
igal pool on noor ja õitsev hein.
A E A
Jaaniõhtul süüdatakse tuled,
E
tantsuplatsil tallatakse hein.
D A
Aastas kord see õhtu ette tuleb.
E E7 A A7
Igal pool saab muserdatud hein.
D A
Aastas kord see õhtu ette tuleb.
E E7 A E
Igal pool saab muserdatud hein.
A E A
Jaaniööl on sõnajalad õites
E
metsa all, kus kõrge‑kõrge hein.
D A
Lapsed, lapsed sinna minna võite
E E7 A A7
niikuinii seal niitmata jääb hein.
D A
Lapsed, lapsed sinna minna võite
E E7 A E
niikuinii seal niitmata jääb hein.
A E A
Jaanipäeval rinnuni on rohi.
E
Sügis jõuab, jääb vaid kuluhein.
D A
Ütle, kust küll rada teha tohin,
E E7 A A7
igal pool on noor ja õitsev hein.
D A
Ütle, kust küll rada teha tohin,
E E7 A
igal pool on noor ja õitsev hein.
A E A
Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi,
E
rinnust saadik kiigub kastehein.
D A
Ütle, kust ma rada teha tohin,
E E7 A A7
igal pool on noor ja õitsev hein.
D A
Ütle, kust ma rada teha tohin,
E E7 A E
igal pool on noor ja õitsev hein.
A E A
Jaaniõhtul süüdatakse tuled,
E
tantsuplatsil tallatakse hein.
D A
Aastas kord see õhtu ette tuleb.
E E7 A A7
Igal pool saab muserdatud hein.
D A
Aastas kord see õhtu ette tuleb.
E E7 A E
Igal pool saab muserdatud hein.
A E A
Jaaniööl on sõnajalad õites
E
metsa all, kus kõrge‑kõrge hein.
D A
Lapsed, lapsed sinna minna võite
E E7 A A7
niikuinii seal niitmata jääb hein.
D A
Lapsed, lapsed sinna minna võite
E E7 A E
niikuinii seal niitmata jääb hein.
A E A
Jaanipäeval rinnuni on rohi.
E
Sügis jõuab, jääb vaid kuluhein.
D A
Ütle, kust küll rada teha tohin,
E E7 A A7
igal pool on noor ja õitsev hein.
D A
Ütle, kust küll rada teha tohin,
E E7 A
igal pool on noor ja õitsev hein.
Aita mööda saata öö ↥
G C
Sõlmi juustest lahti pael
F Dm
heida põrandale see
G
nagu leegivõbin lael
C
veel mu kõrval leba sa
G C
ära looda leida und
F Dm
peagi hommik koitma lööb
G
kingi mulle mõni tund
C
aita mööda saata öö
C C7 F
Olen halb või olen hea
G C Am
kohut mõistma sa ei pea
F Dm
võtku homme mind või saatan
G
täna sõpra vajan ma
G C
Maha jäänud eilne päev
F Dm
homsed kellad veel ei löö
G
kurb on see kui üksi jään
C
aita mööda saata öö
‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑
A D
Sõlmi juustest lahti pael
G Em
Heida põrandale see
A
Nagu leegivõbin laes
D
Nüüd mu kõrval lebad sa
Ära looda leida und
Peagi hommik koitma lööb
Kingi mulle mõni tund
Aita mööda saata öö
D G
Olen halb või olen hea
D Bm
Kohut mõistma sa ei pea
Em G
Võtku homme mind või saatan
A
Täna sõpra vajan ma
Maha jäänud eilne päev
Homsed kellad veel ei löö
Kurb on see kui üksi jääd
Aita mööda saata öö.
Sõlmi juustest lahti pael
F Dm
heida põrandale see
G
nagu leegivõbin lael
C
veel mu kõrval leba sa
G C
ära looda leida und
F Dm
peagi hommik koitma lööb
G
kingi mulle mõni tund
C
aita mööda saata öö
C C7 F
Olen halb või olen hea
G C Am
kohut mõistma sa ei pea
F Dm
võtku homme mind või saatan
G
täna sõpra vajan ma
G C
Maha jäänud eilne päev
F Dm
homsed kellad veel ei löö
G
kurb on see kui üksi jään
C
aita mööda saata öö
‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑
A D
Sõlmi juustest lahti pael
G Em
Heida põrandale see
A
Nagu leegivõbin laes
D
Nüüd mu kõrval lebad sa
Ära looda leida und
Peagi hommik koitma lööb
Kingi mulle mõni tund
Aita mööda saata öö
D G
Olen halb või olen hea
D Bm
Kohut mõistma sa ei pea
Em G
Võtku homme mind või saatan
A
Täna sõpra vajan ma
Maha jäänud eilne päev
Homsed kellad veel ei löö
Kurb on see kui üksi jääd
Aita mööda saata öö.
MEIL tuuled sõnumeid tõivad ↥
C F C
MEIL tuuled sõnumeid tõivad,
Am F G
et tormid tõusevad.
C F C Am
Siis lained laulu lõivad,
F G C
meil purjed paisuvad.
C F Dm G G7 C
Nii, nii, nii, nii merella laulud kõlavad.
C F Dm G G7 C
Nii, nii, nii, nii laulud kõlavad.
Kui raksudes tuiskavad tormid
ja sünge on meri kui öö.
Kui mässavad lained karmid
ja purjeis käimas on töö.
Siis, siis, siis, siis, tardume innulla vaatama.
Siis, siis, siis, siis, süda meil rahutult lööb.
Kui tormide rahutus raugeb
ja purjeile puhkust toob.
Kui päikene loodele langeb
ja kulda laineile loob.
Siis, siis, siis, siis, jälle me laulud kõlavad.
Siis, siis, siis, siis, laulud kõlavad.
MEIL tuuled sõnumeid tõivad,
Am F G
et tormid tõusevad.
C F C Am
Siis lained laulu lõivad,
F G C
meil purjed paisuvad.
C F Dm G G7 C
Nii, nii, nii, nii merella laulud kõlavad.
C F Dm G G7 C
Nii, nii, nii, nii laulud kõlavad.
Kui raksudes tuiskavad tormid
ja sünge on meri kui öö.
Kui mässavad lained karmid
ja purjeis käimas on töö.
Siis, siis, siis, siis, tardume innulla vaatama.
Siis, siis, siis, siis, süda meil rahutult lööb.
Kui tormide rahutus raugeb
ja purjeile puhkust toob.
Kui päikene loodele langeb
ja kulda laineile loob.
Siis, siis, siis, siis, jälle me laulud kõlavad.
Siis, siis, siis, siis, laulud kõlavad.
TAAT ÄRA MAGA (kõik stroofid 2x) ↥
Laulmiseks liiga madal
D
Taat, ära maga, lippa rege taga,
A D
sest su hobune on väsinud.
D
Taat, ära maga, lippa rege taga,
A D
sest su hobune on väsinud.
G D A D
Ilusti, kenasti, neli‑viis korda järjesti.
G D A D
Ilusti, kenasti, neli‑viis korda järjesti.
D
Naabri Mari oli kena plika,
A D
poistele ta meeldis ikka.
G D A D
Ilusti, kenasti, neli‑viis korda järjesti.
G D A D
Ilusti, kenasti, neli‑viis korda järjesti.
D
Hommikul, kui tema tuba pühkis,
A D
luuavarrega ta naba nühkis.
G D A D
Ilusti, kenasti, neli‑viis korda järjesti.
G D A D
Ilusti, kenasti, neli‑viis korda järjesti.
D
Naabri Mari karjub üle õue,
A D
peoga viskan vett tal põue.
G D A D
Ilusti, kenasti, neli‑viis korda järjesti.
G D A D
Ilusti, kenasti, neli‑viis korda järjesti.
D
Naabri kuri Muri tuli mulle manu
A D
ja mind jalasäärest hammustas.
G D A D
Ilusti, kenasti, neli‑viis korda järjesti.
G D A D
Ilusti, kenasti, neli‑viis korda järjesti.
D
Kuule, kallis Sohvi, keeda mulle kohvi,
A D
sest ma sõidan veel täna Jõhvi.
G D A D
Ilusti, kenasti, neli‑viis korda järjesti.
G D A D
Ilusti, kenasti, neli‑viis korda järjesti.
D
Eit, tule koju, eit, tule koju,
A D
taat tahab sind jälle näha!
G D A D
Ilusti, kenasti, neli‑viis korda järjesti.
G D A D
Ilusti, kenasti, neli‑viis korda järjesti.
D
Taat, tule koju, taat, tule koju,
A D
eit tahab sulle suud anda!
G D A D
Ilusti, kenasti, neli‑viis korda järjesti.
G D A D
Ilusti, kenasti, neli‑viis korda järjesti.
D
Musta lehma saba kirju lehma taga,
A D
kirju lehma saba musta lehma taga.
G D A D
Ilusti, kenasti, neli‑viis korda järjesti.
G D A D
Ilusti, kenasti, neli‑viis korda järjesti.
D
Kirju lehma saba musta lehma taga,
A D
musta lehma saba kirju lehma taga.
G D A D
Ilusti, kenasti, neli‑viis korda järjesti.
G D A D
Ilusti, kenasti, neli‑viis korda järjesti.
D
Taat, ära maga, lippa rege taga,
A D
sest su hobune on väsinud.
D
Taat, ära maga, lippa rege taga,
A D
sest su hobune on väsinud.
G D A D
Ilusti, kenasti, neli‑viis korda järjesti.
G D A D
Ilusti, kenasti, neli‑viis korda järjesti.
D
Naabri Mari oli kena plika,
A D
poistele ta meeldis ikka.
G D A D
Ilusti, kenasti, neli‑viis korda järjesti.
G D A D
Ilusti, kenasti, neli‑viis korda järjesti.
D
Hommikul, kui tema tuba pühkis,
A D
luuavarrega ta naba nühkis.
G D A D
Ilusti, kenasti, neli‑viis korda järjesti.
G D A D
Ilusti, kenasti, neli‑viis korda järjesti.
D
Naabri Mari karjub üle õue,
A D
peoga viskan vett tal põue.
G D A D
Ilusti, kenasti, neli‑viis korda järjesti.
G D A D
Ilusti, kenasti, neli‑viis korda järjesti.
D
Naabri kuri Muri tuli mulle manu
A D
ja mind jalasäärest hammustas.
G D A D
Ilusti, kenasti, neli‑viis korda järjesti.
G D A D
Ilusti, kenasti, neli‑viis korda järjesti.
D
Kuule, kallis Sohvi, keeda mulle kohvi,
A D
sest ma sõidan veel täna Jõhvi.
G D A D
Ilusti, kenasti, neli‑viis korda järjesti.
G D A D
Ilusti, kenasti, neli‑viis korda järjesti.
D
Eit, tule koju, eit, tule koju,
A D
taat tahab sind jälle näha!
G D A D
Ilusti, kenasti, neli‑viis korda järjesti.
G D A D
Ilusti, kenasti, neli‑viis korda järjesti.
D
Taat, tule koju, taat, tule koju,
A D
eit tahab sulle suud anda!
G D A D
Ilusti, kenasti, neli‑viis korda järjesti.
G D A D
Ilusti, kenasti, neli‑viis korda järjesti.
D
Musta lehma saba kirju lehma taga,
A D
kirju lehma saba musta lehma taga.
G D A D
Ilusti, kenasti, neli‑viis korda järjesti.
G D A D
Ilusti, kenasti, neli‑viis korda järjesti.
D
Kirju lehma saba musta lehma taga,
A D
musta lehma saba kirju lehma taga.
G D A D
Ilusti, kenasti, neli‑viis korda järjesti.
G D A D
Ilusti, kenasti, neli‑viis korda järjesti.
ÜHES Tartu linna koolis ↥
D
ÜHES Tartu linna koolis Istus habemega Mooses
A A7 D
Ja tema kõrval Naiskorporant.
D
Oma vanemate vara Nemad pummeldasid maha.
A A7 D
Seda ülikoolis nad õppisid.
G D
Oo süüta noorus, Sinu kire, vere soojus
A D
Paneb noorel neiul Vere kihama.
G
O tempora, o mores,
D
Küll sa oled alles toores.
A
Kõik mis ülikoolis,
A7 D
On selge jamps!
D7 G D
Oo süüta noorus, Sinu kire, vere soojus
A D
Paneb noorel neiul Vere kihama.
G
O tempora, o mores,
D
Küll sa oled alles toores.
A
Kõik mis ülikoolis,
A7 D
On selge jamps!
Mammad jooksvad mööda linna,
Ots'vad tütardele kingi,
Mis kenad on ja
:,: nii nägusad. :,:
Papad jooksvad mööda poodi,
Taht'vad olla sakste moodi.
Oo shikk, sharmant,
:,: Kolmveerand nael. :,:
$Oo süüta noorus ...
Oh häda ja oh hirmu:
Toonekurg ei andnud armu
Ja tuli külla
:,: süüta neiule. :,:
Eesti jahiseltsid suured:
Hävitage toonekured
Ja jätke alles
:,: Valged varesed! :,:
$Oo süüta noorus ...
ÜHES Tartu linna koolis Istus habemega Mooses
A A7 D
Ja tema kõrval Naiskorporant.
D
Oma vanemate vara Nemad pummeldasid maha.
A A7 D
Seda ülikoolis nad õppisid.
G D
Oo süüta noorus, Sinu kire, vere soojus
A D
Paneb noorel neiul Vere kihama.
G
O tempora, o mores,
D
Küll sa oled alles toores.
A
Kõik mis ülikoolis,
A7 D
On selge jamps!
D7 G D
Oo süüta noorus, Sinu kire, vere soojus
A D
Paneb noorel neiul Vere kihama.
G
O tempora, o mores,
D
Küll sa oled alles toores.
A
Kõik mis ülikoolis,
A7 D
On selge jamps!
Mammad jooksvad mööda linna,
Ots'vad tütardele kingi,
Mis kenad on ja
:,: nii nägusad. :,:
Papad jooksvad mööda poodi,
Taht'vad olla sakste moodi.
Oo shikk, sharmant,
:,: Kolmveerand nael. :,:
$Oo süüta noorus ...
Oh häda ja oh hirmu:
Toonekurg ei andnud armu
Ja tuli külla
:,: süüta neiule. :,:
Eesti jahiseltsid suured:
Hävitage toonekured
Ja jätke alles
:,: Valged varesed! :,:
$Oo süüta noorus ...
OI külad, oi kõrtsid (C) ↥
C G
OI külad, oi kõrtsid, mu noorus, mu võlu,
G7 C
kus parimad piigad, kus pudelis õlu,
F G C Am
kus suveöid kaunistas kiikede kägin,
F Dm G7 C
kus pille ja pisaraid kuulsin ja nägin.
F G C Am
kus suveöid kaunistas kiikede kägin,
F Dm G7 C
kus pille ja pisaraid kuulsin ja nägin.
Oi külad, oi kõrtsid, kust hulkusin läbi,
kus ühtaegu tunda sain uhkust ja häbi,
kust maantee viis mööda, kust redel viis lakka,
kus armastus algas, kus igatsus hakkas.
Oi külad, oi kõrtsid, mu noorus, mu võlu,
kus piimased piigad, kus õhtune õlu,
kus laulsid ja langesid sõbrad ja velled
aeg möödub ja muudab veel kaunimaks selle.
OI külad, oi kõrtsid, mu noorus, mu võlu,
G7 C
kus parimad piigad, kus pudelis õlu,
F G C Am
kus suveöid kaunistas kiikede kägin,
F Dm G7 C
kus pille ja pisaraid kuulsin ja nägin.
F G C Am
kus suveöid kaunistas kiikede kägin,
F Dm G7 C
kus pille ja pisaraid kuulsin ja nägin.
Oi külad, oi kõrtsid, kust hulkusin läbi,
kus ühtaegu tunda sain uhkust ja häbi,
kust maantee viis mööda, kust redel viis lakka,
kus armastus algas, kus igatsus hakkas.
Oi külad, oi kõrtsid, mu noorus, mu võlu,
kus piimased piigad, kus õhtune õlu,
kus laulsid ja langesid sõbrad ja velled
aeg möödub ja muudab veel kaunimaks selle.
SEE oli ennemuistsel a’al (D) ↥
D
SEE oli ennemuistsel a’al
D7 G
kui heeringas elas kuival maal.
D
SEE oli ennemuistsel a’al
A A7 D
kui heeringas elas kuival maal.
D
Ta hoidis ennast eemal veest
D7 G
ja teda peeti kassi eest.
D
Ta hoidis ennast eemal veest
A A7 D
ja teda peeti kassi eest.
D
Kord kaljas kahe mastiga
D7 G
läks teele soola lastiga.
D
Kord kaljas kahe mastiga
A A7 D
läks teele soola lastiga.
D
Seal laeval oli heeringas
D7 G
kes hiiri rotte hävitas.
D
Seal laeval oli heeringas
A A7 D
kes hiiri rotte hävitas.
:,:See heeringas oli maiasmokk
tal meeldis väga soolavakk.:,:
:,:Ta näris soola hoolega
siis mõlema suupoolega.:,:
:,:Ei pannud süües tähele,
et näris augu laevasse.:,:
:,:Siis kaljas kahe mastiga
läks põhja soola lastiga.:,:
:,:Seepeale Neptun vihastas
ja ütles: “Kuule heeringas,:,:
:,:et kaljasesse augu sõid
ja uue laeva põhja tõid:,:
:,:se’ karistuseks pead sa
nüüd merevee sees elama.:,:
:,:Sind merest kinni püüetaks
ja tünni sisse soolataks.”:,:
:,:Se´st ajast tõsilugu see
on merevesi soolane.:,:
SEE oli ennemuistsel a’al
D7 G
kui heeringas elas kuival maal.
D
SEE oli ennemuistsel a’al
A A7 D
kui heeringas elas kuival maal.
D
Ta hoidis ennast eemal veest
D7 G
ja teda peeti kassi eest.
D
Ta hoidis ennast eemal veest
A A7 D
ja teda peeti kassi eest.
D
Kord kaljas kahe mastiga
D7 G
läks teele soola lastiga.
D
Kord kaljas kahe mastiga
A A7 D
läks teele soola lastiga.
D
Seal laeval oli heeringas
D7 G
kes hiiri rotte hävitas.
D
Seal laeval oli heeringas
A A7 D
kes hiiri rotte hävitas.
:,:See heeringas oli maiasmokk
tal meeldis väga soolavakk.:,:
:,:Ta näris soola hoolega
siis mõlema suupoolega.:,:
:,:Ei pannud süües tähele,
et näris augu laevasse.:,:
:,:Siis kaljas kahe mastiga
läks põhja soola lastiga.:,:
:,:Seepeale Neptun vihastas
ja ütles: “Kuule heeringas,:,:
:,:et kaljasesse augu sõid
ja uue laeva põhja tõid:,:
:,:se’ karistuseks pead sa
nüüd merevee sees elama.:,:
:,:Sind merest kinni püüetaks
ja tünni sisse soolataks.”:,:
:,:Se´st ajast tõsilugu see
on merevesi soolane.:,:
Aeg läheb aga õnn ei kao ↥
Filmist "Suvi", Tootsi ja Teele pulm
G G7
Aeg läheb, aga õnn ei kao, kui ise oled mees.
C G D G
Su elu saatuse üks ots on sinu enda käes.
C G D G
Su elu saatuse üks ots on sinu enda käes.
G G7
Hing suveleilis higistab ja rinnus kõmab kõu.
C G D G
Paar asja südant pigistavad peaaegu et üle jõu.
C G D G
Paar asja südant pigistavad peaaegu et üle jõu.
G G7
Siis võta töö, mis väsitab, et maitseks jook ja söök.
C G D G
Ja kallimaga musitades meelest läeks elu nöök.
C G D G
Ja kallimaga musitades meelest läeks elu nöök.
G G7
Pead kätte saama oma jao maa peal ja elu sees.
C G C G
Pead kätte saama oma jao ja ette saama rõõmsa näo.
C G D G
Aeg läheb, aga õnn ei kao, kui ise oled mees.
C G D G
Aeg läheb, aga õnn ei kao, kui ise oled mees.
G G7
Aeg läheb, aga õnn ei kao, kui ise oled mees.
C G D G
Su elu saatuse üks ots on sinu enda käes.
C G D G
Su elu saatuse üks ots on sinu enda käes.
G G7
Hing suveleilis higistab ja rinnus kõmab kõu.
C G D G
Paar asja südant pigistavad peaaegu et üle jõu.
C G D G
Paar asja südant pigistavad peaaegu et üle jõu.
G G7
Siis võta töö, mis väsitab, et maitseks jook ja söök.
C G D G
Ja kallimaga musitades meelest läeks elu nöök.
C G D G
Ja kallimaga musitades meelest läeks elu nöök.
G G7
Pead kätte saama oma jao maa peal ja elu sees.
C G C G
Pead kätte saama oma jao ja ette saama rõõmsa näo.
C G D G
Aeg läheb, aga õnn ei kao, kui ise oled mees.
C G D G
Aeg läheb, aga õnn ei kao, kui ise oled mees.
KORD kõndisin ma halja aasa peal (A) ↥
14
A E
KORD kõndisin ma halja aasa peal,
E7 A
üht imekaunist neidu nägin seal.
D A
Ta noppis lilli imeilusaid
E A A7
ja punus pärga sinililledest.
D A
Ta noppis lilli imeilusaid
E E7 A
ja punus pärga sinililledest.
A E
Ma teretasin teda viisakalt
E7 A
ja kostsin talle õrna häälega:
D A
"Ei sellist lille teist ei leia ma,
E A A7
kui sinus peidus olev sinilill!"
D A
"Ei sellist lille teist ei leia ma,
E E7 A
kui sinus peidus olev sinilill!"
A E
Me põõsa alla maha ist’sime
E7 A
ja magusasti juttu vestsime.
D A
Ta peake puhkas minu rinna na’al
E A A7
ja tema sinilille murdsin ma.
D A
Ta peake puhkas minu rinna na’al
E A
ja tema sinilille murdsin ma.
A E
Kolmveerand aastat mööda läin'd sest a’ast
E7 A
see asi oli ununenud taas.
D A
Kui ühel päeval üllatati mind
E A A7
mul koju toodi väike sinilill.
D A
Kui ühel päeval üllatati mind
E A
mul koju toodi väike sinilill.
A E
Seepärast, armsad sõbrad, ütlen ma,
E7 A
te ärge laske juhust mööduda.
D A
Kui kuskil murdub, murdub mõni lill,
E A A7
siis on see ikka väike sinilill.
D A
Kui kuskil murdub, murdub mõni lill,
E A
siis on see ikka väike sinilill.
A E
KORD kõndisin ma halja aasa peal,
E7 A
üht imekaunist neidu nägin seal.
D A
Ta noppis lilli imeilusaid
E A A7
ja punus pärga sinililledest.
D A
Ta noppis lilli imeilusaid
E E7 A
ja punus pärga sinililledest.
A E
Ma teretasin teda viisakalt
E7 A
ja kostsin talle õrna häälega:
D A
"Ei sellist lille teist ei leia ma,
E A A7
kui sinus peidus olev sinilill!"
D A
"Ei sellist lille teist ei leia ma,
E E7 A
kui sinus peidus olev sinilill!"
A E
Me põõsa alla maha ist’sime
E7 A
ja magusasti juttu vestsime.
D A
Ta peake puhkas minu rinna na’al
E A A7
ja tema sinilille murdsin ma.
D A
Ta peake puhkas minu rinna na’al
E A
ja tema sinilille murdsin ma.
A E
Kolmveerand aastat mööda läin'd sest a’ast
E7 A
see asi oli ununenud taas.
D A
Kui ühel päeval üllatati mind
E A A7
mul koju toodi väike sinilill.
D A
Kui ühel päeval üllatati mind
E A
mul koju toodi väike sinilill.
A E
Seepärast, armsad sõbrad, ütlen ma,
E7 A
te ärge laske juhust mööduda.
D A
Kui kuskil murdub, murdub mõni lill,
E A A7
siis on see ikka väike sinilill.
D A
Kui kuskil murdub, murdub mõni lill,
E A
siis on see ikka väike sinilill.
OH SA POISS ↥
D A
Läksin mina, läksin mina läbi külatänava,
A7 D
neiu pani parajasti kinni õueväravat.
D G
Oh, sa poiss, seda sa ei tea,
A D
kuidas sinu õnn võib õitseda pea!
D G
Oh, sa poiss, seda sa ei tea,
A D
kuidas sinu õnn võib õitseda pea!
Teretasin teda ja siis alustasin juttu,
küsisin: “Kas peremees ise ka on kottun?”
Refr. Oh, sa poiss …
Neiukene vastas mulle, ise vaatas silma:
“Papi olla eile sõitnud mammiga linna.”
Refr. Oh, sa poiss …
Seda kuuldes palusin ma neiukeselt juua:
“Oleks kena kui ta mulle klaasi vett võiks tuua.”
Refr. Oh, sa poiss …
“Astuge siis tuppa,” lausus mulle kena neiu,
“Küllap joogipoolist ikkagi meil leidub.”
Refr. Oh, sa poiss …
Astusime tuppa, kus jõin ohtralt kapakalja,
pärast seda neiuke ei lasknud enam välja.
Läksin mina, läksin mina läbi külatänava,
A7 D
neiu pani parajasti kinni õueväravat.
D G
Oh, sa poiss, seda sa ei tea,
A D
kuidas sinu õnn võib õitseda pea!
D G
Oh, sa poiss, seda sa ei tea,
A D
kuidas sinu õnn võib õitseda pea!
Teretasin teda ja siis alustasin juttu,
küsisin: “Kas peremees ise ka on kottun?”
Refr. Oh, sa poiss …
Neiukene vastas mulle, ise vaatas silma:
“Papi olla eile sõitnud mammiga linna.”
Refr. Oh, sa poiss …
Seda kuuldes palusin ma neiukeselt juua:
“Oleks kena kui ta mulle klaasi vett võiks tuua.”
Refr. Oh, sa poiss …
“Astuge siis tuppa,” lausus mulle kena neiu,
“Küllap joogipoolist ikkagi meil leidub.”
Refr. Oh, sa poiss …
Astusime tuppa, kus jõin ohtralt kapakalja,
pärast seda neiuke ei lasknud enam välja.
SEAL, kus rukkiväli lagendikul heljub ↥
G C G
seal kus rukkiväli lagendikul heljub
A7 D7
kõrge kuusik kohab mäe nõlvakul
G C G
väike majakene maantee ääres seisab
A7 D7 G
lapsepõlve kodu oli seal kord mul.
Em B7 Em
palju päikest oli seal ja palju lilli
A7 D7
rõõmsalt mängisin ma lehis puude all
G C G
kaunis mälestus mis mul neist päevist jäänud
A7 D7 G
seisab kutsumata hinges sügaval
‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑
SEAL, kus rukkiväli lagendikul heljub,
kõrge kuusik kohab mäenõlvakul.
Väike majakene maantee ääres seisab –
lapsepõlvekodu oli seal kord mul.
Palju päikest oli seal ja palju lilli,
rõõmsalt mängisin ma lehispuude all.
Kallis mälestus, mis mul neist päevist jäänud,
püsib kustumata hinges sügaval.
Seal, kus sinijõgi mere poole veereb,
pajud põlvitavad selges kaldavees.
Laia luha kohal luigeparvi keerleb –
minu lapsepõlvekodu oli see.
Kodu kunagi ei lähe minul meelest,
kaitses mind seal isa‑ema hool.
Julgel sammul läksin sealt ma eluteele,
õnne otsinud nüüd olen igalt poolt.
Seal, kus kitsas rada metsast läbi ruttab,
linnulaulu täis on vaiksed hommikud.
Iga paik on mulle kodune ja tuttav –
lapsepõlvekodu oli seal kord mul.
Palju olen ma nüüd elus läbi käinud,
olnud kaaslaseks mul rõõm ja kurvastus.
Kuskil pole aga kaunimat ma näinud,
kui mu koduküla neiu naeratus...
‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑
ver 2
Rootsi viis
Seal, kus rukkiväli lagendikul heljub
Kõrge kuusik kohab mäenõlvakul
Väike majakene maantee ääres seisab
Lapsepõlvekodu oli seal kord mul
Palju päikest oli seal ja palju lilli
Rõõmsalt mängisin ma lehis puude all
Kaunis mälestus, mis mul neist päevist jäänud
Seisab kustumata hinges sügaval
Nüüd ma vanaks jäänud, mälestusist elan
Noorepõlve unistusteriigis veel
Mis kord lapsemeeli ahvatelles täitis
Seisab kustumata hinges sügaval
Kodus oli kõik, mis ihaldasin iial
Ehk küll hilja mõistsin seda hinnata
Sealt mu vanemad mind saatsid eluteele
Nüüd nad murumulda pandud puhkama
Ja mu neiu, kelle sarnast teist ei leidu
Minu noorepõlve päike oli ta
Nüüd ta uinub vaikselt külmas hauakambris
Mina rändan ilmas ringi üksinda
Tahan koju jõuda, võtan reisikepi
Kuid mu õnnemaa on kaduv pettepilt
Kaugel kõigist, mis mul armas, läen ma hauda
Pole õnne leidnud ilmas kusagilt
Kaugel võõrsil olles kannavad mind mõtted
Jälle kalli kodu poole tagasi
Ehk küll palju pikki aastaid mööda läinud
Lapsekodu ei kao meelest iialgi
seal kus rukkiväli lagendikul heljub
A7 D7
kõrge kuusik kohab mäe nõlvakul
G C G
väike majakene maantee ääres seisab
A7 D7 G
lapsepõlve kodu oli seal kord mul.
Em B7 Em
palju päikest oli seal ja palju lilli
A7 D7
rõõmsalt mängisin ma lehis puude all
G C G
kaunis mälestus mis mul neist päevist jäänud
A7 D7 G
seisab kutsumata hinges sügaval
‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑
SEAL, kus rukkiväli lagendikul heljub,
kõrge kuusik kohab mäenõlvakul.
Väike majakene maantee ääres seisab –
lapsepõlvekodu oli seal kord mul.
Palju päikest oli seal ja palju lilli,
rõõmsalt mängisin ma lehispuude all.
Kallis mälestus, mis mul neist päevist jäänud,
püsib kustumata hinges sügaval.
Seal, kus sinijõgi mere poole veereb,
pajud põlvitavad selges kaldavees.
Laia luha kohal luigeparvi keerleb –
minu lapsepõlvekodu oli see.
Kodu kunagi ei lähe minul meelest,
kaitses mind seal isa‑ema hool.
Julgel sammul läksin sealt ma eluteele,
õnne otsinud nüüd olen igalt poolt.
Seal, kus kitsas rada metsast läbi ruttab,
linnulaulu täis on vaiksed hommikud.
Iga paik on mulle kodune ja tuttav –
lapsepõlvekodu oli seal kord mul.
Palju olen ma nüüd elus läbi käinud,
olnud kaaslaseks mul rõõm ja kurvastus.
Kuskil pole aga kaunimat ma näinud,
kui mu koduküla neiu naeratus...
‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑
ver 2
Rootsi viis
Seal, kus rukkiväli lagendikul heljub
Kõrge kuusik kohab mäenõlvakul
Väike majakene maantee ääres seisab
Lapsepõlvekodu oli seal kord mul
Palju päikest oli seal ja palju lilli
Rõõmsalt mängisin ma lehis puude all
Kaunis mälestus, mis mul neist päevist jäänud
Seisab kustumata hinges sügaval
Nüüd ma vanaks jäänud, mälestusist elan
Noorepõlve unistusteriigis veel
Mis kord lapsemeeli ahvatelles täitis
Seisab kustumata hinges sügaval
Kodus oli kõik, mis ihaldasin iial
Ehk küll hilja mõistsin seda hinnata
Sealt mu vanemad mind saatsid eluteele
Nüüd nad murumulda pandud puhkama
Ja mu neiu, kelle sarnast teist ei leidu
Minu noorepõlve päike oli ta
Nüüd ta uinub vaikselt külmas hauakambris
Mina rändan ilmas ringi üksinda
Tahan koju jõuda, võtan reisikepi
Kuid mu õnnemaa on kaduv pettepilt
Kaugel kõigist, mis mul armas, läen ma hauda
Pole õnne leidnud ilmas kusagilt
Kaugel võõrsil olles kannavad mind mõtted
Jälle kalli kodu poole tagasi
Ehk küll palju pikki aastaid mööda läinud
Lapsekodu ei kao meelest iialgi
MA ikka tunnen vahel, et nähtamatu ahel (G) ↥
Kukerpillid
G
Ma ikka tunnen vahel,
C
et nähtamatu ahel
G D
see on linna külge kinnitanud mind.
G
Siin igal majal number,
C
näod tuhanded mu ümber,
G D G
kuid ikka ihuüksi tunnen end.
G C
R: Veel kord, veel kord,
G D
veel kord heita linaahelad.
G C
Veel kord, veel kord,
G D G
veel kord mängida puhtal noorusmaal.
‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑
MA ikka tunnen vahel, et nähtamatu ahel (G)
on linna külge kinnitanud mind.
Siin igal majal number, näod tuhanded mu ümber,
kuid ikka ihuüksi tunnen end.
$Veel kord
$veel kord heita linnaahelad.
$Veel kor
$veel kord mängida puhtal noorusmaal.
Nii kivised seal põllud, et kivi kivi õlul,
sealt saadud leib on kõigest magusam.
Nii sinine seal meri, täis päikest valgusteri,
suur õnn, et sellest kõigest osa saan.
$Veel kord...
Seal pääsukeste tiivad mul une silmist viivad
ja värskeil heintel ärkan koidikul.
Joon külma piima kaevul, kass vaatab, nägu naerul,
ta silmis helgib kaval kassikuld.
$Veel kord...
Kuid aastad läevad üha ja lõppu pole näha,
ma jalgupidi kinni asfaldis.
On müürid vihmast märjad ja puud kui leinapärjad
ja minu hing kui mõranen'd karniis.
$Veel kord...
G
Ma ikka tunnen vahel,
C
et nähtamatu ahel
G D
see on linna külge kinnitanud mind.
G
Siin igal majal number,
C
näod tuhanded mu ümber,
G D G
kuid ikka ihuüksi tunnen end.
G C
R: Veel kord, veel kord,
G D
veel kord heita linaahelad.
G C
Veel kord, veel kord,
G D G
veel kord mängida puhtal noorusmaal.
‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑‑
MA ikka tunnen vahel, et nähtamatu ahel (G)
on linna külge kinnitanud mind.
Siin igal majal number, näod tuhanded mu ümber,
kuid ikka ihuüksi tunnen end.
$Veel kord
$veel kord heita linnaahelad.
$Veel kor
$veel kord mängida puhtal noorusmaal.
Nii kivised seal põllud, et kivi kivi õlul,
sealt saadud leib on kõigest magusam.
Nii sinine seal meri, täis päikest valgusteri,
suur õnn, et sellest kõigest osa saan.
$Veel kord...
Seal pääsukeste tiivad mul une silmist viivad
ja värskeil heintel ärkan koidikul.
Joon külma piima kaevul, kass vaatab, nägu naerul,
ta silmis helgib kaval kassikuld.
$Veel kord...
Kuid aastad läevad üha ja lõppu pole näha,
ma jalgupidi kinni asfaldis.
On müürid vihmast märjad ja puud kui leinapärjad
ja minu hing kui mõranen'd karniis.
$Veel kord...
SEAL, kus Läänemere lained laksuvad ↥
G D
SEAL, kus Läänemere lained laksuvad,
D7 G
seal, kus tuuled, tormid aina mühavad,
D
seal on valge majak, valge nagu luik,
D7 G
seal on minu kodu, seal mu sünnipaik,
D
seal on valge majak, valge nagu luik,
D7 G
seal on minu kodu, seal mu sünnipaik.
Mäletan, kui olin alles väikene,
mõtlesin, et lähen ära kaugele.
:,: Nüüd on aastad läinud, vanaks olen saand,
lapsepõlvekodu meelde mul ikka jäänd.:,:
Isa ja ema mul puhkavad ammu mulla all,
kallim neiu hingab teise rinna naal‘,
:,: õed ja vennad on läinud ilma laiali.
Ainult kask on jäänud truuks mul surmani. :,:
Rändamisest väsind, koju tulen ma,
vana kase alla istun puhkama.
:,: Vana kase kohin mulle jutustab,
ammu möödund aegu meelde mul tuletab.:,:
SEAL, kus Läänemere lained laksuvad,
D7 G
seal, kus tuuled, tormid aina mühavad,
D
seal on valge majak, valge nagu luik,
D7 G
seal on minu kodu, seal mu sünnipaik,
D
seal on valge majak, valge nagu luik,
D7 G
seal on minu kodu, seal mu sünnipaik.
Mäletan, kui olin alles väikene,
mõtlesin, et lähen ära kaugele.
:,: Nüüd on aastad läinud, vanaks olen saand,
lapsepõlvekodu meelde mul ikka jäänd.:,:
Isa ja ema mul puhkavad ammu mulla all,
kallim neiu hingab teise rinna naal‘,
:,: õed ja vennad on läinud ilma laiali.
Ainult kask on jäänud truuks mul surmani. :,:
Rändamisest väsind, koju tulen ma,
vana kase alla istun puhkama.
:,: Vana kase kohin mulle jutustab,
ammu möödund aegu meelde mul tuletab.:,:
SEAL väiksel Balti merel ↥
D
SEAL väiksel Balti merel
A
üks väikene Kihnu saar.
A7
Minu igatsus tema järel
D
mil ükskord sinna saan.
D
Las laines möllab torm
A
tuul puhub purjesse,
A7
laev lendab täies vaardis
D
rind vahutab tal ees.
D
Las laines möllab torm
A
tuul puhub purjesse,
A7
laev lendab täies vaardis
D
rind vahutab tal ees.
D
Sina väikene Kihnu neiu
A
ei ütle mina sul muud
A7
sina ikka minu neiu
D
sul kuumalt annan suud.
D
Las laines möllab torm
A
tuul puhub purjesse,
A7
laev lendab täies vaardis
D
rind vahutab tal ees.
D
Las laines möllab torm
A
tuul puhub purjesse,
A7
laev lendab täies vaardis
D
rind vahutab tal ees.
D
Kui täna mul puudub raha
A
olen rahul sellega,
A7
joon vanad püksid maha,
D
küll homme uued saan.
D
Las laines möllab torm
A
tuul puhub purjesse,
A7
laev lendab täies vaardis
D
rind vahutab tal ees.
D
Las laines möllab torm
A
tuul puhub purjesse,
A7
laev lendab täies vaardis
D
rind vahutab tal ees.
SEAL väiksel Balti merel
A
üks väikene Kihnu saar.
A7
Minu igatsus tema järel
D
mil ükskord sinna saan.
D
Las laines möllab torm
A
tuul puhub purjesse,
A7
laev lendab täies vaardis
D
rind vahutab tal ees.
D
Las laines möllab torm
A
tuul puhub purjesse,
A7
laev lendab täies vaardis
D
rind vahutab tal ees.
D
Sina väikene Kihnu neiu
A
ei ütle mina sul muud
A7
sina ikka minu neiu
D
sul kuumalt annan suud.
D
Las laines möllab torm
A
tuul puhub purjesse,
A7
laev lendab täies vaardis
D
rind vahutab tal ees.
D
Las laines möllab torm
A
tuul puhub purjesse,
A7
laev lendab täies vaardis
D
rind vahutab tal ees.
D
Kui täna mul puudub raha
A
olen rahul sellega,
A7
joon vanad püksid maha,
D
küll homme uued saan.
D
Las laines möllab torm
A
tuul puhub purjesse,
A7
laev lendab täies vaardis
D
rind vahutab tal ees.
D
Las laines möllab torm
A
tuul puhub purjesse,
A7
laev lendab täies vaardis
D
rind vahutab tal ees.
MINU peig on kalamees ↥
C
MINU peig on kalamees,
F C
kõige hoolsam küla sees;
Am
tal on vene uhiuus,
F G
uued noodad jõesuus.
C
Radi‑rii, ridi‑raa,
F C
ridi‑rallal‑lallal‑laa!
C Am
Radi‑rii, ridi‑raa,
F G C
ridi‑rallal‑lallal‑laa!
C
Minu peig on lahke mees,
F C
sest ta on ka laulumees;
Am
ikka kõlab mere pääl
F G
tema ilus lauluhääl.
C
Radi‑rii, ridi‑raa,
F C
ridi‑rallal‑lallal‑laa!
C Am
Radi‑rii, ridi‑raa,
F G C
ridi‑rallal‑lallal‑laa!
C
Minu peig on ilus mees
F C
kalamehe habemes,
Am
ehk küll habemeta ka
F G
nõndasama ilus ta.
C
Radi‑rii, ridi‑raa,
F C
ridi‑rallal‑lallal‑laa!
C Am
Radi‑rii, ridi‑raa,
F G C
ridi‑rallal‑lallal‑laa!
C
Minu peig on kalamees;
F C
keegi terve küla sees
Am
veel ei tea sest midagi‑
F G
pole teada vajagi.
C
Radi‑rii, ridi‑raa,
F C
ridi‑rallal‑lallal‑laa!
C Am
Radi‑rii, ridi‑raa,
F G C
ridi‑rallal‑lallal‑laa!
MINU peig on kalamees,
F C
kõige hoolsam küla sees;
Am
tal on vene uhiuus,
F G
uued noodad jõesuus.
C
Radi‑rii, ridi‑raa,
F C
ridi‑rallal‑lallal‑laa!
C Am
Radi‑rii, ridi‑raa,
F G C
ridi‑rallal‑lallal‑laa!
C
Minu peig on lahke mees,
F C
sest ta on ka laulumees;
Am
ikka kõlab mere pääl
F G
tema ilus lauluhääl.
C
Radi‑rii, ridi‑raa,
F C
ridi‑rallal‑lallal‑laa!
C Am
Radi‑rii, ridi‑raa,
F G C
ridi‑rallal‑lallal‑laa!
C
Minu peig on ilus mees
F C
kalamehe habemes,
Am
ehk küll habemeta ka
F G
nõndasama ilus ta.
C
Radi‑rii, ridi‑raa,
F C
ridi‑rallal‑lallal‑laa!
C Am
Radi‑rii, ridi‑raa,
F G C
ridi‑rallal‑lallal‑laa!
C
Minu peig on kalamees;
F C
keegi terve küla sees
Am
veel ei tea sest midagi‑
F G
pole teada vajagi.
C
Radi‑rii, ridi‑raa,
F C
ridi‑rallal‑lallal‑laa!
C Am
Radi‑rii, ridi‑raa,
F G C
ridi‑rallal‑lallal‑laa!
EIDEKENE ketrab, heietab lõnga ↥
A
EIDEKENE ketrab, heietab lõnga,
D
Heietab kondisel käel,
D A
Värtnakese vurinal, laulu lööb kaasa,
E A A7
Kuni ta magama jääb.
D A
Värtnakese vurinal, laulu lööb kaasa,
E A
Kuni ta magama jääb.
A
Eidekene unes näeb kadunud noorust,
D
Armsam tal härraste kokk,
D A
Eidekene paneb käed armsamale kaela –
E A A7
Ärgates süles tal vokk!
D A
Eidekene paneb käed armsamale kaela –
E A
Ärgates süles tal vokk!
EIDEKENE ketrab, heietab lõnga,
D
Heietab kondisel käel,
D A
Värtnakese vurinal, laulu lööb kaasa,
E A A7
Kuni ta magama jääb.
D A
Värtnakese vurinal, laulu lööb kaasa,
E A
Kuni ta magama jääb.
A
Eidekene unes näeb kadunud noorust,
D
Armsam tal härraste kokk,
D A
Eidekene paneb käed armsamale kaela –
E A A7
Ärgates süles tal vokk!
D A
Eidekene paneb käed armsamale kaela –
E A
Ärgates süles tal vokk!
MEREMEES ↥
K.Kikerpuu/W.Roloff
G D
Õhtu eel vaikib tuul, mattub uttu silmapiir
G
Punab loojuvast päikesest taamal pilveviir
G7 C G
Kaldast eemaldub laev, ootab ees meremeest
D G
Palju kuid kestev pikk rännutee
G D
Lained, päike ja tuul ainsaks kaaslaseks neil teel
D7 G
Lained, päike ja tuul kõikjal ootavad neid ees
G7 C G
Ja kui tõusebki torm, ei nad kartma löö siis
D G
Üle lainete kõlab see viis
Eks nii palju nad näevad nüüd kaugeid võõraid maid
Lõunapäikest ja merd, kauget Riot ja Sanghaid
Kuid ei rõõmu saa suuremat olla kui see
Kui on kiilu all kord kodutee
G D
Lained, päike ja tuul ainsaks kaaslaseks neil teel
D7 G
Lained, päike ja tuul kõikjal ootavad neid ees
G7 C G
Ja kui tõusebki torm, ei nad kartma löö siis
D G
Üle lainete kõlab see viis
Kuid ei kauaks saa kaldale jääda meremees
Peagi jälle on sõit, kauge tee neid ootab ees
Kurvaks jääda küll sul pole põhjust, mu neid
Küllap peagi sa näed jälle meid
G D
Lained, päike ja tuul ainsaks kaaslaseks neil teel
D7 G
Lained, päike ja tuul kõikjal ootavad neid ees
G7 C G
Ja kui tõusebki torm, ei nad kartma löö siis
D G
Üle lainete kõlab see viis
G D
Õhtu eel vaikib tuul, mattub uttu silmapiir
G
Punab loojuvast päikesest taamal pilveviir
G7 C G
Kaldast eemaldub laev, ootab ees meremeest
D G
Palju kuid kestev pikk rännutee
G D
Lained, päike ja tuul ainsaks kaaslaseks neil teel
D7 G
Lained, päike ja tuul kõikjal ootavad neid ees
G7 C G
Ja kui tõusebki torm, ei nad kartma löö siis
D G
Üle lainete kõlab see viis
Eks nii palju nad näevad nüüd kaugeid võõraid maid
Lõunapäikest ja merd, kauget Riot ja Sanghaid
Kuid ei rõõmu saa suuremat olla kui see
Kui on kiilu all kord kodutee
G D
Lained, päike ja tuul ainsaks kaaslaseks neil teel
D7 G
Lained, päike ja tuul kõikjal ootavad neid ees
G7 C G
Ja kui tõusebki torm, ei nad kartma löö siis
D G
Üle lainete kõlab see viis
Kuid ei kauaks saa kaldale jääda meremees
Peagi jälle on sõit, kauge tee neid ootab ees
Kurvaks jääda küll sul pole põhjust, mu neid
Küllap peagi sa näed jälle meid
G D
Lained, päike ja tuul ainsaks kaaslaseks neil teel
D7 G
Lained, päike ja tuul kõikjal ootavad neid ees
G7 C G
Ja kui tõusebki torm, ei nad kartma löö siis
D G
Üle lainete kõlab see viis
SAUNA TAGA ↥
A D E A E
Sauna taga tiigi ääres mängis Miku Manniga,
D A E A A7
Püüdsid väikseid konnapoegi lõhkilöödud panniga jah panniga
D A E A
Püüdsid väikseid konnapoegi lõhkilöödud panniga jah panniga.
A E
Mul kodu kaugel maha jäi, jäi, jäi
A
Ja väike neiu kurvaks sai, sai, sai
D
Ja kui ta kuulis, et läen ära kaugele,
E A
Ei tea, kas tulen tagasi või sinna jään
D
Ja kui ta kuulis, et läen ära kaugele,
E E7 A
Ei tea, kas tulen tagasi või sinna jään.
Rumal Miku, ütles Manni, ei see ole päris konn,
Suurel konnal neli jalga, sellel ainult saba on.
Rumal Manni, ütles Miku, see just ongi päris konn,
See vist selle suure konna väike sugulane on ja on ja on.
Mul kodu kaugel maha jäi, jäi, jäi
Ja väike neiu kurvaks sai, sai, sai
Ja kui ta kuulis, et läen ära kaugele,
Ei tea, kas tulen tagasi või sinna jään
Sauna taga tiigi ääres mängis Miku Manniga,
D A E A A7
Püüdsid väikseid konnapoegi lõhkilöödud panniga jah panniga
D A E A
Püüdsid väikseid konnapoegi lõhkilöödud panniga jah panniga.
A E
Mul kodu kaugel maha jäi, jäi, jäi
A
Ja väike neiu kurvaks sai, sai, sai
D
Ja kui ta kuulis, et läen ära kaugele,
E A
Ei tea, kas tulen tagasi või sinna jään
D
Ja kui ta kuulis, et läen ära kaugele,
E E7 A
Ei tea, kas tulen tagasi või sinna jään.
Rumal Miku, ütles Manni, ei see ole päris konn,
Suurel konnal neli jalga, sellel ainult saba on.
Rumal Manni, ütles Miku, see just ongi päris konn,
See vist selle suure konna väike sugulane on ja on ja on.
Mul kodu kaugel maha jäi, jäi, jäi
Ja väike neiu kurvaks sai, sai, sai
Ja kui ta kuulis, et läen ära kaugele,
Ei tea, kas tulen tagasi või sinna jään
ÕRN ööbik, kuhu tõttad sa sel lahkel lehekuul? ↥
G C G D D7 G
ÕRN ööbik, kuhu tõttad sa sel lahkel lehekuul?
C G A A7 D
Kas mõisa aias hõisata sa tahad roosipuul?
Am D G Em D A D
Või metsas tore’l toomingal nüüd hüüab sinu suu,
D7 A D G Em D D7 G
kui tähed hiilg’vad taeva all ja valgust valab kuu?
(...)
G. C. G. D. D7
Ei mõisa aias hõisata või laulu minu
G
rind,
C. G. A
sest vanemate verega on võietud see
D
pind!
D. D7. G. D
Ka metsas tore’l toomingal ei hüüa
A. D
minu huul,
D7. G. D
vaid talupoja akna all, sääl pühal
D7. G
pärnapuul.
G. C G. D
Kui jõuab õnnis suveöö, siis laulan
D7. G
talle ma,
G. C. G
et unuks meelest päevatöö, jääks
A. D
rahus magama.
D7. G
Kõik öö siis helid heljuvad ta
D7. A. D
kaunis kambrik’ses
D7. G. D
ning unenäod ilusad tal seisvad
D. G
silme ees.
G. C. G. D7
Kui aga taevas kumab koit ja kaob
D. G
pime öö,
G. C. G
siis laulan: “Tõuseb priiusloit ja
A. D
vajub orjavöö!”
D. G. D
Sest idataeva servalla on näha
A. D
koidutuld
D7. G. D
ja uuel ilul särama löön’d Eesti
G
muistne muld!
ÕRN ööbik, kuhu tõttad sa sel lahkel lehekuul?
C G A A7 D
Kas mõisa aias hõisata sa tahad roosipuul?
Am D G Em D A D
Või metsas tore’l toomingal nüüd hüüab sinu suu,
D7 A D G Em D D7 G
kui tähed hiilg’vad taeva all ja valgust valab kuu?
(...)
G. C. G. D. D7
Ei mõisa aias hõisata või laulu minu
G
rind,
C. G. A
sest vanemate verega on võietud see
D
pind!
D. D7. G. D
Ka metsas tore’l toomingal ei hüüa
A. D
minu huul,
D7. G. D
vaid talupoja akna all, sääl pühal
D7. G
pärnapuul.
G. C G. D
Kui jõuab õnnis suveöö, siis laulan
D7. G
talle ma,
G. C. G
et unuks meelest päevatöö, jääks
A. D
rahus magama.
D7. G
Kõik öö siis helid heljuvad ta
D7. A. D
kaunis kambrik’ses
D7. G. D
ning unenäod ilusad tal seisvad
D. G
silme ees.
G. C. G. D7
Kui aga taevas kumab koit ja kaob
D. G
pime öö,
G. C. G
siis laulan: “Tõuseb priiusloit ja
A. D
vajub orjavöö!”
D. G. D
Sest idataeva servalla on näha
A. D
koidutuld
D7. G. D
ja uuel ilul särama löön’d Eesti
G
muistne muld!
SAUNA Antsul oli peni, väike kirju kutsikas ↥
Am E Am
SAUNA Antsul oli peni, väike kirju kutsikas.
Dm Am E Am
Urises ja haukus seni, kuni viimaks hammustas.
Dm Am E Am
Urises ja haukus seni, kuni viimaks hammustas.
Sauna Ants lõi peni maha suure aiateibaga.
:;: Mattis peni aia taha, risti peale kirjutas.:;:
Sauna Antsul oli peni, väike kirju kutsikas.
:;:Urises ja haukus seni, kuni viimaks hammustas:;:
Sauna Ants lõi peni maha suure aiateibaga.
:;: Mattis peni aia taha, risti peale kirjutas.:;:
Am E Am
SAUNA Antsul oli peni, väike kirju kutsikas.
Dm Am E Am
Urises ja haukus seni, kuni viimaks hammustas.
Dm Am E Am
Urises ja haukus seni, kuni viimaks hammustas.
SAUNA Antsul oli peni, väike kirju kutsikas.
Dm Am E Am
Urises ja haukus seni, kuni viimaks hammustas.
Dm Am E Am
Urises ja haukus seni, kuni viimaks hammustas.
Sauna Ants lõi peni maha suure aiateibaga.
:;: Mattis peni aia taha, risti peale kirjutas.:;:
Sauna Antsul oli peni, väike kirju kutsikas.
:;:Urises ja haukus seni, kuni viimaks hammustas:;:
Sauna Ants lõi peni maha suure aiateibaga.
:;: Mattis peni aia taha, risti peale kirjutas.:;:
Am E Am
SAUNA Antsul oli peni, väike kirju kutsikas.
Dm Am E Am
Urises ja haukus seni, kuni viimaks hammustas.
Dm Am E Am
Urises ja haukus seni, kuni viimaks hammustas.
MU ellu nüüd on tulnud ↥
A
MU ellu nüüd on tulnud
E
üks väike muudatus.
Mind hoopis teiseks teinud
A
Su käte puudutus.
A
Ma ei tea, ma ei tea, ma ei tea,
D
ma ei tea, mida ihkab minu hing.
A
Üht neiukest suudeldes joovastub rind,
E A
ma laulan: «Oh, kui hea!»
D A
Üht neiukest suudeldes joovastub rind,
E A
ma laulan: «Oh, kui hea!»
Ja varem oli toidul
ka hoopis teine mekk.
Nüüd unetult ma koikul
ja peal ei püsi tekk.
Ma ei tea, ma ei tea, ma ei tea,
ma ei tea, mida ihkab minu hing.
Üht neiukest suudeldes joovastub rind,
ma laulan: «Oh, kui hea!»
Oh, kullakallis haldjas,
kui saaksin sinuga
kord hämaras lokaalis
veel rumbat tantsida.
Ma ei tea, ma ei tea, ma ei tea,
ma ei tea, mida ihkab minu hing.
Üht neiukest suudeldes joovastub rind,
ma laulan: «Oh, kui hea!»
Sa oled minust kaugel,
nii kaugel otsata.
Ja pisar minu laugel
ei taha kuivada.
Sest ma ei tea, ma ei tea, ma ei tea,
ma ei tea, mida ihkab minu hing.
Üht neiukest suudeldes joovastub rind,
ma laulan: «Oh, kui hea!»
MU ellu nüüd on tulnud
E
üks väike muudatus.
Mind hoopis teiseks teinud
A
Su käte puudutus.
A
Ma ei tea, ma ei tea, ma ei tea,
D
ma ei tea, mida ihkab minu hing.
A
Üht neiukest suudeldes joovastub rind,
E A
ma laulan: «Oh, kui hea!»
D A
Üht neiukest suudeldes joovastub rind,
E A
ma laulan: «Oh, kui hea!»
Ja varem oli toidul
ka hoopis teine mekk.
Nüüd unetult ma koikul
ja peal ei püsi tekk.
Ma ei tea, ma ei tea, ma ei tea,
ma ei tea, mida ihkab minu hing.
Üht neiukest suudeldes joovastub rind,
ma laulan: «Oh, kui hea!»
Oh, kullakallis haldjas,
kui saaksin sinuga
kord hämaras lokaalis
veel rumbat tantsida.
Ma ei tea, ma ei tea, ma ei tea,
ma ei tea, mida ihkab minu hing.
Üht neiukest suudeldes joovastub rind,
ma laulan: «Oh, kui hea!»
Sa oled minust kaugel,
nii kaugel otsata.
Ja pisar minu laugel
ei taha kuivada.
Sest ma ei tea, ma ei tea, ma ei tea,
ma ei tea, mida ihkab minu hing.
Üht neiukest suudeldes joovastub rind,
ma laulan: «Oh, kui hea!»
METSA VEEREL VÄIKE MAJA ↥
J.Taul
Kui päike taevas käib kõrgel
Ja saabunud kevad on taas
Siis loodus jälle on virgel
Ja lilledest kirendab aas
Mind rännuärevus valdab
Ja kaugusse sööstaksin ma
Nüüd sinna ma ruttaks
Kus ammugi ootab
Mind koduselt kohisev laas
Metsa veerel väike maja
Varjul pärnapuude all
Õitseb tooming aia taga
Varsakapju allikal
Seal kord minu kätkki hällis
Ammu, ammu oli see
Kuid mu kodupaik nii kallis
Ealeski ei unune
Ma tihti mõtetes rändan
Koduniitude kastesel teel
Ning karjakelli ma kuulen
Veel kaikumas loojangu eel
Ja memme käed imehellad
Kui paitaks mu väsinud pead
Unelaulugi laulab ta
Võiksin et uinuda
Nõnda kui kord lapseeas
Kui päike taevas käib kõrgel
Ja saabunud kevad on taas
Siis loodus jälle on virgel
Ja lilledest kirendab aas
Mind rännuärevus valdab
Ja kaugusse sööstaksin ma
Nüüd sinna ma ruttaks
Kus ammugi ootab
Mind koduselt kohisev laas
Metsa veerel väike maja
Varjul pärnapuude all
Õitseb tooming aia taga
Varsakapju allikal
Seal kord minu kätkki hällis
Ammu, ammu oli see
Kuid mu kodupaik nii kallis
Ealeski ei unune
Ma tihti mõtetes rändan
Koduniitude kastesel teel
Ning karjakelli ma kuulen
Veel kaikumas loojangu eel
Ja memme käed imehellad
Kui paitaks mu väsinud pead
Unelaulugi laulab ta
Võiksin et uinuda
Nõnda kui kord lapseeas
ROBERT tööd ei tahtnud teha, ütles: “Lollid teevad tööd ↥
ROBERT tööd ei tahtnud teha, ütles: “Lollid teevad tööd,
naised annavad mul raha, nendega ma päeval, ööl.”
$Kus lauldi ja tralliti, sinna veri vedas Roberti,
$kas olgu see siis kõrts või baar või lõbus õllesaal
Varavalgest hilisööni Robert päeva varastas,
meie ruttasime tööle, Robert pead vaid parandas.
Õllekapad, veiniklaasid elurütme määrasid,
magus vein ja kaunid naised Robi kaissu haarasid.
Ükskord Robert sai ka palga, nüüd on lõbud lõppenud.
Tõsi küll, kuid ma ei salga ‑ kurvavõitu õppetund.
Sattus rikka naise küüsi, Robert lõõga tõmmati
ja siis nõnda pikkamööda Robert surn uks joodeti.
naised annavad mul raha, nendega ma päeval, ööl.”
$Kus lauldi ja tralliti, sinna veri vedas Roberti,
$kas olgu see siis kõrts või baar või lõbus õllesaal
Varavalgest hilisööni Robert päeva varastas,
meie ruttasime tööle, Robert pead vaid parandas.
Õllekapad, veiniklaasid elurütme määrasid,
magus vein ja kaunid naised Robi kaissu haarasid.
Ükskord Robert sai ka palga, nüüd on lõbud lõppenud.
Tõsi küll, kuid ma ei salga ‑ kurvavõitu õppetund.
Sattus rikka naise küüsi, Robert lõõga tõmmati
ja siis nõnda pikkamööda Robert surn uks joodeti.
VAIKNE kena kohakene ↥
VAIKNE kena kohakene,
Kõige kallim surmani!
Minu isamajakene
Meeles minul alati!
Minu isamajakene,
Linnupesa sarnane;
Siiski ma kui linnukene
Igatsen ta järele!
Selge allikas seal jookseb,
Sealt ma lapsepõlves jõin;
Kenas koplis paju õitseb,
Sealt ma pajupilli tõin!
Õues sirge kask seal seisab,
Temast magust mahla sain;
Aias õunapuuke õitseb,
Sealt ma maitsvat õuna sõin!
Vaikne kena kohakene,
Kõige kallim surmani!
Armas isamajakene
Meeles minul alati!
Kõige kallim surmani!
Minu isamajakene
Meeles minul alati!
Minu isamajakene,
Linnupesa sarnane;
Siiski ma kui linnukene
Igatsen ta järele!
Selge allikas seal jookseb,
Sealt ma lapsepõlves jõin;
Kenas koplis paju õitseb,
Sealt ma pajupilli tõin!
Õues sirge kask seal seisab,
Temast magust mahla sain;
Aias õunapuuke õitseb,
Sealt ma maitsvat õuna sõin!
Vaikne kena kohakene,
Kõige kallim surmani!
Armas isamajakene
Meeles minul alati!
MULGIMAA, sääl on hää elada ↥
MULGIMAA, sääl on hää elada.
Kõikjal ilus loodus, viljakandev maa.
Sääl on uhked metsasalud,
suured jõukad eesti talud,
kena neiu kord kaasaks sa saad.
Kes on sündinud kasvanud sääl,
sellel armsaks saand on ilus Mulgimaa,
kus on punapõsksed neiud,
keda tublid eesti peiud
kosja minnes ei unusta’ saa.
$Tule mulle, Manni, armastan vaid sind,
$ainult sind tahan ma kaasaks kosida.
Väike Viljandi, Mulgi päälinn
juba aastaid palju püsinud on siin.
Ei läe meelest lossimäed,
kus nii õrnalt käsikäes
armund olles meil tee läbi viin’d.
Ja all orus seal peegeldub järv,
suveõhtul mõnus aerutada sääl.
Kui sul kaasas väike neiu,
keda siis kui saad kord peiuks,
kosja minnes ei unusta eal.
Aastad mööduvad, vanaks kord saad
aga Mulgimaa sul meelde ikka jääb.
Elad seal või oled kaugel,
rõõmust särab pisar laugel
kui sa tervisi saad Mulgimaalt.
Tuleks noorus veel kordki tagasi
ei mind tuuled enam kaugele sealt viiks.
Siiski õnnelik mul elu,
sest mul kaasaks mulgi neiu,
kellel laulsin ma laulu kord nii...
Kõikjal ilus loodus, viljakandev maa.
Sääl on uhked metsasalud,
suured jõukad eesti talud,
kena neiu kord kaasaks sa saad.
Kes on sündinud kasvanud sääl,
sellel armsaks saand on ilus Mulgimaa,
kus on punapõsksed neiud,
keda tublid eesti peiud
kosja minnes ei unusta’ saa.
$Tule mulle, Manni, armastan vaid sind,
$ainult sind tahan ma kaasaks kosida.
Väike Viljandi, Mulgi päälinn
juba aastaid palju püsinud on siin.
Ei läe meelest lossimäed,
kus nii õrnalt käsikäes
armund olles meil tee läbi viin’d.
Ja all orus seal peegeldub järv,
suveõhtul mõnus aerutada sääl.
Kui sul kaasas väike neiu,
keda siis kui saad kord peiuks,
kosja minnes ei unusta eal.
Aastad mööduvad, vanaks kord saad
aga Mulgimaa sul meelde ikka jääb.
Elad seal või oled kaugel,
rõõmust särab pisar laugel
kui sa tervisi saad Mulgimaalt.
Tuleks noorus veel kordki tagasi
ei mind tuuled enam kaugele sealt viiks.
Siiski õnnelik mul elu,
sest mul kaasaks mulgi neiu,
kellel laulsin ma laulu kord nii...
KUI sa minu tädi näed, siis ütle talle: ↥
$KUI sa minu tädi näed, siis ütle talle:
$külla tulla ma küll ei saa.
$Täna on mul sõbrad koos, kõik viin on alles
$ja kauneid naisi veel emban ma.
$Esimene tantsusamm teeb rõõmsaks meele,
$samas juba viimne tramm on läinud teele...
$Kui sa minu tädi näed, siis ütle talle:
$külla tulla ma küll ei saa.
Mu silmas on elu nüüd näinud,
kuid süda ei ole veel jääs.
Ma tean, kuis soliidseks läinud
on need, kes mu kõrval käinud.
Miks noorus veel kriibib mu hinge?
Miks veres ei kustu kuraas?
Ükskord kaob siiski pinge,
kaob onu, kel lausun nüüd taas:
$Kui sa minu tädi näed....
$külla tulla ma küll ei saa.
$Täna on mul sõbrad koos, kõik viin on alles
$ja kauneid naisi veel emban ma.
$Esimene tantsusamm teeb rõõmsaks meele,
$samas juba viimne tramm on läinud teele...
$Kui sa minu tädi näed, siis ütle talle:
$külla tulla ma küll ei saa.
Mu silmas on elu nüüd näinud,
kuid süda ei ole veel jääs.
Ma tean, kuis soliidseks läinud
on need, kes mu kõrval käinud.
Miks noorus veel kriibib mu hinge?
Miks veres ei kustu kuraas?
Ükskord kaob siiski pinge,
kaob onu, kel lausun nüüd taas:
$Kui sa minu tädi näed....
MÄE OTSAS, KALJULOSSIS ↥
Mäe otsas, kaljulossis
õitseb mul üks lilleke.
Lossihärra ainus tütar
oli minu armuke.
Võtsin õhtul kandle kätte,
sammusin siis lossi pool'.
Lossiaken oli valla,
minu kallim laulis seal.
Kurvad laulud lõi ta mulle,
kurvalt kuulsin ma ta häält.
Aasta pärast läksin jälle
seda sama tutvat teed.
Lossi aken oli kinni,
armuke ei laulnud seal.
Surnuaialt kõlas mulle
tumedalt üks tuttav hääl.
"Olen lahti ilma vaevast,
tule ka mu juurde nüüd.
Teiste armastus on magus ‑
meile viha karikas."
Mäe otsas, kaljulossis
õitses mul üks lilleke.
Lossihärra ainus tütar
oli minu armuke.
õitseb mul üks lilleke.
Lossihärra ainus tütar
oli minu armuke.
Võtsin õhtul kandle kätte,
sammusin siis lossi pool'.
Lossiaken oli valla,
minu kallim laulis seal.
Kurvad laulud lõi ta mulle,
kurvalt kuulsin ma ta häält.
Aasta pärast läksin jälle
seda sama tutvat teed.
Lossi aken oli kinni,
armuke ei laulnud seal.
Surnuaialt kõlas mulle
tumedalt üks tuttav hääl.
"Olen lahti ilma vaevast,
tule ka mu juurde nüüd.
Teiste armastus on magus ‑
meile viha karikas."
Mäe otsas, kaljulossis
õitses mul üks lilleke.
Lossihärra ainus tütar
oli minu armuke.
ISTSÕ maailma veerõkõsõ pääle (D) ↥
Istsõ ma maailma veerõkõsõ pääle,
veerõkõsõ pääle, veerõkõsõ pääle.
Istsõ ma maailma veerõkõsõ pääle,
veerõkõsõ pääle, veerõkõsõ pääle.
Kae, ja‑ha‑ha, oi jeh!
Kae, ja‑ha‑ha, oi jeh!
Kae, ja‑ha‑ha, oi jeh!
Istsõ ma maailma veerõkõsõ pääle.
Kaie ma maailma kavaluisi,
kavaluisi, kavaluisi…
Kuhu nuu tütriku magama lävä,
magama lävä, magama lävä…
Kissa‑kassa, kissa‑kassa kõlgusahe,
kõlgusahe, kõlgusahe…
Hussa‑hassa, hussa‑hassa hainu sisse,
hainu sisse, hainu sisse…
Tipa‑tapa, tipa‑tapa tasakõiste lätsi,
tasakõiste lätsi, tasakõiste lätsi…
Näide manu üle muru hainu sisse,
hainu sisse, hainu sisse…
veerõkõsõ pääle, veerõkõsõ pääle.
Istsõ ma maailma veerõkõsõ pääle,
veerõkõsõ pääle, veerõkõsõ pääle.
Kae, ja‑ha‑ha, oi jeh!
Kae, ja‑ha‑ha, oi jeh!
Kae, ja‑ha‑ha, oi jeh!
Istsõ ma maailma veerõkõsõ pääle.
Kaie ma maailma kavaluisi,
kavaluisi, kavaluisi…
Kuhu nuu tütriku magama lävä,
magama lävä, magama lävä…
Kissa‑kassa, kissa‑kassa kõlgusahe,
kõlgusahe, kõlgusahe…
Hussa‑hassa, hussa‑hassa hainu sisse,
hainu sisse, hainu sisse…
Tipa‑tapa, tipa‑tapa tasakõiste lätsi,
tasakõiste lätsi, tasakõiste lätsi…
Näide manu üle muru hainu sisse,
hainu sisse, hainu sisse…
OH Esä kõrgõh üleval, sa panõ minno mihele! ↥
“OH Esä kõrgõh üleval, sa panõ minno mihele!
Kas setolõ vai sepäle vai vana juudile!”
Sääl tulli illas setopoiss, tal kaalah hõpõkell.
Ta tõiõ pikä pudelast ja andsõ esäle.
Siis esä rüüpäs pudelast ja imä limpsas kiilt.
Sis ütel Ivvo minolõ “Noh, Katä, kuis sõs um?”
Ja kui tä minno mudsahti, ma lausu’s sõnnagi.
Kas setolõ vai sepäle vai vana juudile!”
Sääl tulli illas setopoiss, tal kaalah hõpõkell.
Ta tõiõ pikä pudelast ja andsõ esäle.
Siis esä rüüpäs pudelast ja imä limpsas kiilt.
Sis ütel Ivvo minolõ “Noh, Katä, kuis sõs um?”
Ja kui tä minno mudsahti, ma lausu’s sõnnagi.
OH, SA VAINE VALGÕ JÄNES ↥
:,: Oh, sa vaine valgõ jänes. :,:
:,: Oh, sa vaine, tsiirai‑tsimma,
valgõ jänes. :,:
Kos sa eelä üüse ollit?
Poksa mõisa talli pääl!
Kesvä olli keerulitsõ,
kaara katsakandilitsõ.
Nipse‑näpse kõtitävve,
lätsi alla juuma.
Johtu herrä püssägä,
katõ paari hurdaga.
Püss läts valla, piu‑pau,
hurda takkah, hiu‑hau,
mõtsaladva liu‑lau!
Ärä tapi jänesekõsõ
innemuistise eläjäkõsõ!
Saksa latsõ, padakunna
söövä lihha, niu‑näu,
kahvli‑väidse, kliu‑kläu!
Olõ terve, tarõtütär,
kiä luu kokko korias,
köüdi valgõ räti sisse,
veie mõtsa kannu otsa:
säält sai jälki jänesekõnõ,
innemuistine eläjäkõnõ.
:,: Oh, sa vaine, tsiirai‑tsimma,
valgõ jänes. :,:
Kos sa eelä üüse ollit?
Poksa mõisa talli pääl!
Kesvä olli keerulitsõ,
kaara katsakandilitsõ.
Nipse‑näpse kõtitävve,
lätsi alla juuma.
Johtu herrä püssägä,
katõ paari hurdaga.
Püss läts valla, piu‑pau,
hurda takkah, hiu‑hau,
mõtsaladva liu‑lau!
Ärä tapi jänesekõsõ
innemuistise eläjäkõsõ!
Saksa latsõ, padakunna
söövä lihha, niu‑näu,
kahvli‑väidse, kliu‑kläu!
Olõ terve, tarõtütär,
kiä luu kokko korias,
köüdi valgõ räti sisse,
veie mõtsa kannu otsa:
säält sai jälki jänesekõnõ,
innemuistine eläjäkõnõ.
KULDNE ÕHTUPÄIKE ↥
R. Stolz, tõlkinud A. Piirikivi (Ado Grenzstein) / Hans Georg Nägeli
Kuldne õhtupäike, ilus oled sa,
:,: kui sa viimse läike saadad üle maa. :,:
Refr. Kuid hoia kinni, muidu võid sa uppi lennata,
minust kinni hoia sa. Ha‑ha‑haa!
Siis võid kartmata mäest alla lennata
üheskoos, täies hoos, minuga. Vallera!
:,: Ai Maam, ai maam, see poiss on jälle siin,
kes mulle suhkrusaia tõi ja ise ära sõi. :,:
:,: Ai trika‑trika‑trika‑trika trallalallallaa,
mu simmikingad kontsata ja taldu pole all. :,:
:,: Ei vabariigi sõdurit ei leina neiu rind,
vaid teda leinab ainult meie vabariigi pind. :,:
:,: Käi välja, välja vabariigi seest,
kes joovad Eesti viina ja ei räägi eesti keelt! :,:
Rõõmuks muudad meele, kui sind näen ma!
:,: Laulma paned keele õhtu ehala. :,:
Refr. Kuid hoia kinni, muidu võid sa …
Une rüppe heidad, päike, puhkama.
:,: Hommikul meil’ koidad uue iluga! :,:
Refr. Kuid hoia kinni, muidu võid sa …
Kuldne õhtupäike, ilus oled sa,
:,: kui sa viimse läike saadad üle maa. :,:
Refr. Kuid hoia kinni, muidu võid sa uppi lennata,
minust kinni hoia sa. Ha‑ha‑haa!
Siis võid kartmata mäest alla lennata
üheskoos, täies hoos, minuga. Vallera!
:,: Ai Maam, ai maam, see poiss on jälle siin,
kes mulle suhkrusaia tõi ja ise ära sõi. :,:
:,: Ai trika‑trika‑trika‑trika trallalallallaa,
mu simmikingad kontsata ja taldu pole all. :,:
:,: Ei vabariigi sõdurit ei leina neiu rind,
vaid teda leinab ainult meie vabariigi pind. :,:
:,: Käi välja, välja vabariigi seest,
kes joovad Eesti viina ja ei räägi eesti keelt! :,:
Rõõmuks muudad meele, kui sind näen ma!
:,: Laulma paned keele õhtu ehala. :,:
Refr. Kuid hoia kinni, muidu võid sa …
Une rüppe heidad, päike, puhkama.
:,: Hommikul meil’ koidad uue iluga! :,:
Refr. Kuid hoia kinni, muidu võid sa …
NOORMEES JA NEIU ↥
Üks noormees ja neiu kord seisid metsateel
Seal linnud laulsid puiel ja päike säras veel
Siis korraga parv sääski neid hammustamas käis
Neid piinas kui lehmi, no küll kurat tegi hinge täis
Aga neidudel meeldib see väga
See on neidude südamesoov
Igal õhtul, kui voodisse läevad
Ainult poissmeestest näevad nad und
Poiss ostis neiul püksid ja siidikombinee
Ise küsis, kallis Kati, kus on su kambrike
Kui poiss siis kambri jõudis, tal tee peal seisi äi
Mis ütles poisi süda? No küll kurat tegi hinge täis
Aga neidudel...
Siis noormees jättis neiu seal sirgel puiesteel
Sest äialt saadud muhud tal kipitasid veel
Kes tuleb neil veel kosja? Neid poisist ilma jäi
Mis ütleb äia süda? No küll kurat tegi hinge täis
Aga neidudel...
Seal linnud laulsid puiel ja päike säras veel
Siis korraga parv sääski neid hammustamas käis
Neid piinas kui lehmi, no küll kurat tegi hinge täis
Aga neidudel meeldib see väga
See on neidude südamesoov
Igal õhtul, kui voodisse läevad
Ainult poissmeestest näevad nad und
Poiss ostis neiul püksid ja siidikombinee
Ise küsis, kallis Kati, kus on su kambrike
Kui poiss siis kambri jõudis, tal tee peal seisi äi
Mis ütles poisi süda? No küll kurat tegi hinge täis
Aga neidudel...
Siis noormees jättis neiu seal sirgel puiesteel
Sest äialt saadud muhud tal kipitasid veel
Kes tuleb neil veel kosja? Neid poisist ilma jäi
Mis ütleb äia süda? No küll kurat tegi hinge täis
Aga neidudel...
NOORUSE LAUL ↥
Vennad, tehkem puhtaks hääled, pangem laulud kõlama.
Laskem kõlada kõik keeled, noorus peab ju elama!
Refr. :,: Kes saab noorust, noorust keelata,
kui ta tahab, tahab hõisata! :,:
Iga mure, mis meid rõhub, murduma peab laulu ees.
Vägev hõiskelaine lõhub tõkke, mis peab vaba meest.
Refr. Kes saab noorust …
Neiud, teile laulud loome,
nii on tore elada,
rõõmukarikast me joome
tuhat sõõmu korraga!
Refr. Kes saab noorust …
Kevade võib mööda minna,
sinna parata ei saa.
Aga laul, mis kõlab rinnast,
peab vabalt voogama!
Refr. Kes saab noorust …
Laskem kõlada kõik keeled, noorus peab ju elama!
Refr. :,: Kes saab noorust, noorust keelata,
kui ta tahab, tahab hõisata! :,:
Iga mure, mis meid rõhub, murduma peab laulu ees.
Vägev hõiskelaine lõhub tõkke, mis peab vaba meest.
Refr. Kes saab noorust …
Neiud, teile laulud loome,
nii on tore elada,
rõõmukarikast me joome
tuhat sõõmu korraga!
Refr. Kes saab noorust …
Kevade võib mööda minna,
sinna parata ei saa.
Aga laul, mis kõlab rinnast,
peab vabalt voogama!
Refr. Kes saab noorust …
Lepalind ↥
Lenda, lenda lepalind
tuhat korda palun sind
lenda üle suure laia vee
sinna kus mu kallike
Ridi rairai rai, ridi rairai rai, ridi rairai rai,
ridi rall‑lall‑laa
Ridi rairai rai, ridi rairai rai, ridi rairai rai,
ridi rai rai rai ridiraa
Lenda kiirel lennul sa
teda mu poolt tervita
ja kui ta küsib mis ma teen,
ütle, et ta järel igatsen
Ütle, et ta ei kurvastaks,
ütle, et ta nutma ei jääks,
ehkki kaugel viibin ma,
tulen tagasi ma võitjana
Sinu silmad on kui öö,
ära õnnetuks mind tee,
nõnda laulis väike lepalind,
kui ta tervitas nii kaugelt sind
https://www.youtube.com/watch?v=Qcb8Acvd‑ww
tuhat korda palun sind
lenda üle suure laia vee
sinna kus mu kallike
Ridi rairai rai, ridi rairai rai, ridi rairai rai,
ridi rall‑lall‑laa
Ridi rairai rai, ridi rairai rai, ridi rairai rai,
ridi rai rai rai ridiraa
Lenda kiirel lennul sa
teda mu poolt tervita
ja kui ta küsib mis ma teen,
ütle, et ta järel igatsen
Ütle, et ta ei kurvastaks,
ütle, et ta nutma ei jääks,
ehkki kaugel viibin ma,
tulen tagasi ma võitjana
Sinu silmad on kui öö,
ära õnnetuks mind tee,
nõnda laulis väike lepalind,
kui ta tervitas nii kaugelt sind
https://www.youtube.com/watch?v=Qcb8Acvd‑ww
EI talumees tüdrukult tahtnudki muud ↥
EI talumees tüdrukult tahtnudki muud
kui kanala taga kord anda vaid
selgitust selles, mis kanad on väärt,
kuid piilus sealjuures ka tüdruku
nägu kui näinuks seal midagi uut
ja küsis, kas neiust ei saaks talle
abilist tallu, kes virk ja nii kraps,
peagi neil mõlemal oleks siis
$suur lilleaed, ümber väikse maja.
$Särab ja lõhnab seal õitehurm ‑
$elu on sinuga, suur lilleaed!
Kui tüdrukult isani jõudis see jutt,
siis papale peale näis tulevat
naer, sest ta hõõgudes näost nagu vask,
seal hüüdis: see mees on küll täielik
ohver, sest kosimist nõuda võid talt,
ning katsugu ainult ta hüpata
jõkke. Jah, sina ta saada nüüd võid,
naisena oled sa lihtsalt üks
$suur lilleaed...
Siis talumees nägi, et saatus on julm
ja üle nüüd jääb ainult teha veel
ülikond uus, olgu raha küll napp,
kuid südames vahutab ülekeev
rõõm, et saab säästetud teenija palk
ja laiskuse kontidest piitsutab elu
mis kirev, kui haldjate mäng ‑
tähtsaimaks paigaks seal ikka jääb
$suur lilleaed...
kui kanala taga kord anda vaid
selgitust selles, mis kanad on väärt,
kuid piilus sealjuures ka tüdruku
nägu kui näinuks seal midagi uut
ja küsis, kas neiust ei saaks talle
abilist tallu, kes virk ja nii kraps,
peagi neil mõlemal oleks siis
$suur lilleaed, ümber väikse maja.
$Särab ja lõhnab seal õitehurm ‑
$elu on sinuga, suur lilleaed!
Kui tüdrukult isani jõudis see jutt,
siis papale peale näis tulevat
naer, sest ta hõõgudes näost nagu vask,
seal hüüdis: see mees on küll täielik
ohver, sest kosimist nõuda võid talt,
ning katsugu ainult ta hüpata
jõkke. Jah, sina ta saada nüüd võid,
naisena oled sa lihtsalt üks
$suur lilleaed...
Siis talumees nägi, et saatus on julm
ja üle nüüd jääb ainult teha veel
ülikond uus, olgu raha küll napp,
kuid südames vahutab ülekeev
rõõm, et saab säästetud teenija palk
ja laiskuse kontidest piitsutab elu
mis kirev, kui haldjate mäng ‑
tähtsaimaks paigaks seal ikka jääb
$suur lilleaed...
KUKU SA KÄGU, KULDALINDU ↥
Kuku sa kägu, kuldalindu,
Häälitsele hõbenokka,
Kuku meile kuulutusi,
Häälitsele ilmutusi,
Veeretele laulu vara,
Ketra kuulutuse lõnga,
Kuju kauni aja kangast!
Kui sa ei kuku, kukun ise,
Pajatelen pardikene;
Lasen luige laulusida,
Seitsmekordseid sõnumida
Vanast ajast veeremaie,
Kuldsest ajast kuuldumaie,
Iluajast hiilgamaie.
Läks aga sõnum külge suusta,
Teine laine tüterilta,
Kolmas ranna kaljudelta,
Neljas näkineidudelta,
Viies veteemandalta,
Kuues kuude kudujalta,
Seitsmes saare taadilt, eidelt.
Häälitsele hõbenokka,
Kuku meile kuulutusi,
Häälitsele ilmutusi,
Veeretele laulu vara,
Ketra kuulutuse lõnga,
Kuju kauni aja kangast!
Kui sa ei kuku, kukun ise,
Pajatelen pardikene;
Lasen luige laulusida,
Seitsmekordseid sõnumida
Vanast ajast veeremaie,
Kuldsest ajast kuuldumaie,
Iluajast hiilgamaie.
Läks aga sõnum külge suusta,
Teine laine tüterilta,
Kolmas ranna kaljudelta,
Neljas näkineidudelta,
Viies veteemandalta,
Kuues kuude kudujalta,
Seitsmes saare taadilt, eidelt.
OLL MÄEOTSA TALU ↥
Oll Mäeotsa talu,Tirallallaa!
Sääl elli tütar Anu.Tirallallaa!
Oll Mäeotsa talu,Sääl elli tütar Anu.
Tirallallaa!
Tal oll üts kuri pini.Tirallallaa!
Ja Muri oll ta nimi.Tirallallaa!
Tall oll üts kuri pini jne.
Ma lätsi Anu poole.Tirallallaa!
Ta mo eest kandse hoole.Tirallallaa!
Ma lätsi Anu poole jne.
Siis vana Juhan tuli.Tirallalaa!
Tal saivas seljas oli.Tirallalaa!
Siis vana Juhan tuli jne.
Ta ütel: "Muri võta!"Tirallallaa!
Kos mina, vaene, tõtta!Tirallallaa!
Ta ütel: "Muri võta!" jne.
Ma kargsi aia ääre,Tirallallaa!
Ja Muri puri sääre.Tirallallaa!
Ma kargsi aia ääre jne.
Ma kargsi üle aia.Tirallallaa!
Es läpe taade kaia.Tirallallaa!
Ma kargsi üle aia jne.
Ja pilve katsõ taivast,Tirallallaa!
Ma es näe murda saivast.Tirallallaa!
Ja pilve katsõ taivast jne.
Ma kakse käega kaali.Tirallallaa!
Ja tõse käega paari.Tirallallaa!
Ma kakse käega kaali jne.
Ma selle pini tapa!Tirallallaa!
Aga esi teda ei mata!Tirallallaa!
Ma selle pini tapa jne.
Sääl elli tütar Anu.Tirallallaa!
Oll Mäeotsa talu,Sääl elli tütar Anu.
Tirallallaa!
Tal oll üts kuri pini.Tirallallaa!
Ja Muri oll ta nimi.Tirallallaa!
Tall oll üts kuri pini jne.
Ma lätsi Anu poole.Tirallallaa!
Ta mo eest kandse hoole.Tirallallaa!
Ma lätsi Anu poole jne.
Siis vana Juhan tuli.Tirallalaa!
Tal saivas seljas oli.Tirallalaa!
Siis vana Juhan tuli jne.
Ta ütel: "Muri võta!"Tirallallaa!
Kos mina, vaene, tõtta!Tirallallaa!
Ta ütel: "Muri võta!" jne.
Ma kargsi aia ääre,Tirallallaa!
Ja Muri puri sääre.Tirallallaa!
Ma kargsi aia ääre jne.
Ma kargsi üle aia.Tirallallaa!
Es läpe taade kaia.Tirallallaa!
Ma kargsi üle aia jne.
Ja pilve katsõ taivast,Tirallallaa!
Ma es näe murda saivast.Tirallallaa!
Ja pilve katsõ taivast jne.
Ma kakse käega kaali.Tirallallaa!
Ja tõse käega paari.Tirallallaa!
Ma kakse käega kaali jne.
Ma selle pini tapa!Tirallallaa!
Aga esi teda ei mata!Tirallallaa!
Ma selle pini tapa jne.
MARGAREETA, mahe naine, aastat seitseteistmene ↥
MARGAREETA, mahe naine, aastat seitseteistmene
oma iluduse läbi kiusatust tõi meestele.
$Margareeta on kui tuike vaga,
$ei iial aja mehi taga.
$Ei ta mängi armutulega
$nii, et kahju sest võiks juhtuda.
Korra ühel suvepidul, tema aga tundma sai
Tõistre‑Jukut, kelle meelde tema kuju jääd'valt jäi.
$Margareeta on kui tuike vaga...
Margareeta iludusest Juku hing sai nõiutud,
aga tema armutunded ei saan'd iial vastatud.
$Margareeta on kui tuike vaga...
Juku kurvastab ja leinab, Juku norus ringi käib.
Juku on kui päris haige, sest ta hing kui kadun'd näib.
$Margareeta on kui tuike vaga...
Aga ükskord ometigi Juku lootus täide läks.
Õnn tal viimaks Margareetalt armastust ja musu tõi.
$Margareeta pole enam vaga,
$sest ta süda nõudis armu taga.
$Ainult nalja pärast mängis ta
$Juku tundmuste ja armuga.
oma iluduse läbi kiusatust tõi meestele.
$Margareeta on kui tuike vaga,
$ei iial aja mehi taga.
$Ei ta mängi armutulega
$nii, et kahju sest võiks juhtuda.
Korra ühel suvepidul, tema aga tundma sai
Tõistre‑Jukut, kelle meelde tema kuju jääd'valt jäi.
$Margareeta on kui tuike vaga...
Margareeta iludusest Juku hing sai nõiutud,
aga tema armutunded ei saan'd iial vastatud.
$Margareeta on kui tuike vaga...
Juku kurvastab ja leinab, Juku norus ringi käib.
Juku on kui päris haige, sest ta hing kui kadun'd näib.
$Margareeta on kui tuike vaga...
Aga ükskord ometigi Juku lootus täide läks.
Õnn tal viimaks Margareetalt armastust ja musu tõi.
$Margareeta pole enam vaga,
$sest ta süda nõudis armu taga.
$Ainult nalja pärast mängis ta
$Juku tundmuste ja armuga.
ON kallis mulle kodupaik ↥
ON kallis mulle kodupaik,
:,:nii hea on olla siin!:,:
kui palju muljeid ilusaid
siit kaasa ikka viin!
Mind ootab varjurohke aed,
jõekaldal pilliroog ja vaikne vetevoog,
siin möödus meie noorusaeg,
siin kasvasime koos.
Kui kauniks meie kask on saand,
:,:tast sirgund kahar puu.:,:
siin ööbik laulis ilmast‑maast
ja meid ei märgand kuu.
Kas suurem rõõm mul olla võis,
et sa mu kaasaks said,
mu armsaks kaasaks said.
Sa mulle elus õnne tõid
ja päevi kaunimaid.
On kallis mulle kodupaik,
:,:nii hea on olla siin!:,:
:,:Kui palju muljeid ilusaid
siit kaasa ikka viin!:,:
:,:nii hea on olla siin!:,:
kui palju muljeid ilusaid
siit kaasa ikka viin!
Mind ootab varjurohke aed,
jõekaldal pilliroog ja vaikne vetevoog,
siin möödus meie noorusaeg,
siin kasvasime koos.
Kui kauniks meie kask on saand,
:,:tast sirgund kahar puu.:,:
siin ööbik laulis ilmast‑maast
ja meid ei märgand kuu.
Kas suurem rõõm mul olla võis,
et sa mu kaasaks said,
mu armsaks kaasaks said.
Sa mulle elus õnne tõid
ja päevi kaunimaid.
On kallis mulle kodupaik,
:,:nii hea on olla siin!:,:
:,:Kui palju muljeid ilusaid
siit kaasa ikka viin!:,:
KUI MINA ALLES, UMPA, UMPA ↥
Kui mina alles, umpa‑umpa, noor veel olin, umpa‑umpa,
Tuli mul kord piibuhimu, umpa‑umpa‑jaa.
:,: Piibu tegin kasepahast, umpa‑umpa‑jaa.
Tubakakoti lambanahast, umpa‑umpa‑jaa. :,:
Kord ma võtsin, umpa‑umpa, salamahti, umpa‑umpa,
Vanataadi tubakalehti, umpa‑umpa‑jaa.
:,: Ja veel mõne tuletiku, umpa‑umpa‑jaa,
Kaasas oli naabri Juku, umpa‑umpa‑jaa. :,:
Läksime siis, umpa‑umpa, nagu lennul, umpa‑umpa,
Juku jooksis minu kannul, umpa‑umpa‑jaa.
:,: Naabri aida nurga taha, umpa‑umpa‑jaa,
Sinna istusime maha, umpa‑umpa‑jaa. :,:
Seal ma piibu, umpa‑umpa, täis siis täitsin, umpa‑umpa,
Tikust tule peale läitsin, umpa‑umpa‑jaa.
:,: Suitsetasin kahatäie, umpa‑umpa‑jaa,
Sõber Juku kurvalt kaie, umpa‑umpa‑jaa. :,:
Juku mättalt, umpa‑umpa, sammalt võttis, umpa‑umpa,
Piibuseinad kuumaks küttis, umpa‑umpa‑jaa.
:,: Ise kiitis: "Oh kui hea, umpa‑umpa‑jaa,
See paneb üsna purju pea, umpa‑umpa‑jaa!" :,:
Küll siis oli, umpa‑umpa, kena nali, umpa‑umpa,
Kui me Juku purjus oli, umpa‑umpa‑jaa.
:,: Mulle küll ei teinud viga, umpa‑umpa‑jaa,
Kasepahast piibunaga, umpa‑umpa‑jaa. :,:
Õde Manni, umpa‑umpa piipu märkas, umpa‑umpa,
Salaviha põues tärkas, umpa‑umpa‑jaa.
:,: ütles: "Ema, armas ema, umpa‑umpa‑jaa,
Meie poistel piibud juba, umpa‑umpa‑jaa." :,:
Püksid mul siis, umpa‑umpa, maha aeti, umpa‑umpa,
Vitsaga mind läbi soeti, umpa‑umpa‑jaa.
:,: Ei sest peksust hoolind mina, umpa‑umpa‑jaa,
Kui sain piipu põletada, umpa‑umpa‑jaa. :,:
Piip siis minult, umpa‑umpa, ära võeti, umpa‑umpa,
Raiepaku peale seati, umpa‑umpa‑jaa.
:,: Oh, kuis silmist vesi jooksis, umpa‑umpa‑jaa,
Kui mu piipu kirves koksis, umpa‑umpa‑jaa. :,:
Teistre Neti, umpa‑umpa, armas Neti, umpa‑umpa,
Tegi mulle uue nosu, umpa‑umpa‑jaa.
:,: Oh, kuis suudlesin siis Netit, umpa‑umpa‑jaa:
Armas Neti, kallis Neti, umpa‑umpa‑jaa! :,:
Tubakat nüüd, umpa‑umpa, Imen auga, umpa‑umpa,
Panen mõlemasse lõuga, umpa‑umpa‑jaa.
:,: Pistan piibugi veel suhu, umpa‑umpa‑jaa
Nii on minu hingel rahu, umpa‑umpa‑jaa. :,:
Tuli mul kord piibuhimu, umpa‑umpa‑jaa.
:,: Piibu tegin kasepahast, umpa‑umpa‑jaa.
Tubakakoti lambanahast, umpa‑umpa‑jaa. :,:
Kord ma võtsin, umpa‑umpa, salamahti, umpa‑umpa,
Vanataadi tubakalehti, umpa‑umpa‑jaa.
:,: Ja veel mõne tuletiku, umpa‑umpa‑jaa,
Kaasas oli naabri Juku, umpa‑umpa‑jaa. :,:
Läksime siis, umpa‑umpa, nagu lennul, umpa‑umpa,
Juku jooksis minu kannul, umpa‑umpa‑jaa.
:,: Naabri aida nurga taha, umpa‑umpa‑jaa,
Sinna istusime maha, umpa‑umpa‑jaa. :,:
Seal ma piibu, umpa‑umpa, täis siis täitsin, umpa‑umpa,
Tikust tule peale läitsin, umpa‑umpa‑jaa.
:,: Suitsetasin kahatäie, umpa‑umpa‑jaa,
Sõber Juku kurvalt kaie, umpa‑umpa‑jaa. :,:
Juku mättalt, umpa‑umpa, sammalt võttis, umpa‑umpa,
Piibuseinad kuumaks küttis, umpa‑umpa‑jaa.
:,: Ise kiitis: "Oh kui hea, umpa‑umpa‑jaa,
See paneb üsna purju pea, umpa‑umpa‑jaa!" :,:
Küll siis oli, umpa‑umpa, kena nali, umpa‑umpa,
Kui me Juku purjus oli, umpa‑umpa‑jaa.
:,: Mulle küll ei teinud viga, umpa‑umpa‑jaa,
Kasepahast piibunaga, umpa‑umpa‑jaa. :,:
Õde Manni, umpa‑umpa piipu märkas, umpa‑umpa,
Salaviha põues tärkas, umpa‑umpa‑jaa.
:,: ütles: "Ema, armas ema, umpa‑umpa‑jaa,
Meie poistel piibud juba, umpa‑umpa‑jaa." :,:
Püksid mul siis, umpa‑umpa, maha aeti, umpa‑umpa,
Vitsaga mind läbi soeti, umpa‑umpa‑jaa.
:,: Ei sest peksust hoolind mina, umpa‑umpa‑jaa,
Kui sain piipu põletada, umpa‑umpa‑jaa. :,:
Piip siis minult, umpa‑umpa, ära võeti, umpa‑umpa,
Raiepaku peale seati, umpa‑umpa‑jaa.
:,: Oh, kuis silmist vesi jooksis, umpa‑umpa‑jaa,
Kui mu piipu kirves koksis, umpa‑umpa‑jaa. :,:
Teistre Neti, umpa‑umpa, armas Neti, umpa‑umpa,
Tegi mulle uue nosu, umpa‑umpa‑jaa.
:,: Oh, kuis suudlesin siis Netit, umpa‑umpa‑jaa:
Armas Neti, kallis Neti, umpa‑umpa‑jaa! :,:
Tubakat nüüd, umpa‑umpa, Imen auga, umpa‑umpa,
Panen mõlemasse lõuga, umpa‑umpa‑jaa.
:,: Pistan piibugi veel suhu, umpa‑umpa‑jaa
Nii on minu hingel rahu, umpa‑umpa‑jaa. :,:
ON looja loonud meile tursked kämblad ↥
ON looja loonud meile tursked kämblad,
me teeme tööd ja lulli me ei löö.
On looja loonud meile tursked kämblad‑ kuid
kui lä’eb libedalt sul kõik,
kui lä’eb libedalt sul kõik,
keegi teine ära teeb su töö.
Kui lä’eb libedalt, kui lä’eb libedalt,
kui lä’eb libedalt ei tee sa tööd.
On looja loonud kiusatuseks viina,
et näha, kas jääb kindlaks meeste meel.
On looja loonud kiusatuseks viina‑ kuid
kui lä’eb libedalt sul kõik,
kui lä’eb libedalt sul kõik,
saabub kiusatus ja pattu teed.
Kui lä’eb libedalt, kui lä’eb libedalt,
kui lä’eb libedalt, siis pattu teed.
On looja käsk, et ligimest sa aita,
kas olgu laeval, taevas, kuival maal.
On looja käsk, et ligimest sa aita‑ kuid
kui lä’eb libedalt sul kõik,
kui lä’eb libedalt sul kõik,
ei sind tarbe korral leia ta.
Kui lä’eb libedalt, kui lä’eb libedalt,
kui lä’eb libedalt, sind leia ta.
Eks naine tule selle tarvis võtta,
et oleks keegi, kes su sängi poeks.
Eks tule naine selle tarbeks võtta‑ kuid
kui lä’eb libedalt sul kõik,
kui lä’eb libedalt sul kõik,
naist ei võta, kuid su säng on soe.
Kui lä’eb libedalt, kui lä’eb libedalt,
kui lä’eb libedalt, su säng on soe.
On lausa patt, kui mees lööb üleaisa,
ja tõmbab ringi teiste naistega.
On lausa patt, kui mees lööb üle aisa‑ kuid
kui lä’eb libedalt sul kõik,
kui lä’eb libedalt sul kõik,
ei su naine sellest teada saa.
Kui lä’eb libedalt, kui lä’eb libedalt,
kui lä’eb libedalt sul ilmas kõik.
me teeme tööd ja lulli me ei löö.
On looja loonud meile tursked kämblad‑ kuid
kui lä’eb libedalt sul kõik,
kui lä’eb libedalt sul kõik,
keegi teine ära teeb su töö.
Kui lä’eb libedalt, kui lä’eb libedalt,
kui lä’eb libedalt ei tee sa tööd.
On looja loonud kiusatuseks viina,
et näha, kas jääb kindlaks meeste meel.
On looja loonud kiusatuseks viina‑ kuid
kui lä’eb libedalt sul kõik,
kui lä’eb libedalt sul kõik,
saabub kiusatus ja pattu teed.
Kui lä’eb libedalt, kui lä’eb libedalt,
kui lä’eb libedalt, siis pattu teed.
On looja käsk, et ligimest sa aita,
kas olgu laeval, taevas, kuival maal.
On looja käsk, et ligimest sa aita‑ kuid
kui lä’eb libedalt sul kõik,
kui lä’eb libedalt sul kõik,
ei sind tarbe korral leia ta.
Kui lä’eb libedalt, kui lä’eb libedalt,
kui lä’eb libedalt, sind leia ta.
Eks naine tule selle tarvis võtta,
et oleks keegi, kes su sängi poeks.
Eks tule naine selle tarbeks võtta‑ kuid
kui lä’eb libedalt sul kõik,
kui lä’eb libedalt sul kõik,
naist ei võta, kuid su säng on soe.
Kui lä’eb libedalt, kui lä’eb libedalt,
kui lä’eb libedalt, su säng on soe.
On lausa patt, kui mees lööb üleaisa,
ja tõmbab ringi teiste naistega.
On lausa patt, kui mees lööb üle aisa‑ kuid
kui lä’eb libedalt sul kõik,
kui lä’eb libedalt sul kõik,
ei su naine sellest teada saa.
Kui lä’eb libedalt, kui lä’eb libedalt,
kui lä’eb libedalt sul ilmas kõik.
LAS MÖÖDUVAD AASTAD ↥
H.Träss
Kui kevad kord saabub ja soojaks läeb tuul
Siis õunapuuõisi on langemas puult
Ja suvega tuleb lilleküllane aas
Ning sügise saabudes kuldlehed on maas
Las mööduvad aastad, las halliks läeb pea
Kui tagasi vaatad, on hingel nii hea
Kui sul elutuultes kord lõppemas ramm
Äkki leiad, et juustest kergelt läbi käib kamm
Ja lapsed on suured, igal neist oma tee
Kodutares neil juured, see rõõmu sul teeb
Las mööduvad aastad...
Nii kevad kui noorus kord lõppema peab
Ja talvesse kaasa sa võtad kõik hea
Veel tunned sa rõõmu oma elust ja tööst
Kui möödunust mõtled – polnud asjata see
Las mööduvad aastad...
Kui kevad kord saabub ja soojaks läeb tuul
Siis õunapuuõisi on langemas puult
Ja suvega tuleb lilleküllane aas
Ning sügise saabudes kuldlehed on maas
Las mööduvad aastad, las halliks läeb pea
Kui tagasi vaatad, on hingel nii hea
Kui sul elutuultes kord lõppemas ramm
Äkki leiad, et juustest kergelt läbi käib kamm
Ja lapsed on suured, igal neist oma tee
Kodutares neil juured, see rõõmu sul teeb
Las mööduvad aastad...
Nii kevad kui noorus kord lõppema peab
Ja talvesse kaasa sa võtad kõik hea
Veel tunned sa rõõmu oma elust ja tööst
Kui möödunust mõtled – polnud asjata see
Las mööduvad aastad...
PAISTA sa, kuldne kuu, minu armsamale ↥
PAISTA sa, kuldne kuu, minu armsamale,
tervisi minult vii temale.
Üksinda sellel ööl tunnen igatsust ma,
minu kallimast sa jutusta.
Su hõbevalgus võib neid trööstida,
kes tundvad end üksinda.
Paista sa, kuldne kuu, minu armsamale,
ütle tal', teda armastan ma.
tervisi minult vii temale.
Üksinda sellel ööl tunnen igatsust ma,
minu kallimast sa jutusta.
Su hõbevalgus võib neid trööstida,
kes tundvad end üksinda.
Paista sa, kuldne kuu, minu armsamale,
ütle tal', teda armastan ma.
PÕRSAPÕLI ↥
Mudamere ääres porikalda peal
Oleks aga mõnus elu tillukesel seal
Keegi seal ei riidle, kui su kärss on must
Keegi seal ei keela väikest vallatust
Hiired seal on hukas, rotid seal on raisus
Roosa põrsas magab kanapoja kaisus
Oleks aga mõnus elu tillukesel seal
Keegi seal ei riidle, kui su kärss on must
Keegi seal ei keela väikest vallatust
Hiired seal on hukas, rotid seal on raisus
Roosa põrsas magab kanapoja kaisus
RAHA PANEB RATTAD KÄIMA ↥
Raha paneb rattad käima,
Kas sa seda ei tea?
Raha eest võid kõike saada,
Kas sa seda ei tea?
Raha eest võid viina juua,
Kas sa seda ei tea?
Raha eest võid lõbu luua,
Kas sa seda ei tea?
Raha paneb rattad käima,
Kas sa seda ei tea?
Raha paneb naised laulma,
Kas sa seda ei tea?
Raha eest ei saa sa südant,
Kas sa seda ei tea?
Raha eest ei saa sa hinge,
Keda ihaldad!
Võtan endal naise hella,
Kas sa seda ei tea?
Väikese, kui taskukella,
Kas sa seda ei tea?
Siidikleidi ostan talle,
Kas sa seda ei tea?
Siis ta truu on ikka mulle,
Kas sa seda ei tea?
Kas sa seda ei tea?
Raha eest võid kõike saada,
Kas sa seda ei tea?
Raha eest võid viina juua,
Kas sa seda ei tea?
Raha eest võid lõbu luua,
Kas sa seda ei tea?
Raha paneb rattad käima,
Kas sa seda ei tea?
Raha paneb naised laulma,
Kas sa seda ei tea?
Raha eest ei saa sa südant,
Kas sa seda ei tea?
Raha eest ei saa sa hinge,
Keda ihaldad!
Võtan endal naise hella,
Kas sa seda ei tea?
Väikese, kui taskukella,
Kas sa seda ei tea?
Siidikleidi ostan talle,
Kas sa seda ei tea?
Siis ta truu on ikka mulle,
Kas sa seda ei tea?
RIO DE JANEIRO ↥
Pao pao ...
Oo mulle meeldib suudelda
sest Anne Veski peseb hambaid Pomoriniga
Oo mulle meeldib Maltis Mait
sest kui ta laulab ümberringi linnud jäävad vait
Oo mulle meeldib kikilips
sest kui ma selle kaela seon siis siis vaatab iga linna ...
Oo mulle meeldib Gunnar Graps
sest ta noorik Lätimaal on läinud paksemaks
Oo mulle meeldib Steinfeldt Joel
sest räägitakse et ta olla Orumetsa poeg
Oo mulle meeldib Kukerpill
sest igaühel püksitaskus on neil oma ... kamm
Rio de Janeiro on lõnguste paradiis
seal triibulised püksid ja tantsuks on Carramba
seal ruudulised sokid ja joogiks on kumõss
Pao Pao ...
Oo mulle meeldib poksida
sest igalpool kus noored naised saan ma lallallaa
Oo mulle meeldib Elbajon
kes seda tantsu tantsib see hüppab nagu konn
Oo mulle meeldib d'Artagnan
sest oma vuntse kannab ta kui väike armenjan
Oo mulle meeldib leitnant Smith
sest tema mundri peale oli kukkunud linnu ... sulg
Oo mulle meeldib Aafrika
kus neegrinaised paljajalu bugi tantsivad
Oo mulle meeldib Pärnumaa
kus te võite kokku saada Kuldse Trioga
Rio de Janeiro ...
Oo mulle meeldib suudelda
sest Anne Veski peseb hambaid Pomoriniga
Oo mulle meeldib Maltis Mait
sest kui ta laulab ümberringi linnud jäävad vait
Oo mulle meeldib kikilips
sest kui ma selle kaela seon siis siis vaatab iga linna ...
Oo mulle meeldib Gunnar Graps
sest ta noorik Lätimaal on läinud paksemaks
Oo mulle meeldib Steinfeldt Joel
sest räägitakse et ta olla Orumetsa poeg
Oo mulle meeldib Kukerpill
sest igaühel püksitaskus on neil oma ... kamm
Rio de Janeiro on lõnguste paradiis
seal triibulised püksid ja tantsuks on Carramba
seal ruudulised sokid ja joogiks on kumõss
Pao Pao ...
Oo mulle meeldib poksida
sest igalpool kus noored naised saan ma lallallaa
Oo mulle meeldib Elbajon
kes seda tantsu tantsib see hüppab nagu konn
Oo mulle meeldib d'Artagnan
sest oma vuntse kannab ta kui väike armenjan
Oo mulle meeldib leitnant Smith
sest tema mundri peale oli kukkunud linnu ... sulg
Oo mulle meeldib Aafrika
kus neegrinaised paljajalu bugi tantsivad
Oo mulle meeldib Pärnumaa
kus te võite kokku saada Kuldse Trioga
Rio de Janeiro ...
Rohelise põõsa vilus (neiu, neiu, sina minu neiu) ↥
;,; Rohelise põõsa vilus istus noormees neiuga. ;,;
refr:
;,; Neiu, neiu, sina minu neiu, ainult sind ma armastan. ;,;
Neiu nuttis, noormees teda palus, jäta nuttu järele.
Küll ma varsti aastakese pärast tulen koju tagasi.
Aastake see läinud väga ruttu, noormees tuli tagasi.
Neiul oli ehitatud maja, maja ümber roosiaed.
Aia keskel oli havvakene, havva peal oli ristike.
Risti peal oli kirja kirjutatud, sealt võis sõnu lugeda.
Noormees luges, luges seda kirja ja läks kloostri elama.
Seal ta elas, elas palju aastaid kuni surmatunnini.
refr:
;,; Neiu, neiu, sina minu neiu, ainult sind ma armastan. ;,;
Neiu nuttis, noormees teda palus, jäta nuttu järele.
Küll ma varsti aastakese pärast tulen koju tagasi.
Aastake see läinud väga ruttu, noormees tuli tagasi.
Neiul oli ehitatud maja, maja ümber roosiaed.
Aia keskel oli havvakene, havva peal oli ristike.
Risti peal oli kirja kirjutatud, sealt võis sõnu lugeda.
Noormees luges, luges seda kirja ja läks kloostri elama.
Seal ta elas, elas palju aastaid kuni surmatunnini.
MU meelen kuldne kodukotus ↥
MU meelen kuldne kodukotus,
ma sagedast näe und veel sest,
:,:kos õndsa esä kallis katus
mind varjas, väikest latsekest.:,:
Mäest alla, mööda kopliveere
ma paljajalu paterdi
:,:ning ringi üle Ridassaare,
kaits peokest täis lillesi.:,:
Nii Piirikese mäele lätsi,
kos külälatse kiiksive,
:,:kos Märt ja Maie, Aino, Atsi
mo kaugelt joba hõiksive.:,:
Sääl pidu pillerkaari leime
ja koplin laia kivi pääl
:,:võileiba, kamakäkki seime,
mis ristiema jagas sääl.:,:
Ja vahest ka veel ikki saime,
kui pajupill meil katski läits
:,:või varba vastu kivi leime
või karmani seest katte väits.:,:
Nüüd lännu igavesti, minnu
ne armsa aja ammugi.
:,:Me latse nagu essind linnu
kik ilmalaanen laiali.:,:
Ja mets ja maa saand teisemasse
ja mägi muutnu hoolsa käe,
:,:ning koplisse om kasvand kase
kuid mälestus ei meelest läe...:,:
ma sagedast näe und veel sest,
:,:kos õndsa esä kallis katus
mind varjas, väikest latsekest.:,:
Mäest alla, mööda kopliveere
ma paljajalu paterdi
:,:ning ringi üle Ridassaare,
kaits peokest täis lillesi.:,:
Nii Piirikese mäele lätsi,
kos külälatse kiiksive,
:,:kos Märt ja Maie, Aino, Atsi
mo kaugelt joba hõiksive.:,:
Sääl pidu pillerkaari leime
ja koplin laia kivi pääl
:,:võileiba, kamakäkki seime,
mis ristiema jagas sääl.:,:
Ja vahest ka veel ikki saime,
kui pajupill meil katski läits
:,:või varba vastu kivi leime
või karmani seest katte väits.:,:
Nüüd lännu igavesti, minnu
ne armsa aja ammugi.
:,:Me latse nagu essind linnu
kik ilmalaanen laiali.:,:
Ja mets ja maa saand teisemasse
ja mägi muutnu hoolsa käe,
:,:ning koplisse om kasvand kase
kuid mälestus ei meelest läe...:,:
ROHELISED AASAD (C) ↥
Rohelised aasad, kevadised lilled,
need mu südamesse mälestusi tõid.
Mõttes olen kodus, käin taas vanu radu,
kuulen linnulaulu jälle metsades.
Kus võõras taevatelk ja kuldne tähehelk,
seal ikka meenutan sind, armas kodupaik.
Taas meenub õnneaeg kui olin väike veel
ja jooksin paljajalu vaiksel metsateel.
Pole miski armsam
kui see vana tare,
milles elasin ja üles kasvasin.
Pole kuskil kaunim
metsatukk ja oja...
Kas võib kustuda neist iial mälestus.
Kus võõras taevatelk...
need mu südamesse mälestusi tõid.
Mõttes olen kodus, käin taas vanu radu,
kuulen linnulaulu jälle metsades.
Kus võõras taevatelk ja kuldne tähehelk,
seal ikka meenutan sind, armas kodupaik.
Taas meenub õnneaeg kui olin väike veel
ja jooksin paljajalu vaiksel metsateel.
Pole miski armsam
kui see vana tare,
milles elasin ja üles kasvasin.
Pole kuskil kaunim
metsatukk ja oja...
Kas võib kustuda neist iial mälestus.
Kus võõras taevatelk...
SAHVRIS JOOKSID HIIRED-ROTID ↥
Sahvris jooksid hiired, rotid,
kellel olid suured
kotid seisid nurgas püsti,
Mölder vaatas, hambad risti.
Vanamees võttis suure tünni,
pani sinna oma
mustal kuuel augud sees,
aukudel olid nööbid ees.
Refr. Trillal‑la, trallal‑la,
Mis meil viga elada.
Vanaeit võttis mantli varnast,
Tahtis kinni katta
karvased olid Antsu jalad,
seda nokkisid kõik kanad.
Külas oli naisi mitu,
ära sina ääre peale
sinised olid Tiiu sukad,
punased olid Manni mokad.
Refr. Trillal‑la ...
Dzhunglis tekkis kisa, kära,
ahv sõi neegri
munadel olid kõrged hinnad,
turunaistel suured rinnad.
Tüdrukutel oli palju lilli,
poisil polnud õiget
tilgatumaks joodi pudel,
maha murti lakaredel.
Refr. Trillal‑la ...
kellel olid suured
kotid seisid nurgas püsti,
Mölder vaatas, hambad risti.
Vanamees võttis suure tünni,
pani sinna oma
mustal kuuel augud sees,
aukudel olid nööbid ees.
Refr. Trillal‑la, trallal‑la,
Mis meil viga elada.
Vanaeit võttis mantli varnast,
Tahtis kinni katta
karvased olid Antsu jalad,
seda nokkisid kõik kanad.
Külas oli naisi mitu,
ära sina ääre peale
sinised olid Tiiu sukad,
punased olid Manni mokad.
Refr. Trillal‑la ...
Dzhunglis tekkis kisa, kära,
ahv sõi neegri
munadel olid kõrged hinnad,
turunaistel suured rinnad.
Tüdrukutel oli palju lilli,
poisil polnud õiget
tilgatumaks joodi pudel,
maha murti lakaredel.
Refr. Trillal‑la ...
SANTA LUCIA ↥
Väikeste Lõõtspillide Ühing
Siis kui aeg oli hiiljo
peas mul väike vintio
võtsin automobiilio
sõitsin mitu miilio
linnast välja kõrtsio
kus oli seda lörtsio
kabinetis istus ilus Liia,
Santa Lucia!
Mis muud kui tellio
toitu mitmet sortio
???
shokolaadi ja tortio
peagi pea oli purjo
südamel nii murjo
pööritusi oli üleliia
Santa Lucia!
äkitsi skandaalio
sisse astus sandarmio
minu õde ???
tige nagu fuurio
haaras kätte toolio
andis ühte soodio
küll siia ja sinna
Santa Lucia!
Siis visati mind uulitso
vastu tuli poolitso
võttis natti‑pidio
viis mind kinni sidio
seal vangikongio
akna ees kos trellio
igav oli üleliia...
Santa Lucia!
Siis kui aeg oli hiiljo
peas mul väike vintio
võtsin automobiilio
sõitsin mitu miilio
linnast välja kõrtsio
kus oli seda lörtsio
kabinetis istus ilus Liia,
Santa Lucia!
Mis muud kui tellio
toitu mitmet sortio
???
shokolaadi ja tortio
peagi pea oli purjo
südamel nii murjo
pööritusi oli üleliia
Santa Lucia!
äkitsi skandaalio
sisse astus sandarmio
minu õde ???
tige nagu fuurio
haaras kätte toolio
andis ühte soodio
küll siia ja sinna
Santa Lucia!
Siis visati mind uulitso
vastu tuli poolitso
võttis natti‑pidio
viis mind kinni sidio
seal vangikongio
akna ees kos trellio
igav oli üleliia...
Santa Lucia!
SEAL Kurzeme külas üks neiuke noor (G) ↥
SEAL Kurzeme külas üks neiuke noor (G)
ja nooruke madrus‑ nad kõndisid koos.
Päev punakalt loojub ja hämaralt vaob,
paar kajakat tiirleb ja kaugusse kaob.
Kuula, kuidas kohavad lained ja tuuled!
Kuula, mida lausuvad sulle mu huuled!
Me kuulume ühte nagu meri ja tuul!
Ära iial must lahku, tasa sosistab huul.
Meri röövis mult isa ja venna viis ka,
mind emaga ühes jättis leinama ta.
Ema nuttis nii kaua, kui lõhkes ta rind
ja mina jäin üksi kui pesata lind.
Vii mind, üle lainete vii mind, noor madrus!
Su juures merelainetel tunnen end kodus.
Me kuuleme ühte nagu meri ja tuul!
Ei iial sust lahku, sulle olen ma truu!
ja nooruke madrus‑ nad kõndisid koos.
Päev punakalt loojub ja hämaralt vaob,
paar kajakat tiirleb ja kaugusse kaob.
Kuula, kuidas kohavad lained ja tuuled!
Kuula, mida lausuvad sulle mu huuled!
Me kuulume ühte nagu meri ja tuul!
Ära iial must lahku, tasa sosistab huul.
Meri röövis mult isa ja venna viis ka,
mind emaga ühes jättis leinama ta.
Ema nuttis nii kaua, kui lõhkes ta rind
ja mina jäin üksi kui pesata lind.
Vii mind, üle lainete vii mind, noor madrus!
Su juures merelainetel tunnen end kodus.
Me kuuleme ühte nagu meri ja tuul!
Ei iial sust lahku, sulle olen ma truu!
SEE VENE RIIGI SÄÄDUS ↥
See Vene riigi säädus on ropp ja roojane
ja mõisnikide kurjus, see rõhub rängaste.
Vene keisril maad oli vähe, tema sõda alustas,
sest Hiina riigi maid tema kangest’ ihaldas.
Japs ütles: „Ära tüki, käi siit sa minema!
Kui heaga sa ei lähe, siis peksan malgaga.“
„Oh japsid, kurat võtaks, küll teid me nuhtleme
ja karvamütsidega teid merde peksame.“
Petro‑Pavlovsk uhke laev, nii vägev oli ta:
käis pauk ja mere põhjas nüüd lebab korraga.
Port‑Artur vägev kindlus, ta äravõitmata.
Stössellil raha vähe, müüs maha kõigega.
Kuropatkin veinivannis teeb nalja naistega,
kui alamvägi väljas, seal võitleb näljaga.
Seal koeraliha söödi, kolm rupla maksis nael.
Seal vene tantsu löödi ja võitu oodati.
Kus Jalo jõgi voolas, sääl häda nägime.
Sealt nälgas, paljajalu me jalga lasime.
Me keiser riideid kannab, mis veripunased.
Aumärke neile annab, kel käed on verised.
Neil rindas Vene ristid ja mõegad puusa pääl,
neil kulda täis on taskud – kõik meie aga vaev on sääl.
See Vene riigi säädus on ropp ja roojane
ja mõisnikide kurjus, see rõhub rängaste.
ja mõisnikide kurjus, see rõhub rängaste.
Vene keisril maad oli vähe, tema sõda alustas,
sest Hiina riigi maid tema kangest’ ihaldas.
Japs ütles: „Ära tüki, käi siit sa minema!
Kui heaga sa ei lähe, siis peksan malgaga.“
„Oh japsid, kurat võtaks, küll teid me nuhtleme
ja karvamütsidega teid merde peksame.“
Petro‑Pavlovsk uhke laev, nii vägev oli ta:
käis pauk ja mere põhjas nüüd lebab korraga.
Port‑Artur vägev kindlus, ta äravõitmata.
Stössellil raha vähe, müüs maha kõigega.
Kuropatkin veinivannis teeb nalja naistega,
kui alamvägi väljas, seal võitleb näljaga.
Seal koeraliha söödi, kolm rupla maksis nael.
Seal vene tantsu löödi ja võitu oodati.
Kus Jalo jõgi voolas, sääl häda nägime.
Sealt nälgas, paljajalu me jalga lasime.
Me keiser riideid kannab, mis veripunased.
Aumärke neile annab, kel käed on verised.
Neil rindas Vene ristid ja mõegad puusa pääl,
neil kulda täis on taskud – kõik meie aga vaev on sääl.
See Vene riigi säädus on ropp ja roojane
ja mõisnikide kurjus, see rõhub rängaste.
SELLE LAIA ILMA SEES (G) ↥
Selle, aga, laia ilma sees
tütarlaps näeb mõnda.
Mehel', aga, minnes silmad vees,
saab ta häda tunda.
Mõni, aga, rumal poisike
võtab noorelt naise.
Ise tema loll ning väetike
astub neiu ette.
Ütleb, tule minule,
ma abikaasaks sinule.
Pulmad ausalt peetud said,
rahvast palju kutsutud.
Paaril ööl mind kaissu võttis
ja siis jälle maha jättis.
Läheb, aga, kõrtsu, lakub täus,
röögib, karjub nagu veis.
Luua eest mind kätte võttis
ja siis mööda tuba nühkis.
Võtab, aga, laia rihmavöö,
näitab mehe valitsust.
Pealt, tema, näha vaikne mees
aga ussisüda sees.
Teine nii kui tiiger põõsas
aga truudus südames.
tütarlaps näeb mõnda.
Mehel', aga, minnes silmad vees,
saab ta häda tunda.
Mõni, aga, rumal poisike
võtab noorelt naise.
Ise tema loll ning väetike
astub neiu ette.
Ütleb, tule minule,
ma abikaasaks sinule.
Pulmad ausalt peetud said,
rahvast palju kutsutud.
Paaril ööl mind kaissu võttis
ja siis jälle maha jättis.
Läheb, aga, kõrtsu, lakub täus,
röögib, karjub nagu veis.
Luua eest mind kätte võttis
ja siis mööda tuba nühkis.
Võtab, aga, laia rihmavöö,
näitab mehe valitsust.
Pealt, tema, näha vaikne mees
aga ussisüda sees.
Teine nii kui tiiger põõsas
aga truudus südames.
SÕITSIN oma setukaga linna poole traavi ↥
SÕITSIN oma setukaga linna poole traavi,
ilm oli ilus nii, et tolmas tee.
Järsku nägin‑ tüdruk astus maantee veeres kraavi,
tundsin teda kohe‑ oli Liisa see.
$:,: Liisa, päikseline naine,
$Liisa, kaunisilmne naine,
$Liisa, unelmate naine,
$aga hobu oli väsind ja piip oli kustund. :,:
Võtsin Liisa vankrile ja sõit läks jälle lahti,
seal ta mul siis punetas kui ladvaõun.
Enam ma ei saanud muud, kui ainult Liisat vahti,
ohjad läksid meelest, aga rinnas oli kõu.
$Liisa...
Liisal olid juuksed nagu viljakõrred kuldsed,
silmad olid sinised kui potikaas.
Rinnad olid ilusad ja ümarad ja kõrged,
puusajooksu andis alles vaadata.
$Liisa...
Võtsin Liisal ümbert kinni, musu tahtsin võtta,
Liisa oli soe nagu värske sai.
Aga selles ürituses jäin ma kohe hätta,
Liisa mulle‑ plaks‑ vastu kõrvu lõi!
ilm oli ilus nii, et tolmas tee.
Järsku nägin‑ tüdruk astus maantee veeres kraavi,
tundsin teda kohe‑ oli Liisa see.
$:,: Liisa, päikseline naine,
$Liisa, kaunisilmne naine,
$Liisa, unelmate naine,
$aga hobu oli väsind ja piip oli kustund. :,:
Võtsin Liisa vankrile ja sõit läks jälle lahti,
seal ta mul siis punetas kui ladvaõun.
Enam ma ei saanud muud, kui ainult Liisat vahti,
ohjad läksid meelest, aga rinnas oli kõu.
$Liisa...
Liisal olid juuksed nagu viljakõrred kuldsed,
silmad olid sinised kui potikaas.
Rinnad olid ilusad ja ümarad ja kõrged,
puusajooksu andis alles vaadata.
$Liisa...
Võtsin Liisal ümbert kinni, musu tahtsin võtta,
Liisa oli soe nagu värske sai.
Aga selles ürituses jäin ma kohe hätta,
Liisa mulle‑ plaks‑ vastu kõrvu lõi!
SUURE SÕJA A'AL (D) ↥
See oli suure sõja a'al,
kui sõdur pani plangu naal.
Pani püssi palge, pani püssi palge,
pani püssi palge ja siis tulistas.
Mis oli Miku Mannil teind,
et Mannil oli suureks läind?
Ta sõstrasilmad, ta sõstrasilmad,
ta sõstrasilmad olid suureks läind.
Mis oli Manni Mikul teind,
et Mikul oli kõvaks läind?
Ta pehme süda, tema pehme süda,
tema pehme süda oli kõvaks läind.
Kes oleks võinud arvata,
et Mann läeb mune katsuma,
mis turult toodud, mis turult toodud,
mis turult toodud suure korviga?
Ja kui mu mees on välismaal,
kui koju tuleb, kohe saab
tass kuuma kohvi, tass kuuma kohvi,
tass kuuma kohvi rõõsa koorega.
Poiss, ära hõõru peoga,
sest naine annab rõõmuga
üht riideharja, üht riideharja,
üht riideharja pika karvaga.
Kui teaksid minu vanemad,
et poisid mulle panevad
üht roosi rinda, üht roosi rinda,
üht roosi rinda pika varrega.
kui sõdur pani plangu naal.
Pani püssi palge, pani püssi palge,
pani püssi palge ja siis tulistas.
Mis oli Miku Mannil teind,
et Mannil oli suureks läind?
Ta sõstrasilmad, ta sõstrasilmad,
ta sõstrasilmad olid suureks läind.
Mis oli Manni Mikul teind,
et Mikul oli kõvaks läind?
Ta pehme süda, tema pehme süda,
tema pehme süda oli kõvaks läind.
Kes oleks võinud arvata,
et Mann läeb mune katsuma,
mis turult toodud, mis turult toodud,
mis turult toodud suure korviga?
Ja kui mu mees on välismaal,
kui koju tuleb, kohe saab
tass kuuma kohvi, tass kuuma kohvi,
tass kuuma kohvi rõõsa koorega.
Poiss, ära hõõru peoga,
sest naine annab rõõmuga
üht riideharja, üht riideharja,
üht riideharja pika karvaga.
Kui teaksid minu vanemad,
et poisid mulle panevad
üht roosi rinda, üht roosi rinda,
üht roosi rinda pika varrega.
TÄDI ANNA ↥
Kes paks ja palju higistab? Tädi Anna
Korsett kel väga pigistab? Tädi Anna
Sa ära nõnda palju söö! Tädi Anna
Või endal vitsad peale löö! Tädi Anna
Tädi Anna, tädi Anna, siis ainult jumaldaksin Sind,
Tädi Anna, tädi Anna, kui oma pärijaks teed mind
Kes ähib nagu vana Ford? Tädi Anna
Ja suudelnd pole ükski kord. Tädi Anna
Kel igal õhtul mänguks bridž? Tädi Anna
Ja lemmikuks on Willy Fritsch. Tädi Anna
Kes iga mehe järel hull? Tädi Anna
Kuid kõigil tema täitsa null. Tädi Anna
Kes igast mehest võlutud? Tädi Anna
Ja peas tal mõtted vallatud. Tädi Anna
Korsett kel väga pigistab? Tädi Anna
Sa ära nõnda palju söö! Tädi Anna
Või endal vitsad peale löö! Tädi Anna
Tädi Anna, tädi Anna, siis ainult jumaldaksin Sind,
Tädi Anna, tädi Anna, kui oma pärijaks teed mind
Kes ähib nagu vana Ford? Tädi Anna
Ja suudelnd pole ükski kord. Tädi Anna
Kel igal õhtul mänguks bridž? Tädi Anna
Ja lemmikuks on Willy Fritsch. Tädi Anna
Kes iga mehe järel hull? Tädi Anna
Kuid kõigil tema täitsa null. Tädi Anna
Kes igast mehest võlutud? Tädi Anna
Ja peas tal mõtted vallatud. Tädi Anna
SINULE kullast südant osta kord tahtsin ma, (G) ↥
SINULE kullast südant osta kord tahtsin ma,
sest et sa olid minule kallis, sest et sa olid hea.
Suvel, kui tahtsin sind näha, kuulda veel korraks su häält,
ostsin siis südame puhtamast kullast, hõbedast raamitud äär.
Öeldi, sa läksid ära. Nüüd mul on lõppenud tee.
Küsiti minult, keda ma vajan, mida küll tähendab see.
Müüsin siis südame kullast võileiva hinna eest.
Kaevasin kraave kodumaa mulda tüdruku südame eest.
Sinule kullast südant iial ei osta ma,
sest et sa läksid mu juurest ära, armastust petsid sa.
sest et sa olid minule kallis, sest et sa olid hea.
Suvel, kui tahtsin sind näha, kuulda veel korraks su häält,
ostsin siis südame puhtamast kullast, hõbedast raamitud äär.
Öeldi, sa läksid ära. Nüüd mul on lõppenud tee.
Küsiti minult, keda ma vajan, mida küll tähendab see.
Müüsin siis südame kullast võileiva hinna eest.
Kaevasin kraave kodumaa mulda tüdruku südame eest.
Sinule kullast südant iial ei osta ma,
sest et sa läksid mu juurest ära, armastust petsid sa.
AISSA (C) ↥
Esimene tants on aissa,
lase aga pitsid paista,
teine tants on tango,
lase aga põlved longu.
Kolmas tants on kikapuu
ära sina murra sääreluu!
Sest neljas tants on nagunii ‑
ei ole pääsu kellelgi.
Viies tants on fokstrott,
tantsib kaasa lõualott.
Kuues tants kamaaruška
"Tule, oh neid, pa¯aalusta!"
Seitsmes tants on samba,
plikat ära nurka tõmba.
Tantsud kõik on kenad,
soontes aga suisa kevad.
lase aga pitsid paista,
teine tants on tango,
lase aga põlved longu.
Kolmas tants on kikapuu
ära sina murra sääreluu!
Sest neljas tants on nagunii ‑
ei ole pääsu kellelgi.
Viies tants on fokstrott,
tantsib kaasa lõualott.
Kuues tants kamaaruška
"Tule, oh neid, pa¯aalusta!"
Seitsmes tants on samba,
plikat ära nurka tõmba.
Tantsud kõik on kenad,
soontes aga suisa kevad.
ASUNIK ↥
Viinakombinaadi märjuke
Rõõmsaks teeb mu südame.
Tuju lõbusa ta neile loob ‑
Kõigile, kes seda joob.
Taat aga ütles eidele,
Kui oli lõppend päevatöö:
"Rõõmsalt möödub õhtu pikk,
Kui on laual asunik."
Eit pani padavai alevi,
Oli aga varsti tagasi.
Peagi kõlas rõõmus lauluhääl ‑
Asunik oli laua pääl.
Ammutuntud tõde see ‑
Pisikene pits ei liiga tee.
Kui on joodud asunik,
Siis on pidu paras just.
Rõõmsaks teeb mu südame.
Tuju lõbusa ta neile loob ‑
Kõigile, kes seda joob.
Taat aga ütles eidele,
Kui oli lõppend päevatöö:
"Rõõmsalt möödub õhtu pikk,
Kui on laual asunik."
Eit pani padavai alevi,
Oli aga varsti tagasi.
Peagi kõlas rõõmus lauluhääl ‑
Asunik oli laua pääl.
Ammutuntud tõde see ‑
Pisikene pits ei liiga tee.
Kui on joodud asunik,
Siis on pidu paras just.
EI MUL POLE MÕISA ↥
Ei mul pole mõisa, mul pole valda,
mul pole muud kui: kõrstmik kalla!
mul pole mõisa, mul pole valda,
mul pole muud kui: kõrstmik kalla!
Kui ükskord ära suren ma,
ei keegi võta leinata,
kui ükskord ära suren ma,
ei keegi võta leinata.
Ei mul pole taga nuttijaid
ega surnuaeda mattijaid,
mul pole taga nuttijaid
ega surnuaeda mattijaid.
Vaat malm mul jalga pannakse,
mind mere aga põhja lastakse,
vaat malm mul jalga pannakse,
mind mere aga põhja lastakse.
Seal kõik mind kiisad kiidavad
ja suured haugid austavad,
seal kõik mind kiisad kiidavad
ja suured haugid austavad.
Mind vimmad viivad Viiburi
ja tursad toovad tagasi,
mind vimmad viivad Viiburi
ja tursad toovad tagasi.
mul pole muud kui: kõrstmik kalla!
mul pole mõisa, mul pole valda,
mul pole muud kui: kõrstmik kalla!
Kui ükskord ära suren ma,
ei keegi võta leinata,
kui ükskord ära suren ma,
ei keegi võta leinata.
Ei mul pole taga nuttijaid
ega surnuaeda mattijaid,
mul pole taga nuttijaid
ega surnuaeda mattijaid.
Vaat malm mul jalga pannakse,
mind mere aga põhja lastakse,
vaat malm mul jalga pannakse,
mind mere aga põhja lastakse.
Seal kõik mind kiisad kiidavad
ja suured haugid austavad,
seal kõik mind kiisad kiidavad
ja suured haugid austavad.
Mind vimmad viivad Viiburi
ja tursad toovad tagasi,
mind vimmad viivad Viiburi
ja tursad toovad tagasi.
KUI mina alles noor veel olin ↥
KUI mina alles :,: noor veel olin,:,:
Lapsepõlves :,: mängisin,:,:
Ei mina teadnud :,: muud kui seda,:,:
Mis mina nägin :,: silmaga.:,:
Rõõm teeb lastel :,: laulu hääle:,:
Kaunimaks kui :,: kandle keele.:,:
Meie elu :,: on siin ilmas:,:
Nii kui linnul :,: oksa pääl.:,:
Näitab ennast :,: rõõmul, siiski:,:
Süda on täis :,: kurvastust.:,:
Ei meie tea, :,: kas me saame:,:
Siin veel kokku :,: tulema.:,:
Lapsepõlves :,: mängisin,:,:
Ei mina teadnud :,: muud kui seda,:,:
Mis mina nägin :,: silmaga.:,:
Rõõm teeb lastel :,: laulu hääle:,:
Kaunimaks kui :,: kandle keele.:,:
Meie elu :,: on siin ilmas:,:
Nii kui linnul :,: oksa pääl.:,:
Näitab ennast :,: rõõmul, siiski:,:
Süda on täis :,: kurvastust.:,:
Ei meie tea, :,: kas me saame:,:
Siin veel kokku :,: tulema.:,:
Kui poissmees mina olin ↥
Kui poissmees mina olin
ja Tallinnasse tulin
ja mõtlesin kosida naist.
Seal uulitsal hulkudes,
tänaval jõlkudes
tuli mul vastu üks neid.
Tipsuke tilluke
minu nimi Villuke
nõnda mina tutvustasin end.
Siis neiu mina võtsin
ja kõrtsisse tõtsin
ja pummelung algas meil sääl.
Sääl neid mul musu andis
ja kelner laual kandis
ja klaasides vahutas vein.
Kuid mina kui üks lurjus
jõin enese täis purju
ja kõrtsisse magama jäin.
See tipsuke tilluke,
kuradima linnuke,
politsei kaela mul tõi.
Nüüd istun mina vangis
seal kaheksandas kambris
ja tipsuksest näen ma vaid und.
Kuid peagi olen vaba
ja katsun tipsu naba
ja varsti minu naeseks tema saab.
ja Tallinnasse tulin
ja mõtlesin kosida naist.
Seal uulitsal hulkudes,
tänaval jõlkudes
tuli mul vastu üks neid.
Tipsuke tilluke
minu nimi Villuke
nõnda mina tutvustasin end.
Siis neiu mina võtsin
ja kõrtsisse tõtsin
ja pummelung algas meil sääl.
Sääl neid mul musu andis
ja kelner laual kandis
ja klaasides vahutas vein.
Kuid mina kui üks lurjus
jõin enese täis purju
ja kõrtsisse magama jäin.
See tipsuke tilluke,
kuradima linnuke,
politsei kaela mul tõi.
Nüüd istun mina vangis
seal kaheksandas kambris
ja tipsuksest näen ma vaid und.
Kuid peagi olen vaba
ja katsun tipsu naba
ja varsti minu naeseks tema saab.
TULE kallim, lähme Emajõele sõudma ↥
TULE kallim, lähme Emajõele sõudma,
paadi põhja teen sul pehme aseme.
Ja kui paadivaht meilt tuleb tasu nõudma,
siis me kahekesi jalga laseme.
Minu ärklitoas on olemas raudvoodi,
hunnik raamatuid ja õlle jaoks üks kann.
Igal öösel armastan sind isemoodi,
nagu Romeo või kirglik Don Juan.
Olen vaene mees ja mul ei ole raha,
pintsak narmendab ja krae on tihti must.
Siiski anun, kallim, jäta teised maha,
luban sulle suurt ja vaba armastust.
Kauneim neid, miks on su mõtteviis nii maine,
ihkab ahelaid su õrnalt õõtsuv rind.
olla alati truu abielunaine,
kas see koledus ei kohutagi sind?
Pannid, potid, priimused ja pudrupada,
diivan, tugitool ja nurgas kummipuu.
Ütle, kallim, on see kõik, mis õnneks vaja
või ka peale selle olema peab truu?
Tule kohvikusse, ostan sulle mokat
ja sa istud minu kõrval nagu roos.
Seal siis unustame kõik maailma okkad,
elu seisab ainult armastusest koos.
Tean, et juhtub see vaid ainult mõtteulmas
ja ei tahagi sul tee peal olla ees.
Ainult alandlikult peatäit sinu pulmas
palub härdalt murtud südamega mees.
paadi põhja teen sul pehme aseme.
Ja kui paadivaht meilt tuleb tasu nõudma,
siis me kahekesi jalga laseme.
Minu ärklitoas on olemas raudvoodi,
hunnik raamatuid ja õlle jaoks üks kann.
Igal öösel armastan sind isemoodi,
nagu Romeo või kirglik Don Juan.
Olen vaene mees ja mul ei ole raha,
pintsak narmendab ja krae on tihti must.
Siiski anun, kallim, jäta teised maha,
luban sulle suurt ja vaba armastust.
Kauneim neid, miks on su mõtteviis nii maine,
ihkab ahelaid su õrnalt õõtsuv rind.
olla alati truu abielunaine,
kas see koledus ei kohutagi sind?
Pannid, potid, priimused ja pudrupada,
diivan, tugitool ja nurgas kummipuu.
Ütle, kallim, on see kõik, mis õnneks vaja
või ka peale selle olema peab truu?
Tule kohvikusse, ostan sulle mokat
ja sa istud minu kõrval nagu roos.
Seal siis unustame kõik maailma okkad,
elu seisab ainult armastusest koos.
Tean, et juhtub see vaid ainult mõtteulmas
ja ei tahagi sul tee peal olla ees.
Ainult alandlikult peatäit sinu pulmas
palub härdalt murtud südamega mees.
VÄNDRA METSAS PÄRNUMAAL ↥
Vändra metsas, Pärnumaal
Ju‑heidii, ju‑heidaa,
Lasti vana karu maha,
Ju‑heidii, ju‑heidaa.
Vändra metsas, Pärnumaal
Lasti vana karu maha
Ju‑heidii ja ju‑heidaa,
Ju‑heidii‑heidaa,
Vallerii, valleraa,
Valleral‑lal‑lal‑lal‑lal‑la, hei!
Ju‑heidii ja ju‑heidaa,
Ju‑heidii‑heidaa.
Pojad jäivad järele
Ju‑heidii, ju‑heidaa.
Viidi Pärnu laadale
Ju‑heidii, ju‑heidaa.
Pojad jäivad järele...
Õpetati tantsima,
Ju‑heidii, ju‑heidaa,
Kahel käpal kõndima,
Ju‑heidii, ju‑heidaa.
Õpetati tantsima...
Ju‑heidii, ju‑heidaa,
Lasti vana karu maha,
Ju‑heidii, ju‑heidaa.
Vändra metsas, Pärnumaal
Lasti vana karu maha
Ju‑heidii ja ju‑heidaa,
Ju‑heidii‑heidaa,
Vallerii, valleraa,
Valleral‑lal‑lal‑lal‑lal‑la, hei!
Ju‑heidii ja ju‑heidaa,
Ju‑heidii‑heidaa.
Pojad jäivad järele
Ju‑heidii, ju‑heidaa.
Viidi Pärnu laadale
Ju‑heidii, ju‑heidaa.
Pojad jäivad järele...
Õpetati tantsima,
Ju‑heidii, ju‑heidaa,
Kahel käpal kõndima,
Ju‑heidii, ju‑heidaa.
Õpetati tantsima...
TÄNA me liigume ↥
:,:TÄNA me liigume
Küladesse, korteritesse, :,:
:,: Kus või ja munaroog
Ja värskelt lüpstud piim :,:
:,: Ja üks väikene viin. :,:
:,: Neiu, sull' tuksub mu rind
Aga veel ei võta mina sind. :,:
:,: Sest oota veel paar kuud,
Siis jälle annan suud :,:
:,: Ja toon sõrmuse sull'. :,:
:,: Neiu, su kambrike
ülal on nii väike, kenake. :,:
:,: Vast nüüd on aeg sul minna
Ja ennast heita sinna, :,:
Sest suvisel a'al
Algab vara ju koit.
Küladesse, korteritesse, :,:
:,: Kus või ja munaroog
Ja värskelt lüpstud piim :,:
:,: Ja üks väikene viin. :,:
:,: Neiu, sull' tuksub mu rind
Aga veel ei võta mina sind. :,:
:,: Sest oota veel paar kuud,
Siis jälle annan suud :,:
:,: Ja toon sõrmuse sull'. :,:
:,: Neiu, su kambrike
ülal on nii väike, kenake. :,:
:,: Vast nüüd on aeg sul minna
Ja ennast heita sinna, :,:
Sest suvisel a'al
Algab vara ju koit.
KAS VANA ARM KA ROOSTETAB ↥
Kas vana arm ka roostetab, ei ta roosteta (2*)
Igavesti ükski asi ei pea vastu ilmas
Kõik me ümber aina keerleb, nuta peast või silmad
Kas vana...
Majad, autod, laevad, toolid vananevad ära
Ükskõik, kuidas neist sa hoolid, kaotavad nad sära
Kas vana...
Armsad silmad, käed ja huuled, neiu lembe soojus
Aastad läinud, armid jäänud – ainult laul jäi nooreks
Kas vana...
Igavesti ükski asi ei pea vastu ilmas
Kõik me ümber aina keerleb, nuta peast või silmad
Kas vana...
Majad, autod, laevad, toolid vananevad ära
Ükskõik, kuidas neist sa hoolid, kaotavad nad sära
Kas vana...
Armsad silmad, käed ja huuled, neiu lembe soojus
Aastad läinud, armid jäänud – ainult laul jäi nooreks
Kas vana...
KES on rikas, see vaid praadi süüa leegib ↥
KES on rikas, see vaid praadi süüa leegib,
Kes on vaene, see küll vesist suud vaid pühib,
Kes on rikas, punab näost kui kirsimari,
Kes on vaene, see on kuiv kui surmavari.
$Aga mulle siiski ükstaskõik on see,
$Ei mu rõõmsat südant miski kurvaks tee!
Kes on rikas, julgeb tõde näkku öelda,
Kes on vaene, julgeb sellest ainult mõelda.
Kes on rikas, pahvib sigarit nii magus,
Kes on vaene, imeb vaikselt pinutagust.
Kes on rikas, sõidab autos, lüües laulu,
Kes on vaene, see vaid lisab kondiauru.
Kes on rikas, sellel siid ja samet seljas,
Kes on vaene, sellel küünarnukk on paljas.
$Aga mulle siiski ...
Kes on rikas, läheb hauda kätel kantud,
Kes on vaene, läheb käru peale pantult.
$Aga mulle siiski ...
Kes on rikas, kannab seemisnahast kingi,
Kes on vaene, vantsib paljajalu ringi.
Kes on rikas, selle jaoks kõik uksed valla,
Kes on vaene, lendab tihti trepist alla.
Kes on rikas, seda iga naine ihkab,
Kes on vaene, see vaid igatsedes õhkab.
Kes on rikas, julgeb abikaasat petta,
Kes on vaene, see jääb selles suhtes hätta.
$Aga mulle siiski ...
Kes on rikas, võidab kohtus kõik protsessid,
Kes on vaene, tasub kongis kõik ekstsessid.
Kes on rikas, teeb küll sageli pankrotti,
Kes on vaene, talle puistama peab kotti.
Kes on rikas, see ju uhkes lauas praalib,
Kes on vaene, seda paha tuju klaarib.
Kes on vaene, see küll vesist suud vaid pühib,
Kes on rikas, punab näost kui kirsimari,
Kes on vaene, see on kuiv kui surmavari.
$Aga mulle siiski ükstaskõik on see,
$Ei mu rõõmsat südant miski kurvaks tee!
Kes on rikas, julgeb tõde näkku öelda,
Kes on vaene, julgeb sellest ainult mõelda.
Kes on rikas, pahvib sigarit nii magus,
Kes on vaene, imeb vaikselt pinutagust.
Kes on rikas, sõidab autos, lüües laulu,
Kes on vaene, see vaid lisab kondiauru.
Kes on rikas, sellel siid ja samet seljas,
Kes on vaene, sellel küünarnukk on paljas.
$Aga mulle siiski ...
Kes on rikas, läheb hauda kätel kantud,
Kes on vaene, läheb käru peale pantult.
$Aga mulle siiski ...
Kes on rikas, kannab seemisnahast kingi,
Kes on vaene, vantsib paljajalu ringi.
Kes on rikas, selle jaoks kõik uksed valla,
Kes on vaene, lendab tihti trepist alla.
Kes on rikas, seda iga naine ihkab,
Kes on vaene, see vaid igatsedes õhkab.
Kes on rikas, julgeb abikaasat petta,
Kes on vaene, see jääb selles suhtes hätta.
$Aga mulle siiski ...
Kes on rikas, võidab kohtus kõik protsessid,
Kes on vaene, tasub kongis kõik ekstsessid.
Kes on rikas, teeb küll sageli pankrotti,
Kes on vaene, talle puistama peab kotti.
Kes on rikas, see ju uhkes lauas praalib,
Kes on vaene, seda paha tuju klaarib.
KELLEL süda armus põleb ↥
KELLEL süda armus põleb
suudelgu siis huultele.
Soojad huuled mõeldud selleks
sealt viib südamesse tee.
Aga kes teist veel on võhik
nende võludest ei tea
:,:kuulge siis mu õpetusi
ja neid hästi meeles pea.:,:
Mitte vähe, mitte palju,
õiget mõõtu polegi.
Ei liig' pehmelt, ei liig' raskelt,
aga kuumalt alati.
Tasaselt ja äkki hoogsalt
ükskord nii ja teisiti.
:,:Ei liig kuivalt, ei liig märjalt,
külmalt mitte kunagi.:,:
Õrnalt suru, aralt maitse,
kuni leitud on kontakt,
sest et suudlusel, pea meeles,
kindel rütm ja kindel takt.
Aga, kes tahab meistriks saada,
peab veel palju õppima,
:,:tulge neiud minu juurde
õpetan teid suudlema!:,:
suudelgu siis huultele.
Soojad huuled mõeldud selleks
sealt viib südamesse tee.
Aga kes teist veel on võhik
nende võludest ei tea
:,:kuulge siis mu õpetusi
ja neid hästi meeles pea.:,:
Mitte vähe, mitte palju,
õiget mõõtu polegi.
Ei liig' pehmelt, ei liig' raskelt,
aga kuumalt alati.
Tasaselt ja äkki hoogsalt
ükskord nii ja teisiti.
:,:Ei liig kuivalt, ei liig märjalt,
külmalt mitte kunagi.:,:
Õrnalt suru, aralt maitse,
kuni leitud on kontakt,
sest et suudlusel, pea meeles,
kindel rütm ja kindel takt.
Aga, kes tahab meistriks saada,
peab veel palju õppima,
:,:tulge neiud minu juurde
õpetan teid suudlema!:,:
KESK ÕITSVAID LILLI ↥
Kui ehapunal tuld helkis meri,
Kui ehapunal tuul jutustas…
Aas vaikselt leinas, kui päike suri
ja meri unele ranna äiutas.
Kesk õitsvaid lilli ma leidsin sinu,
kesk õitsvaid lilli sind suudlesin,
kesk õitsvaid lilli meil laulis ööbik,
ta laulis hümni armastusele.
Kui kell on neli, mu süda mures,
kus viibid sa, mu kallike.
Su väike suuke ei iial väsi,
suudlusi jagab ta mulle miljoneid.
Kui ehapunal tuld helkis meri,
Kui ehapunal tuul jutustas…
Aas vaikselt leinas, kui päike suri
ja meri unele ranna äiutas.
Kui ehapunal tuul jutustas…
Aas vaikselt leinas, kui päike suri
ja meri unele ranna äiutas.
Kesk õitsvaid lilli ma leidsin sinu,
kesk õitsvaid lilli sind suudlesin,
kesk õitsvaid lilli meil laulis ööbik,
ta laulis hümni armastusele.
Kui kell on neli, mu süda mures,
kus viibid sa, mu kallike.
Su väike suuke ei iial väsi,
suudlusi jagab ta mulle miljoneid.
Kui ehapunal tuld helkis meri,
Kui ehapunal tuul jutustas…
Aas vaikselt leinas, kui päike suri
ja meri unele ranna äiutas.
KIIDAME NAISI (C) ↥
Naised on kõik ainult head,
seda kindlalt teadma pead.
Nii õpetas mind
üks eluvend.
Kiidame naisi vaid just selleks,
et nad ei peaks end tont teab kelleks,
kiidame sääri, puusa, rinda,
et naised teaksid oma hinda.
Seepärast flirdi, flirdi, flirdi
lugematu arv et saaks neid kordi.
Kiidame naist
ühte ja teist.
Ühel päeval läksin ma
linna peale kõndima.
Ei petnud vaist ‑
kohtasin naist.
Oo mu väike lodjapuuke
sul on kena rind ju suuke.
Armastan sind,
mu sinilind.
Kiidame naisi...
seda kindlalt teadma pead.
Nii õpetas mind
üks eluvend.
Kiidame naisi vaid just selleks,
et nad ei peaks end tont teab kelleks,
kiidame sääri, puusa, rinda,
et naised teaksid oma hinda.
Seepärast flirdi, flirdi, flirdi
lugematu arv et saaks neid kordi.
Kiidame naist
ühte ja teist.
Ühel päeval läksin ma
linna peale kõndima.
Ei petnud vaist ‑
kohtasin naist.
Oo mu väike lodjapuuke
sul on kena rind ju suuke.
Armastan sind,
mu sinilind.
Kiidame naisi...
KUI Kungla rahvas kuldsel ‘aal ↥
KUI Kungla rahvas kuldsel ‘aal kord istus maha sööma,
siis Vanemuine murumaal läks kandlelugu lööma.
$:,:Läks aga metsa mängima,
$läks aga laande lauluga.:,:
Sealt saivad lind ja lehepuu ja loomad laululugu,
siis laulis mets ja meresuu ja eesti rahva sugu.
$:,:Läks aga…:,:
Siis kõlas kaunilt lauluviis ja pärjad pandi pähe
ja murueide tütreid siis sai eesti rahvas näha.
$:,:Läks aga…:,:
Ma laulan mättal, mäe peal ja õhtul hilja õues
ja Vanemuise kandlehääl veel põksub minu põues.
siis Vanemuine murumaal läks kandlelugu lööma.
$:,:Läks aga metsa mängima,
$läks aga laande lauluga.:,:
Sealt saivad lind ja lehepuu ja loomad laululugu,
siis laulis mets ja meresuu ja eesti rahva sugu.
$:,:Läks aga…:,:
Siis kõlas kaunilt lauluviis ja pärjad pandi pähe
ja murueide tütreid siis sai eesti rahvas näha.
$:,:Läks aga…:,:
Ma laulan mättal, mäe peal ja õhtul hilja õues
ja Vanemuise kandlehääl veel põksub minu põues.
MA KÕNDIMA KORD LÄKSIN (C) ↥
Ma kõndima kord läksin, ojaa, ojaa, ojaa!
Ma kõndima kord läksin, mis arvad sellest sa?
Ma kõndima kord läksin, oi valleraa!
Ja neiu kaasa võtsin, aha‑ha‑ha‑haa!
Neid ütles, pärin vara, ojaa, ojaa, ojaa!
Neid ütles, pärin vara, mis arvad sellest sa?
Neid ütles, pärin vara, oi valleraa!
See jutt oli tühi kära, aha‑ha‑ha‑haa!
Neid ütles, mul on kulda, ojaa, ojaa, ojaa!
Neid ütles, mul on kulda, mis arvad sellest sa?
Neid ütles, mul on kulda, oi valleraa!
Kuid endal oli võlga, aha‑ha‑ha‑haa!
Neid ütles, mind sa suudle, ojaa, ojaa, ojaa!
Neid ütles, mind sa suudle, mis arvad sellest sa?
Neid ütles, mind sa suudle, pumps‑valleraa!
Ei keegi meid näe‑kuule, aha‑ha‑ha‑haa!
Ta pakkus ennast pruudiks, ojaa, ojaa, ojaa!
Ta pakkus ennast pruudiks, mis arvad sellest sa?
Ta pakkus ennast pruudiks, pumps‑valleraa!
Noh, see veel ainult puudus, aha‑ha‑ha‑haa
Mul rõõmsalt süda põksub, ojaa, ojaa, ojaa!
Mul rõõmsalt süda põksub, mis arvad sellest sa?
Mul rõõmsalt süda põksub, pumps‑valleraa!
Sest ma ei langend lõksu, aha‑ha‑ha‑haa!
Ma kõndima kord läksin, mis arvad sellest sa?
Ma kõndima kord läksin, oi valleraa!
Ja neiu kaasa võtsin, aha‑ha‑ha‑haa!
Neid ütles, pärin vara, ojaa, ojaa, ojaa!
Neid ütles, pärin vara, mis arvad sellest sa?
Neid ütles, pärin vara, oi valleraa!
See jutt oli tühi kära, aha‑ha‑ha‑haa!
Neid ütles, mul on kulda, ojaa, ojaa, ojaa!
Neid ütles, mul on kulda, mis arvad sellest sa?
Neid ütles, mul on kulda, oi valleraa!
Kuid endal oli võlga, aha‑ha‑ha‑haa!
Neid ütles, mind sa suudle, ojaa, ojaa, ojaa!
Neid ütles, mind sa suudle, mis arvad sellest sa?
Neid ütles, mind sa suudle, pumps‑valleraa!
Ei keegi meid näe‑kuule, aha‑ha‑ha‑haa!
Ta pakkus ennast pruudiks, ojaa, ojaa, ojaa!
Ta pakkus ennast pruudiks, mis arvad sellest sa?
Ta pakkus ennast pruudiks, pumps‑valleraa!
Noh, see veel ainult puudus, aha‑ha‑ha‑haa
Mul rõõmsalt süda põksub, ojaa, ojaa, ojaa!
Mul rõõmsalt süda põksub, mis arvad sellest sa?
Mul rõõmsalt süda põksub, pumps‑valleraa!
Sest ma ei langend lõksu, aha‑ha‑ha‑haa!
NEIUKE, KALLIKE (G) ↥
Kallim, kas mäletad, kui lubasid anda
mul esimese musu sel ööl.
Kaunimad tunded, mis täitsid mu rinda,
kui tulid mulle vastu metsateel.
Asjatult kosides ööst tuli hommik,
vaid pettumuse rinda mulle tõi
pea sinu armastusest, kallim, tal on valus,
sest unustada tema sind ei või.
Neiuke, kallike, kuula kuis süda
mul lööb tiki‑tikk, tiki‑takk.
Neiuke, kallike, sinul ka samuti
lööb tiki‑tikk, tiki‑takk.
Kannatust olema sul peab, minu armas,
sest maitsta seda õnne annan veel.
Ja et hämarik on alati saabumas kärmas
ja tähed jälle hiilgavad taevateel.
Kallim, sind usaldada polegi nii lihtne,
sest pettumus tihti valmis meie jaoks.
Veenduma peab, et mu tunne on ehtne
ja rõõm me elust iialgi ei kao.
Neiuke, kallike, kuula kuis süda
mul lööb tiki‑tikk, tiki‑takk.
Neiuke, kallike, sinul ka samuti
lööb tiki‑tikk, tiki‑takk.
mul esimese musu sel ööl.
Kaunimad tunded, mis täitsid mu rinda,
kui tulid mulle vastu metsateel.
Asjatult kosides ööst tuli hommik,
vaid pettumuse rinda mulle tõi
pea sinu armastusest, kallim, tal on valus,
sest unustada tema sind ei või.
Neiuke, kallike, kuula kuis süda
mul lööb tiki‑tikk, tiki‑takk.
Neiuke, kallike, sinul ka samuti
lööb tiki‑tikk, tiki‑takk.
Kannatust olema sul peab, minu armas,
sest maitsta seda õnne annan veel.
Ja et hämarik on alati saabumas kärmas
ja tähed jälle hiilgavad taevateel.
Kallim, sind usaldada polegi nii lihtne,
sest pettumus tihti valmis meie jaoks.
Veenduma peab, et mu tunne on ehtne
ja rõõm me elust iialgi ei kao.
Neiuke, kallike, kuula kuis süda
mul lööb tiki‑tikk, tiki‑takk.
Neiuke, kallike, sinul ka samuti
lööb tiki‑tikk, tiki‑takk.
ÜKS jahimees läks metsa seal kasemetsa pool ↥
ÜKS jahimees läks metsa seal kasemetsa pool,
üks jahimees läks metsa, metsa seal kasemetsa pool.
$Suvi oli kätte tulemas, tali oli mööda minemas,
$:,:poisid puutelgvangerdega olid aga kosja minemas.:,:
Tal tee peal tuli vastu üks nägus näkineid,
tal tee peal tuli vastu, vastu üks nägus näkineid.
$Suvi oli kätte tulemas...
Ta teretas ja küsis: “Kuspool su mõtted on?”
Ta teretas ja küsis, küsis: “Kuspool su mõtted on?”
$Suvi oli kätte tulemas...
Kus mujal on mu mõtted, kui kasemetsa pool,
kus mujal on mu mõtted, mõtted, kui kasemetsa pool.
$Suvi oli kätte tulemas...
Siis võttis noormees sõrmest ühe kuldse sõrmuse‑
see pane oma sõrme, sõrme ja kanna eluaeg!
$Suvi oli kätte tulemas...
üks jahimees läks metsa, metsa seal kasemetsa pool.
$Suvi oli kätte tulemas, tali oli mööda minemas,
$:,:poisid puutelgvangerdega olid aga kosja minemas.:,:
Tal tee peal tuli vastu üks nägus näkineid,
tal tee peal tuli vastu, vastu üks nägus näkineid.
$Suvi oli kätte tulemas...
Ta teretas ja küsis: “Kuspool su mõtted on?”
Ta teretas ja küsis, küsis: “Kuspool su mõtted on?”
$Suvi oli kätte tulemas...
Kus mujal on mu mõtted, kui kasemetsa pool,
kus mujal on mu mõtted, mõtted, kui kasemetsa pool.
$Suvi oli kätte tulemas...
Siis võttis noormees sõrmest ühe kuldse sõrmuse‑
see pane oma sõrme, sõrme ja kanna eluaeg!
$Suvi oli kätte tulemas...
PÄEVIL, MIL SÕJATEE... (Am) ↥
Päevil, mil sõjatee algas
lasti mul kuuliga jalga.
Jalg on nii haige, jalg on nii haige,
koju ma minna ei saa.
Ei saa, ei saa, nüüd koju ma minna ei saa, sest
jalg on nii haige, jalg on nii haige,
koju ma minna ei saa.
Päevil, mil sõjatee algas
lasti mul teisegi jalga.
Jalg on nii haige, jalg on nii haige,
koju ma minna ei saa.
Ei saa, ei saa, nüüd koju ma minna ei saa, sest
jalg on nii haige, jalg on nii haige,
koju ma minna ei saa.
Päevil, mil sõjatee algas
kuul läbis kolmandat jalga.
Jalg on nii haige, jalg on nii haige,
koju ma minna ei saa.
Ei saa, ei saa, nüüd koju ma minna ei saa, sest
sõjas ma käinud, jalad kõik läinud,
koju ma minna ei saa.
Päevil, mil sõjatee algas
lasti mul kuuliga pähe.
Pea on nii haige, pea on nii haige,
koju ma minna ei saa.
Ei saa, ei saa, nüüd koju ma minna ei saa, sest
pea on nii haige, pea on nii haige,
koju ma minna ei saa.
lasti mul kuuliga jalga.
Jalg on nii haige, jalg on nii haige,
koju ma minna ei saa.
Ei saa, ei saa, nüüd koju ma minna ei saa, sest
jalg on nii haige, jalg on nii haige,
koju ma minna ei saa.
Päevil, mil sõjatee algas
lasti mul teisegi jalga.
Jalg on nii haige, jalg on nii haige,
koju ma minna ei saa.
Ei saa, ei saa, nüüd koju ma minna ei saa, sest
jalg on nii haige, jalg on nii haige,
koju ma minna ei saa.
Päevil, mil sõjatee algas
kuul läbis kolmandat jalga.
Jalg on nii haige, jalg on nii haige,
koju ma minna ei saa.
Ei saa, ei saa, nüüd koju ma minna ei saa, sest
sõjas ma käinud, jalad kõik läinud,
koju ma minna ei saa.
Päevil, mil sõjatee algas
lasti mul kuuliga pähe.
Pea on nii haige, pea on nii haige,
koju ma minna ei saa.
Ei saa, ei saa, nüüd koju ma minna ei saa, sest
pea on nii haige, pea on nii haige,
koju ma minna ei saa.
TAAS kuulen mandoliinide mängu ↥
TAAS kuulen mandoliinide mängu,
kõlab tuttav viis,
taas kõnnin mööda rohtunud paiku,
mis meid kokku kord viis.
Siin on see tee, kus käisime ammu,
saatjaks tähed ja kuu,
siin tundsime siirast ning andunud
rõõmu, õnnest vaiksed suud.
$Ei iial mandoliinid läe meelest,
$mandoliinid läe meelest.
$Õnne kord nad mul tõid
$seepärast hinge mul jäänd
$see mandoliinide hääl
$kuuvalgel ööl.
Taas kuulen mandoliinide mängu,
kõlab tuttav viis,
nüüd mõtteis tuttavat rada ma astun,
mis meid lahku kord viis.
Kuu hellalt paitab mändide latvu
ja tuhmilt valgustab teed.
Vaid kaugelt õrna muusikat kandub,
mandoliinid on need.
$Ei iial mandoliinid ...
kõlab tuttav viis,
taas kõnnin mööda rohtunud paiku,
mis meid kokku kord viis.
Siin on see tee, kus käisime ammu,
saatjaks tähed ja kuu,
siin tundsime siirast ning andunud
rõõmu, õnnest vaiksed suud.
$Ei iial mandoliinid läe meelest,
$mandoliinid läe meelest.
$Õnne kord nad mul tõid
$seepärast hinge mul jäänd
$see mandoliinide hääl
$kuuvalgel ööl.
Taas kuulen mandoliinide mängu,
kõlab tuttav viis,
nüüd mõtteis tuttavat rada ma astun,
mis meid lahku kord viis.
Kuu hellalt paitab mändide latvu
ja tuhmilt valgustab teed.
Vaid kaugelt õrna muusikat kandub,
mandoliinid on need.
$Ei iial mandoliinid ...
POLE AGA MISKIT PARATA ↥
Pole aga miskit parata
Peab aga jälle minema
Sinna, kus on mehed ja viin ja muusika
Pole aga miskit parata
Peab aga jälle minema
Sinna, kus on mehed ja viin ja muusika
Titevanker ukse ees, väike joodik selle sees
Selles süüdi on mehed ja viin ja muusika
Peab aga jälle minema
Sinna, kus on mehed ja viin ja muusika
Pole aga miskit parata
Peab aga jälle minema
Sinna, kus on mehed ja viin ja muusika
Titevanker ukse ees, väike joodik selle sees
Selles süüdi on mehed ja viin ja muusika
HAKKAKS NUNNAKS MA ↥
Hakkaks nunnaks ma
Aga vaga pole ma
Hakkaks nunnaks ma
Aga vaga pole ma
Teeks siis nalja ma
Teeks siis nalja selle väikse mungaga
Aga vaga pole ma
Hakkaks nunnaks ma
Aga vaga pole ma
Teeks siis nalja ma
Teeks siis nalja selle väikse mungaga
Suured koerad, väiksed koerad ↥
Rahvalaul Mustjalast (Saaremaa)
Suured koerad, väiksed koerad,
kutsikatel kellad kaelas.
Löö aga jalga vastu maad,
küll nemad koju lähevad.
Löö aga jalga vastu maad,
küll nemad koju lähevad.
Suurtel koertel hääl on kuri,
väikstel koertel vaikne urin.
Löö aga jalga vastu maad,
küll nemad koju lähevad.
Löö aga jalga vastu maad,
küll nemad koju lähevad.
Suurtel koertel suured hambad,
väikesed ei ole lambad.
Löö aga jalga vastu maad
küll nemad koju lähevad.
Löö aga jalga vastu maad,
küll nemad koju lähevad.
Suured koerad, väiksed koerad,
kutsikatel kellad kaelas.
Löö aga jalga vastu maad,
küll nemad koju lähevad.
Löö aga jalga vastu maad,
küll nemad koju lähevad.
Suurtel koertel hääl on kuri,
väikstel koertel vaikne urin.
Löö aga jalga vastu maad,
küll nemad koju lähevad.
Löö aga jalga vastu maad,
küll nemad koju lähevad.
Suurtel koertel suured hambad,
väikesed ei ole lambad.
Löö aga jalga vastu maad
küll nemad koju lähevad.
Löö aga jalga vastu maad,
küll nemad koju lähevad.
7 PRUUTI ↥
Mul seitse pruuti on,
neid kõiki armastan
ja iga päev neist üht mina külastan.
Ikka Emma esmaspäev,
Terese teisipäev,
Karoliine kolmapäev,
Anette neljapäev
ja reedel Roosike
ja laupäev Liisake
ja pühapäeval paks Pauliineke.
Kui ükskord suren ma,
mind võtvad leinata,
mu haual käivad nad
ja lilli panevad.
Ikka Emma esmaspäev...
Kui ükskord suren ma,
läen taeva puhkama,
mul jälle pruudid ees,
ma jälle võidumees.
Ikka Emma esmaspäev...
neid kõiki armastan
ja iga päev neist üht mina külastan.
Ikka Emma esmaspäev,
Terese teisipäev,
Karoliine kolmapäev,
Anette neljapäev
ja reedel Roosike
ja laupäev Liisake
ja pühapäeval paks Pauliineke.
Kui ükskord suren ma,
mind võtvad leinata,
mu haual käivad nad
ja lilli panevad.
Ikka Emma esmaspäev...
Kui ükskord suren ma,
läen taeva puhkama,
mul jälle pruudid ees,
ma jälle võidumees.
Ikka Emma esmaspäev...
AASIAST TULID HUNNID ↥
Aasiast tulid hunnid,
kõigil pikad mustad mantlid seljas,
ise olid näljas.
Tegid kisa‑kära,
vibutasid türgi pikki mõõkasid,
et saaks lõbusam,
sam‑sam‑sam, sam‑sam‑sam.
Emakeele tunnis
Juku näppis musti koolipükse,
millel polnud trakse.
Ajas tunnid tuksi,
katsus Mari punast pastapliiatsit,
et saaks lõbusam,
sam‑sam‑sam…
Päeval söödi kirsse,
õhtul pandi perenaise sokud
kitsedega kokku.
Voodis magati pikuti,
tütarlapsi niisutati viinaga,
et saaks lõbusam,
sam‑sam‑sam…
kõigil pikad mustad mantlid seljas,
ise olid näljas.
Tegid kisa‑kära,
vibutasid türgi pikki mõõkasid,
et saaks lõbusam,
sam‑sam‑sam, sam‑sam‑sam.
Emakeele tunnis
Juku näppis musti koolipükse,
millel polnud trakse.
Ajas tunnid tuksi,
katsus Mari punast pastapliiatsit,
et saaks lõbusam,
sam‑sam‑sam…
Päeval söödi kirsse,
õhtul pandi perenaise sokud
kitsedega kokku.
Voodis magati pikuti,
tütarlapsi niisutati viinaga,
et saaks lõbusam,
sam‑sam‑sam…
Ants oli aus saunamees ↥
Ants oli aus saunamees,
Saun oli suure metsa sees.
Hundid, karud käisid sees,
Rebane istus katusel.
:,: Ai juudi valleraa!
üks juut läks Tallinna.
Kuid raha polnud tal,
Ta sõitis pingi all. :,:
Ants läks mõisa kaebama
Suure uhke tõllaga:
Seitse siga tõlla ees,
Vana emis kõige ees.
:,: Ai juudi valleraa jne. :,:
Puupöör oli püksi ees,
Sassis habe rinna ees.
Sambla tort oli piibu sees,
Siiski oli kõigist ees.
:,: Ai juudi valleraa jne. :,:
Tõukab eemal emakeele. :,:
Saun oli suure metsa sees.
Hundid, karud käisid sees,
Rebane istus katusel.
:,: Ai juudi valleraa!
üks juut läks Tallinna.
Kuid raha polnud tal,
Ta sõitis pingi all. :,:
Ants läks mõisa kaebama
Suure uhke tõllaga:
Seitse siga tõlla ees,
Vana emis kõige ees.
:,: Ai juudi valleraa jne. :,:
Puupöör oli püksi ees,
Sassis habe rinna ees.
Sambla tort oli piibu sees,
Siiski oli kõigist ees.
:,: Ai juudi valleraa jne. :,:
Tõukab eemal emakeele. :,:
Kahe rännumehe tee ↥
Juhan Viiding
Kahe rännumehe tee, tee viis mööda jõest
Kaldal kaunis neiu valas pisaraid
:,:Neiu ütles: ei saa üle, ei saa üle Emajõest
Aga mehed sellest niigi, (sellest niigi) aru said:,:
Noorem rändur võttis neiu, neiu kätele
Üle jõe ta viis ja pani kaldale
:,:Tuli tagasi ja kuivatades, kuivatades end
Ütles teisele: meil aeg on minna, (aeg on minna) vend:,:
Paari tunni järel küsis, küsis teine mees:
Kas sa puhas oled oma südames
:,:Kas ei toonud sulle patumõtteid, patumõtteid see
Kui sa neiu viisid süles, (viisid süles) üle vee:,:
Noorem rändur seisma jäi, seisma jäi ja ütles nii:
Jätsin neiu mitu tundi tagasi
:,:Mina neiu panin maha, panin maha ammugi
Sina kannad teda, (kannad teda) ikka edasi:,:
Kahe rännumehe tee, tee viis mööda jõest
Kaldal kaunis neiu valas pisaraid
:,:Neiu ütles: ei saa üle, ei saa üle Emajõest
Aga mehed sellest niigi, (sellest niigi) aru said:,:
Kahe rännumehe tee, tee viis mööda jõest
Kaldal kaunis neiu valas pisaraid
:,:Neiu ütles: ei saa üle, ei saa üle Emajõest
Aga mehed sellest niigi, (sellest niigi) aru said:,:
Noorem rändur võttis neiu, neiu kätele
Üle jõe ta viis ja pani kaldale
:,:Tuli tagasi ja kuivatades, kuivatades end
Ütles teisele: meil aeg on minna, (aeg on minna) vend:,:
Paari tunni järel küsis, küsis teine mees:
Kas sa puhas oled oma südames
:,:Kas ei toonud sulle patumõtteid, patumõtteid see
Kui sa neiu viisid süles, (viisid süles) üle vee:,:
Noorem rändur seisma jäi, seisma jäi ja ütles nii:
Jätsin neiu mitu tundi tagasi
:,:Mina neiu panin maha, panin maha ammugi
Sina kannad teda, (kannad teda) ikka edasi:,:
Kahe rännumehe tee, tee viis mööda jõest
Kaldal kaunis neiu valas pisaraid
:,:Neiu ütles: ei saa üle, ei saa üle Emajõest
Aga mehed sellest niigi, (sellest niigi) aru said:,:
Mustlane ↥
Ennusta mul mustlane, kas õnnelikke tunde
saatus mulle tulevikus toob!
Või ehk haavu valusaid lööb elu mulle rinda,
ahnelt minu pisaraid ta joob.
Ennusta mul mustlane, kas korraks veel kandvad
elulained koduranda mind!
Või ehk praegugi mu kohal nägemata tiirleb
mustatiivuline surmalind.
Ennusta mul mustlane, kas kallimaga elus
kunagi ma kohtuda veel võin!
Ütelda, et andeks andnud olen talle ammu
mida kord ta tujukus mul tõi.
Kahju on mul teist minu kodukopli kased
jäädavalt teist lahkuma nüüd pean!
Teie keskel veetsin ma õnnelikke tunde,
iialgi need korduma ei saa.
Maetakse mind kahurite leinamarsi saatel
ühine on sõdurite haud.
Seal siis minu kuuma ja tormitsevat rinda
jahutab külm Idarinde muld.
saatus mulle tulevikus toob!
Või ehk haavu valusaid lööb elu mulle rinda,
ahnelt minu pisaraid ta joob.
Ennusta mul mustlane, kas korraks veel kandvad
elulained koduranda mind!
Või ehk praegugi mu kohal nägemata tiirleb
mustatiivuline surmalind.
Ennusta mul mustlane, kas kallimaga elus
kunagi ma kohtuda veel võin!
Ütelda, et andeks andnud olen talle ammu
mida kord ta tujukus mul tõi.
Kahju on mul teist minu kodukopli kased
jäädavalt teist lahkuma nüüd pean!
Teie keskel veetsin ma õnnelikke tunde,
iialgi need korduma ei saa.
Maetakse mind kahurite leinamarsi saatel
ühine on sõdurite haud.
Seal siis minu kuuma ja tormitsevat rinda
jahutab külm Idarinde muld.
Ju laias laanes ↥
Ju laias laanes laul vaikinud
ja hõiskamas ei kuule ööbikut.
:,:Oh kaunis neiu, miks jätsid mind,
nüüd kurba valu täis on mu rind:,:
Mu armas sõber pean jätma sind,
on kustund kõik mis äsja hurmas mind.
:,:Nii ruttu möödus arm üürike,
on sulgend saatus mu õnne tee:,:
Nüüd kurval meelel läen teele ma,
mind piinab öö ja siin ma üksinda.
:,:Mu süda rahul, täis lootust rind,
sest hele tähena sa juhid mind:,:
ja hõiskamas ei kuule ööbikut.
:,:Oh kaunis neiu, miks jätsid mind,
nüüd kurba valu täis on mu rind:,:
Mu armas sõber pean jätma sind,
on kustund kõik mis äsja hurmas mind.
:,:Nii ruttu möödus arm üürike,
on sulgend saatus mu õnne tee:,:
Nüüd kurval meelel läen teele ma,
mind piinab öö ja siin ma üksinda.
:,:Mu süda rahul, täis lootust rind,
sest hele tähena sa juhid mind:,:
Siis, kui meri oleks õlu ↥
Ma unistan, et meri oleks õllest
ja kutsuvalt ta vastu säraks õnnest.
Nii vahva, mis siin üldse rääkida,
on juua merest õlut januga, ohh!
Saab unistustes erilise koha,
et meres õrnalt lupsu lööks ka vobla.
Ja et ta oleks kalamarja täis
ja poleks liiga soolane, va räim!
Siis, kui meri oleks õlu,
saaksin ma delfiiniks kauniks.
Kuid kui meri muutuks viinaks,
hakkaksin ma allveelaevaks.
Ja kui meri tõesti muutuks viinaks,
nii olgu, et ka heeringaid seal leiduks.
Ja neile lisaks hapukurke ka,
et poleks vaja kaugelt otsida, ohhoo!
Siis, kui meri oleks õlu …
Intelligent on pudel unistustes.
End õlut kalland kuklani ta on täis.
Ja kork on peal ning iialgi ei saa
sealt seda enam lahti korkida!
Siis, kui meri oleks õlu …
Külamees näeb unes end kui vaati,
täis valiksamagonni silmistsaati.
Tsisterniks suureks tahab saada parm.
Ja seal et oleks sees üks aine karm – PIIRITUS!
Siis, kui meri oleks õlu …
ja kutsuvalt ta vastu säraks õnnest.
Nii vahva, mis siin üldse rääkida,
on juua merest õlut januga, ohh!
Saab unistustes erilise koha,
et meres õrnalt lupsu lööks ka vobla.
Ja et ta oleks kalamarja täis
ja poleks liiga soolane, va räim!
Siis, kui meri oleks õlu,
saaksin ma delfiiniks kauniks.
Kuid kui meri muutuks viinaks,
hakkaksin ma allveelaevaks.
Ja kui meri tõesti muutuks viinaks,
nii olgu, et ka heeringaid seal leiduks.
Ja neile lisaks hapukurke ka,
et poleks vaja kaugelt otsida, ohhoo!
Siis, kui meri oleks õlu …
Intelligent on pudel unistustes.
End õlut kalland kuklani ta on täis.
Ja kork on peal ning iialgi ei saa
sealt seda enam lahti korkida!
Siis, kui meri oleks õlu …
Külamees näeb unes end kui vaati,
täis valiksamagonni silmistsaati.
Tsisterniks suureks tahab saada parm.
Ja seal et oleks sees üks aine karm – PIIRITUS!
Siis, kui meri oleks õlu …
HAMMUSTA, MIHKEL ↥
Ants oli alles vallatu, noor põisipõnn
Hammusta, Mihkel, katki see pähkel, kui saad
Mõtles, et kui ta naise saaks, küll oleks õnn
Hammusta..
Eluaeg ta oleks siis naisele küll truu
Ei küll teda huvitaks ilmas siis muu
Nõndaviisi laulis siis Antsukese suu
Hammusta... Kui sa saad
Ants oli meil juba pool aastat truu naisemees
Hammusta..
Südames ta endiselt ikka poissmees
Hammusta...
Kui ta siis tantsu lööb oma naisega
Süda siis tal sees teiste neidudega
Mõttes tahaks kõiki neid endale ta
Hammusta.. Kui sa saad
Möödund on aastad ja Ants vana mees
Hammusta...
Tardunud on nüüd veri, mis enne tal kees
Hammusta..
Kuulama nüüd peab, kuidas naine pahandab
Päeval kui ka öösel teda taga siis aab
Oh, kas sinust ükskord veel asja ka saab
Hammusta... Kui sa saad
Hammusta, Mihkel, katki see pähkel, kui saad
Mõtles, et kui ta naise saaks, küll oleks õnn
Hammusta..
Eluaeg ta oleks siis naisele küll truu
Ei küll teda huvitaks ilmas siis muu
Nõndaviisi laulis siis Antsukese suu
Hammusta... Kui sa saad
Ants oli meil juba pool aastat truu naisemees
Hammusta..
Südames ta endiselt ikka poissmees
Hammusta...
Kui ta siis tantsu lööb oma naisega
Süda siis tal sees teiste neidudega
Mõttes tahaks kõiki neid endale ta
Hammusta.. Kui sa saad
Möödund on aastad ja Ants vana mees
Hammusta...
Tardunud on nüüd veri, mis enne tal kees
Hammusta..
Kuulama nüüd peab, kuidas naine pahandab
Päeval kui ka öösel teda taga siis aab
Oh, kas sinust ükskord veel asja ka saab
Hammusta... Kui sa saad
KÄTTE jõudnud ilus suvi, laevalt lõpnud viimne viin. ↥
KÄTTE jõudnud ilus suvi, laevalt lõpnud viimne viin.
Kurvalt kõnnib meie kuli, südames tal armupiin.
Pika merereisu ajal senjuriitast unistas.
Kes kord Argentiina rajal tema kirgi rahuldas
$Oh küll need haavad pea paranevad
$ja löövad uued, mis valusamad
$Oh küll need haavad pea paranevad
$ja löövad uued, mis hullemad.
Kui laev sadamasse jõudis, täitus kuli unistus.
Kohe neiu randa sõudis, nautis neiu armastust.
Suudeldi ja kallistati argentiina neiuga.
Juues janu kustutati vahutava veiniga.
$Oh küll need haavad ...
Vaevalt oli möödas nädal, kurb on jälle kuli meel.
Nüüd tunneb, et tal tervis räbal,
hullemaks võib minna veel.
Kuli tekil paadi varjus mõtles asja järele.
Miski tal kui hinges karjus, kui laev sõitis merele.
$Oh küll need haavad ...
Kolm meest ketikambri tõtvad, kannatliku rahuga.
Nüüd pritsid taskust välja võtvad, mida täitvad rohuga.
Üks kaotand südant Jakubstakis kohvimaja eidele.
Teine oli rahad jätnud Honolulu leedile.
$Oh küll need haavad ...
Mälestus sust kaua‑kaua, jääb mu hinge püsima.
Millal lahkud sa küll minust ei tea arstki ütelda
Jumalaga senjuriita, jumalaga kaunis neid.
Jumalaga Argentiina, ei teid enam naha või.
$Oh küll need haavad ...
Kurvalt kõnnib meie kuli, südames tal armupiin.
Pika merereisu ajal senjuriitast unistas.
Kes kord Argentiina rajal tema kirgi rahuldas
$Oh küll need haavad pea paranevad
$ja löövad uued, mis valusamad
$Oh küll need haavad pea paranevad
$ja löövad uued, mis hullemad.
Kui laev sadamasse jõudis, täitus kuli unistus.
Kohe neiu randa sõudis, nautis neiu armastust.
Suudeldi ja kallistati argentiina neiuga.
Juues janu kustutati vahutava veiniga.
$Oh küll need haavad ...
Vaevalt oli möödas nädal, kurb on jälle kuli meel.
Nüüd tunneb, et tal tervis räbal,
hullemaks võib minna veel.
Kuli tekil paadi varjus mõtles asja järele.
Miski tal kui hinges karjus, kui laev sõitis merele.
$Oh küll need haavad ...
Kolm meest ketikambri tõtvad, kannatliku rahuga.
Nüüd pritsid taskust välja võtvad, mida täitvad rohuga.
Üks kaotand südant Jakubstakis kohvimaja eidele.
Teine oli rahad jätnud Honolulu leedile.
$Oh küll need haavad ...
Mälestus sust kaua‑kaua, jääb mu hinge püsima.
Millal lahkud sa küll minust ei tea arstki ütelda
Jumalaga senjuriita, jumalaga kaunis neid.
Jumalaga Argentiina, ei teid enam naha või.
$Oh küll need haavad ...
Kuva ainult järjekord | Prindi kõik laulud akordide ja sõnadega (ilma akordideta)