METSA VEEREL VÄIKE MAJA

J.Taul
Kui päike taevas käib kõrgel
Ja saabunud kevad on taas
Siis loodus jälle on virgel
Ja lilledest kirendab aas
Mind rännuärevus valdab
Ja kaugusse sööstaksin ma
Nüüd sinna ma ruttaks
Kus ammugi ootab
Mind koduselt kohisev laas

Metsa veerel väike maja
Varjul pärnapuude all
Õitseb tooming aia taga
Varsakapju allikal
Seal kord minu kätkki hällis
Ammu, ammu oli see
Kuid mu kodupaik nii kallis
Ealeski ei unune

Ma tihti mõtetes rändan
Koduniitude kastesel teel
Ning karjakelli ma kuulen
Veel kaikumas loojangu eel
Ja memme käed imehellad
Kui paitaks mu väsinud pead
Unelaulugi laulab ta
Võiksin et uinuda
Nõnda kui kord lapseeas